Aktsiaselts Starman hagi XXX vastu 14.08.2008.a lepingust nr L432784 tuleneva põhivõlgnevuse 108,99 euro, viivise 75,16 euro, sissenõudmisekulu 30 euro ja täiendava viivise nõudes Hageja: Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e- post: XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind
217,98 eurot
Menetluse liik Resolutsioon
Lihtmenetlus
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX’ilt Aktsiaselts Starman kasuks 14.08.2008.a lepingust nr. L-432784 tulenev põhivõlgnevus 108,99 eurot, viivis 75,16 eurot ja sissenõudmisekulu 25 euro.
3.Välja mõista XXX’ilt Aktsiaselts Starman kasuks viivis 0,05 % päevas põhinõudelt summas 108,99 eurot alates 18.03.2017.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mille tasumist nõuab hageja kuni summani 3,83 eurot.
4.Jätta kostja menetluskulud 2,29 % ulatuses hageja Aktsiaselts Starman kanda ja hageja menetluskulud 97,71 % ulatuses kostja XXX’i kanda.
Välja mõista XXX’ilt Aktsiaselts Starman kasuks menetluskulu kogusummas 170,99 eurot.
6.Välja mõista XXX’ilt Aktsiaselts Starman kasuks viivis menetluskulult, s.o 170,99 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Aktsiaselts Starman esitas 25.11.2016.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu kokku 205,04 euro nõudes. Kohus tegi 05.12.2016.a võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning 09.03.2017.a kohtumäärusega andis kohtunikuabi Aktsiaselts Starman avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 13.03.2017.a kohtumäärusega Aktsiaseltsi Starman esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis.
2.Hageja esitas 17.03.2017.a kohtule hagiavalduse kostja vastu 14.08.2008.a lepingust nr L-432784 tuleneva põhivõlgnevuse 108,99 euro, viivise 75,16 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja täiendava viivise alates 18.03.2017.a kuni põhinõude summas 108,99 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt ning mille tasumist hageja nõuab kuni summani 3,83 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning kostja 14.08.2008.a liitumis- ja teenuseosutamise lepingu L-432784, mille alusel osutas hageja kostjale järgimisi teenuseid: ZUUMtv aadressil XXX ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingute lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kohustus tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale muuhulgas osutatud teenuste eest järgmised arved, mida kostja ei ole tähtaegselt tasunud: A-20621682, A20806403, A-20988272, A-21218585, NA-46811, NA-46810, A-21340544, A21522019. Arvel A-21218585 märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu aluseks on hageja hinnakiri. Hageja hoiatas eelneva arvega nr A-20806403 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu rakendamisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve. Arvel nr A-21218585 kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Võlahaldustasu rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Kostjale on esitatud vastavad tagastamata seadmete eest järgmised nõudearved: NA46810 ja NA-46811. Kostjale on saadetud eelnevalt seadme tagastamise nõue, milles
on antud kostjale tähtaeg seadmete tagastamiseks või väärtuse kompenseerimiseks. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses Julianus Inkasso OÜ on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Hageja on arvestanud perioodi 28.02.2013.a kuni 17.03.2017.a eest viivist summas 75,16 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3,83 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 225 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja sõlmis hagejaga TV teenuste lepingu, kuid mõne aja möödudes AS-i Starman teenuste kvaliteet järsult halvenes. Kostja informeeris halvast kvaliteedist teenuse pakkujat ja palus tulla kohapeale põhjust selgitama. Kohale ei tuldud. Kostja lõpetas halva teenuse kvaliteedi tõttu AS-ile Starman arvete tasumise, mille peale lülitas AS Starman täielikult välja teenuste osutamise. AS-i Starman TV plokk on tänaseni kasutusetuna ning kõlbmatuna kostja käes. Kostja on nõus TV ploki tagastama hagejale, kuid osutamata TV teenuste eest ei ole nõus tasuma. Kohtu põhjendused
4.Käesoleva tsiviilasja hind on 217,98 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (t/l 22, 63).
5.Kohus on 05.09.2017.a kohtumäärusega otsustanud lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses (t/l 74).
6.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled sõlminud 14.08.2008.a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-432784, millise kohaselt on hageja poolt kostjale osutatavaks teenuseks ZUUMtv (t/l 24) ning samal kuupäeval on hageja andnud kostja kasutusse Digi-TV kaardi väärtuses 150 krooni (t/l 24 pöördel) ja DigiBox’i väärtuses 1 495 krooni, millise komplekti kuulub: ZuumBoxi Composite kaabel (39 krooni), ZuumBoxi adapter (300 krooni), DigiBoxi Scart kaabel (39 krooni), ZuumBoxi IEC kaabel (20 krooni), ZuumBoxi kaugjuhtimispult (300 krooni) (t/l 25). Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest arvete alusel. Lepingute lahutamatuks osaks on AS Starman üldtingimused (t/l 33-40).
31.07.2013.a (t/l 31). Kokku on arveid esitatud kostjale summas 108,99 eurot (t/l 21 pöördel).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 208 lg 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et alates 14.08.2008.a on AS Starman loonud ka ühenduse kostja poolt soovitud aadressil (t/l 21, 24), millega on teinud võimalikuks teenuse saamise. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et leping on käesolevaks ajaks lõppenud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
9.Kostja sisulisi vastuväiteid põhinõudele esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid nõude summa suurusele ning selle kujunemisele. Kostja leiab üksnes, et viimasel ei ole kohustust hagejale tasuda, kuivõrd teenuse kvaliteet oli halb (t/l 63). Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd hageja poolt on kostjale teenust osutatud ning juhul, kui see kostjale ei sobinud, siis tulnuks lõpetada poolte vahel 14.08.2008.a sõlmitud leping. Nimetatud kostja aga teinud ei ole, vaid kostja enda selgituse kohaselt on ta lihtsalt lõpetanud hageja poolt esitatud arvete maksmise (t/l 63). Seega on põhjendatud hageja nõuded arvete nr. A-20621682 summas 1,43 eurot (t/l 27 pöördel), A-20806403 summas 11,98 eurot (t/l 28), A-20988272 summas 11,98 eurot (t/l 28 pöördel), A-21218585 17,58 eurot (t/l 29), A-21340544 5,98 eurot ja A21522019 0,14 eurot (t/l 31), s.o kokku summas 49,09 eurot.
10.Hageja palub kostjalt arve nr. NA-46810 ja NA-46811 järgi välja mõista vastavalt 49,90 eurot ja 10 eurot, mis on Digiboksi tasu ja DigiTV kaardi tasu (t/l 30). Kohus leiab, et vastav hageja taotlus kuulub rahuldamisele, kuivõrd kostja ei ole hagejale lepingust märgitud tooteid tagastanud vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktile 4.2 ja 5.3.6 (t/l 35, 36). Kostja on kinnitanud kohtule edastatud vastuses, et seadmeid hagejale tagastatud kuni käesoleva ajani ei ole (t/l 63).
11.Eelnevast tuleneval leiab kohus, et kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele võlgnevus kokku summas 108,99 eurot.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 30 eurot, kuivõrd hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri (t/l 21 pöördel, 32 pöördel).
13.Kohus leiab, et vastav hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtule esitatust nähtub, et kostjale on edastatud 3 kirja, s.o 25.10.2013.a võlateatis (t/l 25 pöördel), 05.11.2013.a hagihoiatus (t/l 26) ja 04.12.2013.a pretensioon (t/l 27).
14.Hageja poolt kohtule esitatud sissenõudmiskulude summa kujunemise tabelist nähtub, et võlgnevuse summas kuni 500 eurot sissenõudmisel maksab I tasuline kiri 15 eurot, II tasuline kiri 5 eurot, III tasuline kiri 5 eurot ja muud makseviivitusest tingitud kulud on 5 eurot (t/l 32 pöördel).
15.Kuivõrd tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on kostjale edastanud kolm kirja, on põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 25 eurot (15 + 5 + 5) ning mitte summas 30 eurot.
16.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt AS Starman üldtingimuste p 10.1 võib kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05 % kalendripäevas (t/l 38 pöördel).
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise kogusummas 75,16 eurot, mis on arvutatud välja perioodil 28.02.2013.a kuni 31.07.2013.a esitatud arvete eest (t/l 22).
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.Riigikohus on 10.05.2016.a kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
20.Kohus leiab, et antud juhul hageja poolt nõutav viivis määraga 0,05 % päevas ei ületa kolmekordset seadusjärgset määra ning on kooskõlas eelpoolviidatud Riigikohtu seisukohaga.
21.Kuivõrd kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ning kuna viivise nõue on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatuga ja kostja makseid tähtaegselt tasunud ei ole, siis on kohus seisukohal, et viivis summas 75,16 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 14.08.2008.a liitumis- ja teenuseosutamise lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 108,99 eurot, viivis summas 75,16 eurot, sissenõudmiskulu summas 25 eurot ja viivis alates 18.03.2017.a kuni põhinõude summas 108,99 eurot täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt ning mille tasumist hageja nõuab kuni summani 3,83 eurot. Rahuldamisele ei kuulu hageja sissenõudmiskulu nõue summas 5 eurot.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 217,98 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele osaliselt jäävad hageja menetluskulud 97,71 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad 2,29 % ulatuses hageja kanda.
26.Kohus on palunud 21.03.2017.a kohtumääruse resolutsiooni punktis 8 esitada menetlusosalistel 14 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid (t/l 47 pöördel). Samuti on 05.09.2017.a kohtumäärusega antud menetlusosalistele 14- päevane tähtaeg menetluskulude nimekirja ja nimekirja tõendavate tõendite esitamiseks (t/l 74). Kostja vaatamata eeltoodule oma menetluskulude nimekirja ja nimekirja tõendavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Seega jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 225 eurot (t/l 23).
28.Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 25.11.2016.a riigilõivu summas 45 eurot (t/l 2) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 17.03.2017.a riigilõivu summas 30 eurot (t/l 42). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine kokku 75 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2 summas 73,28 eurot (75 x 97,71 %).
29.Hageja on kohtule esitanud arve nr. 2236578 ja selle spetsifikatsioonist nähtub, et tegemist on esindustasuga kohtumenetluses (t/l 23 pöördel).
30.Riigikohus on 06.05.2015.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
31.Seega arvestades Riigikohtu praktikat ning käesoleva tsiviilasja keerukust, leiab kohus, et kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 100 eurot, kuivõrd hagiavaldus on muuhulgas koostatud varem väljatöötatud blanketil ja tegemist ei ole mahuka õigusdokumendiga. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu summas 97,71 eurot (100 x 97,71 %).
32.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 170,99 eurot, millest riigilõiv 73,28 eurot ja õigusabikulu summas 97,71 eurot.
33.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõikele 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.