XX hagi Korteriühistu Sõpruse 242 vastu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. jaanuar 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja Kostja (vastustaja) Korteriühistu Sõpruse 242 (registrikood 80150995), lepinguline esindaja Tatjana Kalin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta XX 1. märtsi 2018 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30. jaanuari 2018. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17-603 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemise kulud XX kanda. Korteriühistul Sõpruse 242 ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2-17-603 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 12. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule Korteriühistu Sõpruse 242 (kostja) vastu hagi ning 9. oktoobril selle täpsustuse, milles palus tuvastada korteriühistu 12. oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsuste nr 5, nr 6 ja nr 7 tühisuse või tunnistada need otsused kehtetuks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja Tallinnas Sõpruse pst 242-96 asuva korteriomandi ühisomanik ja kostja liige. 21. juulil 2016 pöördus initsiatiivgrupp juhatuse poole avaldusega kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolek. Juhatuse liige YY vastas, et juhatusel puuduvad volitused, ning ta palus initsiatiivgrupil endal üldkoosoleku kokku kutsuda. Sellega delegeeris juhatus initsiatiivgrupile õiguse kutsuda kokku üldkoosolek. 13. septembril 2016 pani initsiatiivgrupp trepikodadesse ja postkastidesse kutse 29. septembri 2016. a üldkoosolekule. Korteriühistu juhatus pani 28. septembril 2016 infostendile oma kutse korteriühistu 12. oktoobri 2016. a üldkoosolekule.
12.oktoobri 2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkus juhatus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sh seadust ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid, mistõttu on otsused tühised. Kuna korteriühistu juhatus keeldus üldkoosolekut kokku kutsumast ja palus teha seda initsiatiivgrupil vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-le 4 ja põhikirja p-le 6.3, siis läks initsiatiivgrupile üle õigus üldkoosolek kokku kutsuda ning juhatus ei saanud samas korras initsiatiivgrupiga üldkoosolekut kokku kutsuda. Juhatus ei järginud koosoleku kokkukutsumise tähtaega ega toimetanud hagejale isiklikult kutset kätte.
12.oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsused nr 5, 6 ja 7 on ebaseaduslikud ja ka seetõttu tühised. Otsusega nr 5 otsustati valida juhatus, kuid iga juhatuse liige tulnuks valida eraldi, mitte hääletada nimekirja. Otsusega nr 6 otsustati, et kostja tegevust kontrollib audiitor, kui juhatusel ei ole õigust valida isikud, kes kontrollib tema tegevust, mistõttu on otsus vastuolus MTÜS § 34 lg-ga 1 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg-ga 3. Otsusega nr 7 määrati koristuskulude määr, juhatuse esimehe tasu ja tunnistati initsiatiivgrupi tegevus ebaseaduslikuks, kuigi selliseid küsimusi ei olnud päevakorda pandud ega saa otsustada päevakorrapunkti „muud küsimused“ all. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Korteriühistu juhatus arutas 4. augusti 2016. a koosolekul initsiatiivgrupi nõudel üldkoosoleku kokkukutsumist ning otsustas keelduda nende taotlusel nende päevakorda pandud küsimustega koosolekut kokku kutsumast, sest taotlusele ei olnud vajalik hulk liikmeid alla kirjutanud. Arusaamatu on hageja arusaam, et juhatus delegeeris initsiatiivgrupile koosoleku kokkukutsumise õiguse.
2-17-603
Juhatus pani 26. septembril 2016 teate üldkoosoleku toimumisest elamu trepikotta ja teavitas 15 päeva ette üldkoosoleku kokkukutsumisest. Tehnilise vea tõttu ei olnud üldkoosoleku otsuse punktis 7 nimetatud otsuseid kajastatud üldkoosoleku päevakorras, aga üldkoosolekul neid arutati ja hääletati nende poolt. Hageja osales üldkoosolekul ja hääletas, kuid ei esitanud ühtegi kohtus esitatud vastuväidet ega eriarvamust, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2018. a otsusega hagi osaliselt ja tuvastas päevakorra p 7 all vastu võetud otsuste tühisuse. Muus osas jäi hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda. Maakohus tuvastas, et hageja on Sõpruse pst 242-96 asuva korteriomandi ühisomanik ja kostja liige. 12. oktoobril 2016 toimus kostja üldkoosolek, milles hageja isiklikult osales. Kostja teavitas liikmeid 12. oktoobri 2016. a üldkoosolekust õigeaegselt. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab MTÜS § 20 lg 5 järgi ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku kokkukutsumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Korteriühistu põhikirja p 6.4 kohaselt informeeritakse üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid vähemalt 15 päeva ette, teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades, teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht ning kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Hageja on hagiavalduses märkinud, et korteriühistu juhatus pani 28. septembril 2016 infostendile kutse korteriomanike üldkoosolekule, mille kuupäevaks oli määratud 12. oktoober 2016. Kostja on oma vastuses selgitanud, et on 26. septembril 2016 pannud teate üldkoosoleku toimumise kohta maja trepikotta. Samuti on kostja esitanud 19 korteriühistu liikme kinnituse selle kohta, et üldkoosoleku toimumise kutse oli riputatud igasse trepikotta infotahvlile 26. septembril 2016. Seega on tõendatud, et üldkoosoleku kokkukutsumisest oli korteriühistu liikmeid teavitatud õigeaegselt, s.o 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kutset ei pea toimetama igale liikmele isiklikult kätte. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks ka juhul, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Hageja on viidanud, et
12.oktoobril 2016 toimunud üldkoosolek kinnitas päevakorra, kus puudusid mh „tariifide määramine“ ja „juhatuse tasu suuruse määramine“. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on üldkoosoleku kokkukutsumise teates ära märgitud kokkukutsumise aeg, koht ja päevakord. Päevakorra all on märgitud järgmised küsimused: majandusaasta aruanne 2015; revisjonikomisjoni majandusaasta aruanne 2015; põhikirja lisa; koristus; KÜ Sõpruse 242 juhatuse valimine; muud küsimused. 12. oktoobri 2016 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on muude küsimuste all otsustatud määrata koristuskulud 0,10 senti ruutmeetri kohta; määrata juhatuse esimehele tasu riigi poolt kehtestatud töötasu alammäära suuruses; tunnistada initsiatiivgrupi tegevus ebaseaduslikuks ning edaspidised initsiatiivgrupi tegevused mitteotsusevõimeliseks ning kutsuda tagasi 6. oktoobril 2016 initsiatiivgrupi poolt valitud juhatus täies koosseisus. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised
2-17-603 küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Praegusel juhul ei saanud mõistlik korteriühistu liige aru saada, et muude küsimuste all tuleb otsustada ka koristuskulude ning juhatuse esimehele tasu määramist ning mh otsustada ka initsiatiivgrupiga seotud küsimusi. Nimetatud küsimused tulnuks märkida eraldi päevakorra punktidena. Nimetatud küsimuste märkimata jätmine päevakorras võtab kohtu hinnangul korteriühistu liikmetelt võimaluse kaaluda otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse vastavalt MTÜS § 24 lg-le 1. Seega on 12. oktoobri 2016 üldkoosoleku päevakorra p 7 all vastu võetud otsused tühised. Ülejäänud 12. oktoobri 2016. a üldkoosoleku otsused ei ole sel põhjusel tühised, sest päevakorrapunktidest võib neid puudutavalt aru saada, millised küsimused võivad koosolekul otsustamist vajada. Hageja väited seoses initsiatiivgrupi poolt üldkoosoleku kokkukutsumisega ei ole asjakohased
12.oktoobri 2016. a otsuste tühisuse tuvastamisel. Juhatus peab MTÜS § 20 lg 3 järgi üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. MTÜS § 20 lg 4 kohaselt, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 21. juuli 2016 on initsiatiivgrupp esitanud korteriühistu juhatusele avalduse kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek. Korteriühistu juhatus on 8. augustil 2016 otsustanud ära öelda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest initsiatiivgrupi nõudmisel, kuna avaldus ei olnud korrektselt vormistatud, ei olnud allkirjastatud 1/10 korteriühitus liikmete poolt ning ei olnud põhjendatud nõudmisi erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Samas on initsiatiivgrupp viinud läbi erakorralise üldkoosoleku 6. oktoobril 2016 ning on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt edastanud kandeavalduse juhatuse liikmete muudatuste tegemiseks registriosakonda, kuid 11. oktoobri 2016. a määrusega on registriosakond jätnud avalduse rahuldamata. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Ka kostja põhikirja p 6.3 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Seega oli kohtu hinnangul käesoleval juhul juhatus õigustatud seaduse ja põhikirja kohaselt üldkoosolekut kokku kutsuma. Hageja on märkinud, et temale ei väljastatud ning tal ei olnud võimalust tutvuda majandusaasta aruandega, kuigi üldkoosolekul oli kavas ka majandusaasta aruande kinnitamine. Hagi esitamise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 2 järgi pidi korteriühistu juhatus andma korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Hageja esitas selle väite alles 12. jaanuaril 2018, mitte hagi esitades ega ka hagi täpsustades. Hagi esitamise ajal kehtinud KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele ega ole käsitatav üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena. Kui vastuvõetud otsused on hageja hinnangul vastuolus seaduse või põhikirjaga, siis on see otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks. MTÜS § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite
2-17-603 otsusele. Hageja osales isiklikult 12. oktoobri 2016 toimunud üldkoosolekul, mida kinnitab ka protokollile lisatud osalejate nimekiri. Seega saab hageja MTÜS § 24 lg 3 kohaselt nõuda vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et hageja oleks esitanud koosolekul vastuväiteid ning lasknud need vastuväited protokollida. Samuti ei ole hageja hagis nimetatule ka tuginenud. Seega ei saa hageja nõuda 12. oktoobri 2016 korteriühistu üldkoosoleku otsuste nr 5 ja 6 kehtetuks tunnistamist ning hageja alternatiivne nõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja alternatiivne nõue jääb selle tõttu rahuldamata, ei ole vaja hinnata otsuste kehtetuks tunnistamise aluseid. Kohus jätab tähelepanuta hageja 13. jaanuaril 2018 ning 14. jaanuaril 2018 esitatud dokumendid, kuna need on kohtule esitatud hilinemisega. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda ja kohus ei määra kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kohustada kostjat tegema 7 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist kohtuotsuse resolutsioon avalikult kättesaadavaks ja panna infostendile kõikides trepikodades tähtaega 2 nädalat, tuvastada üldkoosoleku otsuse p 7 tühisus, mõista kostjalt välja juhatuse esimehe töötasu ja ülekogutud koristuskulud ning tasaarvestada need summad korteriühistu liikmetele väljastatavate kommunaalarvetega. Alternatiivselt palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kohustada kostjat tegema 7 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist kohtuotsuse resolutsioon avalikult kättesaadavaks ja panna infostendile kõikides trepikodades tähtaega 2 nädalat ning tuvastada üldkoosoleku otsuse p-de 5, 6 ja 7 tühisus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei arvestanud maakohus hageja seisukoha, et korteriühistu juhatuse volitused olid lõppenud, mistõttu ei olnud juhatusel õigust üldkoosolekut kokku kutsuda. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on otsused tühised. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei ole esitanud koosolekul vastuväidet. Hageja esitas vastuväiteid üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise, majandusaastaaruande esitamise, üldkoosoleku läbiviimise, hääletamis ja päevakorra sisu kohta. Seda tõendab 12. oktoobri 2016 protokoll, milles on kirjas, et: „XX korduvalt seganud koosoleku läbi viia, seega koosolek ei läinud plaani järgi“. Kostja ei kandnud korrektselt hageja vastuhäält ja vastuväidet protokolli. Kostja kirjutatu on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus, kuna selle tõttu kaotas hageja osaliselt õiguse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja palub täiendada ja täpsustada kohtuotsuse resolutsiooni ning lisada sellele otsuse täitmise viis, mille maakohus jättis tegemata. Kuna maakohus tuvastas üldkoosoleku otsuse p 7 tühisuse, tuleb kostjat kohustada tagastama alusetult saadud raha (korteriühistu juhatuse esimehe tasu ja koristuskulud) korteriühistu liikmetele tasaarvestuse meetodil. Hageja esitas
13.jaanuaril 2018 (kaebuses ekslikult märgitud 12. jaanuar 2018) maakohtule täiendava arvamuse taotlusega kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord, kuid maakohus jättis selle põhjendamatult tähelepanuta.
2-17-603
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Praeguses asjas heidab hageja esmalt maakohtule ette seda, et maakohus ei arvestanud asja lahendades hageja väidet selle kohta, et kostja juhatuse volitused olid lõppenud, mistõttu ei olnud juhatusel õigust üldkoosolekut kokku kutsuda ja kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on otsused tühised. Kolleegiumi hinnangul ei oleks kostja juhatuse liikmete ametiaja lõppemine toonud endaga kaasa nende kokkukutsutud korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisust. Kolleegium selgitab, et korteriühistut pidi juhtima ja esindama koosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 26 lg 1 järgi juhatus. Samuti pidi juhatus MTÜS § 20 lg 1–3 järgi kutsuma kokku üldkoosoleku seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid või 1/10 liikmetest seda nõudsid. Kui juhatus ei kutsunud üldkoosolekut liikmete nõudel kokku, võisid taotlejad üldkoosoleku MTÜS § 20 lg 4 järgi ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Juhatuse liikmete ametiaja lõppemisel, oleks hageja nägemuse kohaselt tekkinud olukord, et keegi ei saa üldkoosolekut kokku kutsuda, sest igal juhul oleks rikutud kokkukutsumise korda, mis oleks viinud kõigi vastuvõetud otsuste tühisuseni MTÜS § 241 lg 1 järgi. See omakorda viinuks selleni, et korteriühistule ei oleks saanud ka uut juhatust valida. Eeltoodu ei saa aga kolleegiumi hinnangul olla seaduse mõtteks ega taga korteriühistu toimist. Seetõttu ei saa kolleegiumi hinnangul pidada üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks MTÜS § 241 lg 1 tähenduses seda, et koosoleku kutsub kokku juhatus, kelle ametiaeg on enne koosoleku kokkukutsumist lõppenud. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kuigi juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena, võib juhatuse liikme ametiaja lugeda erandlikult pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 alusel kaudsete tahteavaldustega, sh juhatuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamisega vt Riigikohtu 3-2-1-65-08, p-d 32–34). Kuna hageja kinnitusel juhatuse kokkukutsutud üldkoosolek toimus ja sellel võeti vastu erinevaid otsuseid, siis võiks ka korteriühistu liikmete tehtud tahteavaldused tähendada juhatuse ametiaja pikendamist.
2-17-603
Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et isegi juhul, kui hageja väide vastab tõele, ei annaks see alust maakohtu otsust tühistada.
8.Edasi väidab hageja apellatsioonkaebuses, et otsused saab tunnistada kehtetuks, kuna ta vaidles otsustele üldkoosolekul vastu, kuid kostja ei protokollinud seda ja märkis protokolli lõppu, et hageja segas korduvalt koosolekut. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võis otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda MTÜS § 24 lg 3 II lause järgi üksnes juhul, kui ta lasi protokollida oma vastuväite otsusele. Praegusel juhul tõi hageja apellatsioonkaebuses esile, et ta oli koosolekul otsustele vastu ja väljendas seda, kuid sellest ei saa järeldada, et hageja palus koosolekul protokollida oma vastuväite vastuvõetud otsustele. Ainuüksi asjaolu, et hageja vaidles koosolekul otsustele vastu ja segas protokollis märgitu kohaselt koosolekut, ei anna alust järeldada, et hageja lasi oma vastuväited protokollida, et tagada hilisem otsuste vaidlustamise õigus kohtus. Kolleegium selgitab, et vaidlustusõiguse tagamiseks ei piisa üksnes sellest, et korteriühistu liige ei nõustu koosolekul otsustega ja vaidleb neile vastu. Selleks peab korteriühistu liige väljendama selgelt tahet protokollida iga otsuse kohta eraldi esitatud vastuväide. Mh märgib kolleegium, et kui hageja ei ole maakohtus (hagis ja selle täpsustuses) esile toonud ülalmärgitud asjaolusid ega viidanud koosoleku protokolli lõpus sisalduvale märkusele, saaks ringkonnakohus asja lahendades sellega TsMS § 652 lg 1 p 2 ning lg-te 3 ja 4 järgi arvestada üksnes juhul, kui hilinemiseks oli mõjuv põhjus ja hageja põhjendab uue asjaolu esitamise lubatavust. Maakohus on otsuses märkinud, et hageja ei ole tuginenud hagis sellele, et ta lasi vastuväite protokollida.
9.Viimaks leiab hageja, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja 13. jaanuari 2018. a menetlusdokumendis esitatud taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja palub ringkonnakohtul selle TsMS § 445 lg 1 alusel määrata. Kolleegium selgitab, et kohus võib TsMS § 445 lg 1 järgi otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga ning kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja märkis 13. jaanuari 2018 menetlusdokumendis, et näeb kohtuotsuse täitmist dokumendis kaheksas punktis kirjeldatud viisil, kuid selget taotlust sellest ei nähtu (I kd, tl 154–155). Apellatsioonkaebuses on hageja taotlenud kohtuotsuse täitmise korra määramist sellest osaliselt erinevalt, kuid mõlemas menetlusdokumendis taotleb hageja koristustasude ja juhatuse esimehe tasu tagastamist (kostjalt väljamõistmist ja korteriühistu liikmetele esitatud arvetega tasaarvestamist) alates 1. oktoobrist 2016. Kolleegiumi hinnangul ei saa neid taotlusi pidada kohtuotsuse täitmise viisi või korra määramise taotlusteks TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus korteriühistu üldkoosoleku otsus on tühine ja selle otsuse alusel on tehtud alusetult makseid, tuleb alusetult makstu tagasinõudmiseks esitada kohtule vastav hagi. Lisaks ei saaks korteriühistu otsuse vaidlustanud korteriühistu liige nõuda ka hagis korteriühistu ega kõigi korteriomanike kasuks alusetult makstut tagasi, vaid seda saaks kõigi korteriühistu liikmete huvides teha
2-17-603 korteriühistu. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
10.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 300 eurot.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.