O. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Kostja esindaja:
Tamara Luigas (volikirja alusel, OÜ Solvere Õigusbüroo, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi O. K.i vastu.
2.Välja mõista O. K.ilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks 410 (nelisada kümme) eurot 57 senti (sh põhivõlgnevus 328,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 51,57 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot).
1(6)
3.Välja mõista O. K.ilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis alates 03.06.2017. a kuni põhinõude (328,96 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
4.1.Välja mõista O. K.ilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viimase menetluskulude katteks 220 (kakssada kakskümmend) eurot.
4.2.Välja mõista O. K.ilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis menetluskuludelt (220 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
ASJAOLUD
1.OÜ AF Võlamenetlus esitas 26.04.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. K.i vastu võlgnevuse nõudes. 02.05.2017. a tegi Pärnu Maakohus makseettepaneku, millele O. K. esitas vastuväite. 22.05.2017. a määrusega lõpetati maksekäsu kirimenetlus ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja O. K. 25.09.2013. a liitumislepingu nr 2692923, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja jättis tasumata 18.03.2015. a arve nr 2011844281 summas 274,76 eurot, 20.04.2015. a arve nr 2012074148 summas 16,60 eurot, 18.05.2015. a arve nr 2012321933 summas 17,60 eurot ja 18.06.2015. a arve nr 2012558840 summas 20 eurot. Elisa Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu 16.12.2016. a põhisummas 328,96 eurot OÜ-le AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja võlg hageja ees on 410,57 eurot, millest põhivõlg moodustab 328,96 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivised 51,57 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 410,57 eurot ning alates 03.06.2017. a viivis VÕS § 113 lg 1 määras põhinõudelt 328,96 eurolt kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud menetluskulu kokku 395 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 295 eurot). Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 2(6)
Hageja esitas kohtule kostja poolt teenusepakkujale e-kirja teel 23.02.2015. a saadetud pöördumise. Kirjas palub kostja selgitust esitatud arve osas, kuna kostja väitel ei ole ta kasutanud arvel märgitud sms-teenust. Elisa Eesti AS selgitab, et tegemist on eritariifse teenuse kasutamisega, nimetatud teenus telliti www.mail.ru kodulehelt. Tellimus on korrektselt tellitud ning tellija on selle kätte saanud.
3.Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses (tl 54-57), et ei tunnista hageja nõuet osaliselt. Kostja ei tunnista nõuet mis on tekkinud arvest nr 2011844281 summas 274,76 eurot. Nimetatud arvelt nähtub, et arve moodustab telefoni numbriga 56846201 vastuvõetud tekstisõnumid eritariifsetelt numbritelt summas 223,652 eurot. Kostja selgitab, et antud telefoninumber oli tema alaealise poja Vladislavi kasutuses. Peale arve saamist helistas kostja Elisa Eesti AS-i klienditeenindajale ja teavitas, et lapsevanemana ei ole ta andnud nõusolekut tekstisõnumite saatmiseks ega vastuvõtmiseks SMS eritariifsetele numbritele(lt). Kostja on seisukohal, et kuna telefon on tema alaealise poja kasutuses, kes oli tehingu tegemise ajal piiratud teovõimega, kes ei olnud saanud oma esindajalt eelnevat nõusolekut tehingu tegemiseks, on tehing tühine. Seega on hageja poolt esitatud arve nr 2011844281 summas 223, 652 eurot alusetu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud eritariifsete tekstsõnumite vahendamist. Kostja märgib, et kostja ei ole nõude loovutamise teatist saanud, seega puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu, mis on aluseks hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses või rahuldada osaliselt jättes rahuldamata summas 223,652 euro osas. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata palub kostja hagejalt välja mõista kostja menetluskulud, juhul kui kohus rahuldab hagi osaliselt palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Hageja esindaja märkis 12.10.2017. a toimunud eelistungil, et jääb esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Hageja täpsustas, et hagiavalduses on lepingu number ekslikult märgitud, liitumislepingu nr on 1317595 hinnapaketiks „Lihtne 5“ sisaldab kohalikud- ja väliskõned ja interneti. Hageja esindaja ei välista kompromissi sõlmist. Hageja on nõus 600 eurot ajatama 12 kuuks. Kostja jäi oma seisukoha juurde ja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses, juhul kui hagi tuleb rahuldada siis kostja on nõus tasuma summa mida ta tunnistab so 78,41 eurot. Kostja esindaja selgitas, et liitumisleping on sõlmitud 2011. aastal ja eelnevalt ei ole kostja ja teenusepakkuja vahel arusaamatusi ja probleeme olnud. Kostja ei tunnista 2015. aasta veebruari kuu eest mobiiltelefoni numbrile nr 56846201 esitatud arvet. 2011. aastal kasutas nimetatud numbriga telefoni kostja ise, pärast andis telefoni poja kasutusse. Laps oli teadlik, mida ta tohib telefoniga teha, ta ei tohtinud sõnumeid saata. Poeg siiski tegi seda ja kostja ei ole lubanud seda ehk ei ole heakskiitu andnud selleks tehinguks. 12-aastase puhul on tegemist piiratud teovõimega inimesega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste 3(6)
tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
8.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud 19.08.2011. a liitumislepingust nr 1317595 (tl. 22). Nõude aluseks on kostja poolt tasumata arved ajavahemiku märts 2015. a – juuni 2015. a eest. Elisa Eesti AS loovutas 16.12.2016. a nõude kostja vastu põhisummas 328,96 eurot Võlamenetlus AF OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja väitel, ei ole nõude loovutamist toimunud, kuna hageja poolt esitatud võlateatis ei ole Elisa Eesti AS poolt välja antud loovutamisdokument. Loovutamine on toimunud võlgniku suhtes, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
9.Kohus kostja väidetega ei nõustu. Elisa Eesti AS on 16.12.2016. a nõude loovutanud OÜ-le AF Võlamenetlus ning loovutamise teade on ka kostjale lepingus näidatud aadressile edastatud (tl 21). Kohus selgitab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 1-2). Nõude loovutamiseks ei ole vajalik võlgniku (antud juhul kostja) nõusolek ning nõude loovutamise eelduseks ei saa ka olla loovutamisest võlgnikule teavitamine. Uus võlausaldaja on kostjat 18.01.2017. a võlateatises samuti teavitanud nõude loovutamisest.
10.Kostja väidab, et hageja nõue on alusetu ja tühine, kuna teenust kasutanud mobiiltelefoni kasutas kostja alaealine poeg ja kostja ei ole nimetatud tehinguks heakskiitu andnud. Kohtule esitatud liitumislepingu nr 1317595 kohaselt on lepingu poolteks O. K., teenusepakkujana Elisa Eesti AS. Lepingu alusel pakuti kliendile hinnapaketti „Lihtne 5“, kus on eraldi tellitud lisateenusteks M-internett, kohalikud ja väliskõned (tl 22).
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingust tulenevad kohustused, mis annab hagejale õiguse nõuda lepingu üldtingimuste p 5.2.2 ja 5.2.3 kohaselt kohustuste täitmist. 4(6)
Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees või kohustuse puudumist. Kostja väide, et arve on esitatud teenuse eest mida kostja ei ole kasutanud või luba teenuse kasutamiseks oma alaealisele pojale andnud. Kostja märgib, et arves on märgitud kuutasu paketi eest „ Piiramatu 8“ kuigi kostja on sõlminud lepingu hinnapaketiga „Lihtne 5“. Kohus ei ole nimetatud väitega nõus. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kostja on sõlminud 31.08.2011. a Elisa Eesti AS-ga veel ühe liitumislepingu nr 1331107, mille kohaselt on telefoninumbriks 56848719, hinnapaketiga „Nutikas 5“ lisateenusteks ainult kohalikud kõned (tl 24). Esitatud arvetest nähtub, et mõlemad telefoninumbrite kuutasuks on pakett „Nutikalt piiratud 8“. Kuna kostja ei ole esitatud arvetel paketti kahtluse alla seadnud (v.a vaidlusalune arve) saab lugeda, et kostja on aktsepteerinud esitatud arvetel märgitud paketti. Kohus märgib, et liitumislepingut saab muuta ka elektrooniliselt (interneti vahendusel teenusepakkuja iseteenindus portaalis). Antud juhul ei ole vaidlusaluseks pakettide kuutasud. Kostjal oli õigus ja võimalus peale liitumislepingute sõlmimist kasutanud oma õigust pakette muuta. Väheusutav on kostja väide, et ta andis kasutada oma alaealisele pojale telefoni nr 56846201, mille lisateenusteks on interneti, kohalikud ja väliskõned ja ise kasutas telefoni nr 56848719, teenusega ainult kohalikud kõned. Samas oli kostjal võimalus ja lapsevanemana ka kohustus, et vältida „üllatuslikke“ arveid ja piirata lapsele antud telefoni teenuseid. Seega on kostja ise oma käitumisega andnud loa kasutada teenust, mis võimaldab kasutada internetti, kohalike ja väliskõnesid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale (hagejale) õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks kohustust rikkunud lepingupoole (kostja) suhtes (VÕS § 101).
12.VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 võimaldab esitada viivisenõude hagis koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesoleval juhul on hageja arvestanud viivist 0,022% päevas ehk 8,03 % aastas, mis on seadusjärgne VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäär, mis on viivise arvestamise ajal oli 8,05% aastas. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik.
5(6)
13.Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mõistab kostjalt O. K.ilt välja hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks 410,57 eurot, millest 328,96 eurot on sideteenuste võlg, 30 eurot sissenõudmisekulu, sissenõutavaks muutunud viivis 51,61 eurot.
14.Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 328,96 eurot VÕS § 113 lg1, § 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja menetluskulud moodustavad summas 440 eurot. Hageja menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 295 eurot, kokku 395 eurot Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 295 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 220 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.