Mai Grauberg teatavaks 14.03.2018, Kentamanni Kohtumaja, tsiviilkantselei kaudu
Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-9043
Tsiviilasi
XxxxOÜ hagi OÜ Bane Roco vastu võla, viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2597,30 €
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XxxxOÜ (xxxx esindaja v.adv. Leho Pihkva, [email protected] Kostja: OÜ Bane Roco (10506203, Betooni tee 111, Tallinn), esindaja Andrei Tšerednik, [email protected]
Kirjalik menetlus Menetluse liik
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Bane Roco XxxxOÜ kasuks põhivõlga 957,07 € ja viivist 38,58 € ja võlgnetavalt põhivõlalt viivist alates 10.06.2017 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1 (10)
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (lk 1-4, lk 86-87)
1.XxxxAS ostis Bane Roco AS-lt (edaspidi kostja) 29.09.2016 turbokompressori. Turbo eest tasus hageja 29.09.2016 esitatud arve alusel 575 eurot + käibemaks. Kostja paigaldas 05.10.2016 turbo hageja sõidukile Toyota Hilux numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk). Hageja kasutab sõidukit ehitusettevõtjana igapäevaselt tööülesannete täitmiseks. Hageja ehitusobjektid asuvad Eesti erinevates piirkondades ning erinevate objektide vahel liikumine ja töövahendite vedu hageja poolt on võimalik üksnes selleks ettenähtud sõiduvahendit kasutades.
2.Mõned nädalad peale turbo paigaldamist ilmnesid turbol olulised puudused. 28.11.2016 viis hageja sõiduki kostjale garantiitöid teostava koostööpartneri XXXX Autoteeninduse juurde (XXXX OÜ, edaspidi XXXX), kus viidi läbi turbo parandustööd. Kuna veel 3 päeva peale sõiduki garantiiremonti jätmisest alates ei olnud turbo remont lõpetatud, oli hageja sunnitud leidma asendusauto, mida ehitusobjektide vahel liikumiseks ja töö tegemiseks kasutada. Hageja rentis auto Xxxx OÜ-st. Alates 01.12.2016 rentis hageja auto 8 päevaks, mille eest tasus Xxxx OÜ-le kokku 203,68 € + käibemaksu. Hageja esitas 08.12.2016 nimetatud arve kostjale ja palus selle tasumist. Kostja ei ole tänaseni hagejale garantiiremondi teostamise ajaks renditud asendusauto maksumust tasunud. Hageja sõiduk oli garantiiremondis 11 päeva, mistõttu sai hageja sõiduki kätte alles 08.12.2016. Hageja palus XXXX-l selgitada, mis viga paranduses olnud turbol täpsemalt esines ja missuguseid remonttöid turbo parandamiseks tehti, kuid kirjalikku vastust ei saanud. Infot teostatud tööde kohta küsis hageja e-maili teel 08.12.2016 ka kostjalt. Vaatamata sellele, et hageja sõiduk oli vigadega turbo tõttu kostja koostööpartneri juures garantiiremondis 11 päeva, ilmnesid koheselt turbo töös varem esinenud puudused. Hageja pöördus viivitamatult (09.12.2016) kostja poole ja teatas, et vaatamata parandustöödele, esinevad endiselt turbo töös samad puudused. Hageja palus kostjalt konkreetseid ettepanekuid ja probleemi lahendamist. 12.12.2016 vastas kostja hagejale, et kostja peab viima auto veelkord XXXXi, mispeale soovis hageja teada, kui kaua sellise töö teostamine taas aega võtaks ja millal selline kontroll toimuda võiks.
3.Hageja ei olnud kostjalt mitme nädala jooksul vastust saanud ja seetõttu käis hageja 2017.a. jaanuaris sõidukiga XxxxAS-s, kus tuvastati, et turbo rõhk on liiga suur ja turbo töös esinevad tõrked. Hageja edastas selle info kostjale 05.01.2017 ja palus broneerida aja turbo remontimiseks. Hageja saatis kostjale e-maili ka 06.01.2017, küsides, kas soovitud aeg on broneeritud. Kuna kostja hagejale ei vastanud, siis võttis hageja XXXX-ga ühendust, kus selgitati, et turbo on vaja sõidukilt maha võtta, kostja juurde saata, uuesti seadistada ja seejärel sõidukile tagasi paigaldada. Hageja palus 11.01.2017 e-mailis kostjat, et ta XXXXga tööde teostamise ajad kokku lepiks ja teda sõiduki XXXX-i viimise kuupäevast teavitaks. Kostja hagejale ei vastanud.
2 (10)
4.Kostja oli enam kui 2 kuud passiivne – ei teinud täiendavaid parandustöid ja seetõttu ei pidanud hageja enam mõistlikuks jääda ootama turbo parandustööde tegemist kostja või tema koostööpartneri XXXX-i poolt.
5.21.02.2017 saatis hageja kostjale järjekordse järelpäringu. 23.02.2017 saatis kostja hagejale vastuse, milles palus hagejal taas XXXX-i pöörduda, et läbi viia diagnostika. Hageja oli selleks hetkeks kostja vastu usalduse kaotanud, sest vaatamata tema korduvatele päringutele XXXX-s teostatud tööde kohta ja palvetele broneerida aeg uute parandustööde teostamiseks, ei olnud ta saanud kostjalt vastust. Hageja oli selleks hetkel sõidukiga tulutult XXXX-s käinud juba kahel korral.
6.Kostja kohustuseks oli hagejale müüa töökorras turbo. Kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud, kuna müüs ebakvaliteetse, st puudustega turbo, mille soetamise, asendamise ja parandamise kulud peab ta hagejale hüvitama, sest vaatamata hageja poolt kohustuse täitmise korduvale nõudmisele, kostja ei parandanud ega asendanud kostja defektset turbot mõistliku aja jooksul. Kostja parandas lepingutingimustele mittevastavat turbot perioodil 28.11.2016-08.12.2016, mis ei õnnestunud 11 päeva jooksul. Juba samal päeval, kui hageja remonditöökojast sõiduki tagasi sai, ilmnesid turbol endiselt samad puudused. Hageja nõudis kostjalt korduvalt turbo teistkordset parandamist, kuid kostja turbot parandama ei asunud. Kuivõrd kostja ei asunud vaatamata hageja korduvatele palvetele turbot teistkordselt parandama, oli hageja sunnitud pöörduma XxxxAS poole, kes defektse turbo eemaldas ja selle kasutuskõlbmatuse tõttu paigaldas hageja sõidukile uue turbo.
7.XxxxAS-s tuvastati 30.03.2017, et hageja sõidukile paigaldatud turbol esinesid puudused, mida ei olnud võimalik kõrvaldada, mistõttu oli vajalik turbo vahetada: turbo geomeetria liikumine oli ebakorrektne, välisel vaatlusel oli näha, et turbo oli väljast õline (õlileke) ja torustiku vahelt lekkis jahutusvedelikku. XxxxAS tegi vajalikud tööd ja hageja maksis selle eest 03.04.2017 arve summas 2183,47 € + millele lisandus käibemaks. Need kulud on mõistlikud. Sellest tulenevalt on hagejale tekkinud kahju turbo vahetuse näol XxxxAS-s.
8.Samuti tekkis hagejal asendusauto rendiga kulud, mis oli tingitud sellest, et kostja pikaajalised tööd ebaõnnestusid. Hageja pidi turbo garantiiremondi tõttu jätma oma töösõiduki kostja juurde remonti 11 päevaks. Hageja vajas igapäevast tööülesannete täitmiseks sõiduvahendit ja seetõttu pidi hagejal tööseisaku vältimiseks rentima asendusauto, mille kulud olid 203,68 €. Hageja ei rentinud teist masinat enne kui oli oodanud 3 päeva, sest kostja ütles, et turbo parandamine võtab vähe aega. Ometi oli see garantiiremondis 11 päeva. Asendusauto rentimine ja selle kulud on põhjuslikus seoses kostja käitumisega ning hagejal kulude näol tekkiv kahju oli ettenähtav. Juhul, kui kostja oleks müünud hagejale töökorras turbo, siis ei oleks hagejal tekkinud vajadust lasta turbot parandada ja vahetada ega asenduseks rendiautot kasutada ehk ei esineks vajadust eelpool nimetatud kulutuste tegemiseks. Sellest tulenevalt on kostja müügilepingut oluliselt rikkunud.
3 (10)
9.16.03.2017 saatis hageja kostjale müügilepingust taganemiseks e-maili, milles teavitas, et soovib antud turbo lasta vahetada XxxxAS-s ning kinnitas oma kavatsusest kostjat ka 23.03.2017 e-mailis.
10.17.05.2017 esitas hageja kostjale pretensiooni, milles nõudis eelpool nimetatud kulutuste tasumist 25.05.2017 saatis kostja hageja pretensioonile vastuse, milles keeldus kõikide kulutuste hüvitamisest.
11.Hageja nõudis kostjalt rendiauto maksumuse kompenseerimist esmakordselt 08.12.2016 ja korduvalt ka 21.02.2017 ja 16.03.2017. Rendiauto kasutamise eest tasus hageja 203,68 eurot, seega on 09.06.2017 seisuga hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 II lause järgi 8,17 eurot. Hageja esitas kostjale nõude XxxxAS-s tehtud kulutuste hüvitamiseks 17.05.2017. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi 11,01 eurot.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 2387,15 eurot ja viivist hagi esitamise seisuga summas 19,18 eurot ning viivist arvestatuna põhinõudelt alates 09.06.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited (lk 30-35, 89-91)
13.Pooled sõlmisid turbokompressori müügilepingu 29.09.2016. Hageja maksis kostjale selle eest 575 € + käibemaks. Asi, mille kostja müüs, oli taastatud, selle korpus oli vana, sisu oli uus - taastatud ja remonditud, see asi oli enne olnud kasutuses. Hind, millega hageja ostis turbo, oli tunduvalt madalam võrreldes sellega, kui ta oleks ostnud täiesti uue asja. Hageja teadis seda. Hagejal oli valida kas osta uus või see, mille ta tegelikult ostis ning hageja otsustas ostetud asja kasuks. Sellel polnud ka tehasegarantiid. Müüja andis 6- kuise garantii. Sellest oli hageja teadlik.
14.Kostjal ei olnud ega pidanudki teadma, mis eesmärgil hageja kasutas sõidukit, millele see turbo paigaldati. Kõigil on vaja kasutada reeglina sõidukit töö tegemiseks. Kostja on pood, kes müüb varuosi. Hageja enda risk on see, kas ta on kindlustatud end selle vastu, et kui ta sõiduk ei tööta, et siis saaks ta selleks ajaks asendusauto.
15.Turbo oli garantiiremondis ja kostja äripartner XXXX OÜ ei tuvastanud mingeid puudusi selle töös. Kostja puhastas ja seadistas asja tehase andmete järgi ja see paigaldati hageja autole. Auto üleandmise ajal töötas turbo, seega ei ilmnenud kohe puudusi, nagu hageja väitis. Kostja vastas 12.12.16 hageja päringule ja palus tuua auto XXXX OÜ-sse kontrolliks. Seisuga 23.12.16 ei olnud andmeid, et see poleks korrektselt töötanud. Seega ei olnud turbol neid puudusi detsembris, mille olemasolust on olnud juttu 2017.a aprillis. Kostja märgib, et samal ajal kasutas hageja autot, mille turbo tema enda sõnutsi justkui ei töötanud korrektselt. Mingeid andmeid, et see turbo oleks vaid teatud tingimustel töötanud, ei ole. Hageja ise väitis veel 23.12.16, et viga võib olla küttesüsteemis.
16.XXXX ja Toyota poolt tehtud kontroll perioodil detsember 2016 – jaanuar 2017 ei tuvastanud puudusi. Hageja pidi ise XXXX-ga kokku leppima, millal hageja viib auto XXXX-i. Oldi valmis remonti teostama, kuid hageja ei toonud autot kohale, see kohustus 4 (10)
on hagejal. 20.02.17 e-kirjas märgib hageja, et turbo viliseb, mis on teised puudused, kui need millest hageja varem rääkis.
17.Hageja pole ise autot garantiiremonti viinud, kostja pole keeldunud kohustuse täitmisest ja seega pole kostja saanud rohkem kontrollida turbo puudusi ja neid kõrvaldada. Hageja on ise rikkunud lepingut ja lisaks ei esitanud ta tõendeid 09.12.16-16.03.17 puuduste kohta, vaid on üksnes väitnud, et kõik on talle rääkinud, et puudused on olemas. Hageja kasutas samal ajal autot, seega võis see katki minna muul põhjusel.
18.XxxxAS poolt 30.03.17 tuvastatud vead ei ole omistatavad kostjale, kuna kostja pole saanud vigu tuvastada ning seega võisid vead tekkida tingituna hagejast või muul põhjusel. Kulud Xxxx on ebamõistlikult suured, kuna tegemist on täielikult uue asjaga. Kostja ei pea hüvitama hagejale uue turbo maksumust, hageja saanuks kasutada asja asendamist/parandamist, millest ta keeldus. Uue asja hind on 1375,20 €, 1505 €, taastatud asja hind on 1479,51 €. Kasutatud varuosade hind on turul 30-40% uue hinnast. Parandustööde maksumus on ametlikus esinduses XxxxAS-s 154,58 €, kuid XxxxAS on võtnud tööde eest 215,60 €. Kostja koostööpartneri puhul on see töö 96-120 €, arvestades allahindlust 20%. Kostja arvetes on mõistlik hüvitis turbo ostuhind 691,67 €, millega hageja selle kostjalt ostis. Asendusauto rendikulusid tuleb vähendada 50% ehk kostja on nõus hüvitama 102 €, sest hageja ei teavitanud, et hakkab teist auto rentima. Mõistlikud parandamise kulud on 120 €. Kõik kokku on 913,67 €, mida on kostja nõus hagejale hüvitama. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
19.XxxxAS ostis Bane Roco AS-lt 29.09.2016 turbokompressori (turbo), mille eest maksis hageja kostjale 29.09.2016 esitatud arve alusel 575 eurot + käibemaks (/lk 5). Kostja paigaldas 05.10.2016 turbo hageja sõidukile Toyota Hilux numbrimärgiga xxxx (sõiduk). Nende asjaolude üle vaidlus puudus. Seega sõlmisid 29.09.2016 pooled müügilepingu VÕS § 208 mõistes.
20.VÕS § 217 lõige 1 sätestab, et ostjale üle antav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige kvaliteedi osas. VÕS § 217 lõike 2 kohasel p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele juhul asja ei saa otstarbe kohaselt kasutada. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada ning lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 1 I lause sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt ning lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 5 (10)
21.VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist, §101 lg 1p 3, § 115 lg 1, 127 lg1, 3, § 128 lg 2 järgi varalise kahju hüvitamist.
22.Kohtule esitatud e-kirjavahetusest XXXX-ga (lk 12) 28.11.16 nähtub, et hageja tõi turbo kontrolli ja soovis saada teavet vigade ja remondi aja kohta. Seda, et hageja soovis vastust oma samadele küsimustele, nähtub ka e-kirjast 07.12.16 (lk 12). Hageja e-kirjast 09.12.16 kostjale nähtub, et turbo ei tööta endiselt korralikult ja autot ei saa kasutada. Hageja on kirjeldanud selles e-kirjas, mis tema arvetes ei tööta korralikult (lk 10p all ja 11) ja ootab vastust olukorrale ja lisaks on hageja viidanud, et kui muud moodi ei saa, siis viib ta selle esindusse parandusse. Hageja ootas kostjalt viidatud e-kirjas konkreetseid ettepanekuid ja lahendusi. Poolte poolt esitatud e-kirjavahetusest 12.12.15 nähtuvalt on hageja pärinud kostjalt kaua aega remont võtab ning sama päeva vastuses on kostja teatanud, et vigade kindlakstegemiseks on auto vaja viia XXXX-i ja et millal saab hageja selle sinna viia. 13.12.15 teatas kostja, et XXXX-ga on arutatud ja hageja võib helistada sinna (lk 10,10p, 37p, 38).
23.Kostja esitatud hageja e-kirjast 23.12.15 (lk 37) nähtub, et hageja käis XXXX-s, kus kompuuter midagi ei näidanud ning testsõidul oli kõik korras, rõhk oli väidetavalt liiga kõrge ning kui ta masina tavapärasesse hooldusesse viis, siis olid vead endised ja hageja lubas uuel aastal minna esindusse.
24.Hageja esitatud 05.01.16 e-kirjast kostjale (lk 9p all) nähtub, et hageja käis Toyotas kontrollimas turbot ja et see vajas timmimist, rõhk oli liiga suur, hakkas tööle valel ajal ja soovis, et turbo töötaks korralikult. Lisaks on hageja palunud kostjalt, et too räägiks läbi, millal hageja saaks minna ja ajada asjad korda, paludes sellekohast informatsiooni. Kostja on selle peale hagejalt küsinud 06.01.17, et kas hageja leppis aja XXXX-ga kokku, millal too saab auto võtta (lk 40, 9p). Hageja on vastanud kostjale 11.01.17 (lk 99, 39p-40), et ta on rääkinud XXXX-ga, et vana turbo maha võtta, kostja juurde saata, stendi peale panna, seadistada, siis külge panna, mis võtab aega 3 päeva ja palub kostjalt infot, millal see töö võiks aset leida ja ta palub, et kostja ja XXXX teataks hagejale vastava aja. Hageja järgnevas e-kirjas 21.02.17 (lk 9) on hageja palunud kostjalt vastust, kuna selle ajani polnud hagejale midagi teatatud. Alles 23.02.17 on kostja vastanud hagejale, et hageja lepiks ise kokku aja XXXX-ga (lk 8p).
25.Hinnates e-kirjavahetust perioodil 28.11.2016 – 23.12.2016, leiab kohus, et hageja on tõendanud, et ta pöördus turbo mittekorrektse töötamise ehk selle puuduse tõttu kostja poole nende puuduste kõrvaldamiseks ja kus 23.12.16 XXXX-s tehtud kontrollis selgus, justkui puudusi pole. Seega pöördus hageja VÕS § 220 lg 1, § 222 lg 1 järgi müüja poole puuduste kõrvaldamiseks, kusjuures eelnevalt oli ta ka puudusi kirjeldanud piisavalt ja kostja oli ka üritanud müüdud asja puudusi kontrollida ning neid kõrvaldada.
26.Hinnates e-kirjavahetust 05.01.16 – 23.02.17 leiab kohus, et hageja on tõendanud, et pärast 23.12.16 oli hageja uuesti VÕS § 222 lg 1 järgi pöördunud turbo puuduste kõrvaldamiseks kostja poole, kuna tema arvetes ei töötanud see korralikult ning lisaks oli märkinud ta ära ka võimalikud vead VÕS § 220 lg 1, 3 järgi. Lisaks on hageja tõendanud ka viidatud 6 (10)
kirjavahetusega, et ta soovis kostjalt veelkordselt VÕS § 220 lg 1 järgi puuduste kõrvaldamist ja infot, millal leitakse aeg tööde tegemiseks, kuid sellist konkreetset vastust, millal tuleb remonti minna, ta ei saanud. Kostja kohustus asja puudused kõrvaldada ja kostja pole ka väitnud, et see oleks talle olnud ebamõistlik, kuid selle kohustuse olemusest tuleneb see, et kostja müüjana peab siiski hagejat informeerima kohast ja ajast, kuhu hageja peab asja parandusse viima. Ülalviidatud kirjavahetusest seda ei nähtu, et kostja oleks pakkunud välja hagejale konkreetse aja, millal tuleb auto turbo kontrollimiseks parandusse XXXX-i viia. Ka seda ei nähtu, et kostja koostööpartner oleks teatanud hagejale remondi konkreetse aja. Kohtu hinnangul saab sellist informatsiooni, millal on võimalik vajaminevad tööd läbi viia, omada siiski müüja, mitte aga hagejast ostja. Seetõttu on kostja väited, et hageja pole viinud oma turbot parandusse, lubamatud.
27.Mis puudutab kostja väidet selles osas, et justkui ei esitanud hageja perioodil 09.12.1616.03.17 puuduste kohta mingeid tõendeid, siis märgitud kohustust ostjal ehk hagejal müügilepingust VÕS § 220 lg 1-2 järgi ei tulene, ostja peab vaid kirjeldama, millised puudused on.
28.Nii on hageja tõendanud, et ta on piisvalt kirjeldanud VÕS § 220 lg 1, 2 järgi puudusi ja nõudnud kostjalt VÕS § 222 lg 5 järgi asja parandamist, kuid kostja ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast 11.01.17 kui hageja seda palus, sest veel 21.02.17 ei olnud hagejal informatsiooni, millal parandamine võiks aset leida. Eeltoodu alusel oli hagejal VÕS § 222 lg 5 alusel õigus lasta parandustööd ära teha ning tal on õigus nõuda mõistlike kulude hüvitamist. Seetõttu ei pidanud hageja tulenevalt kostja 23.02.2017 (lk 8p) e-kirjast enam ootama, millal XXXX saaks need tööd teha.
29.XxxxAS kirjaga on hageja tõendanud, et hageja sõidukil olnud turbo oli defektne (lk 13) ja kohtul puudub alus XxxxAS-i, kui vastavate remonttöödega tegeleva ettevõtja arvamuses kahelda. Kohus leiab, et sellega on hageja ümber lükanud kostja väite, et pole teada, kas turbo oli defektne ja mille tõttu trubo defektseks muutuks. Nimelt oli hageja palunud ju kostjal 05.01.17 e-kirjas pärast 23.12.2016 tehtud kontrolli veelkord kontrollida turbot, kuna see hageja arvetes ei töötanud korrektselt, kuid 21.02.2018 seisuga ei olnud hageja kostjalt vastust saanud, millal tööd aset leivad. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus müügilepingut ja müüs hagejale puudustega asja, mis ei sobinud ostarbeks VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ja mille parandamist kostja mõistliku aja jooksul ei teinud.
30.Hageja on tõendanud kohtule esitatud XxxxAS –i arvega nr 1191133 30.03.17, et puuduste kõrvaldamise ja defektse asja asendamise ning tööde maksumus on kokku 2183,47 (ilma käibemaksuta). Küll aga ületab see enam kui 2 korda seda, millega ostis hageja kostjalt turbo. Märgitu XxxxAS arve kohaselt sisaldab see endas teise kuid taastatud turbo maksumust 1287,03 €, turbo vahetuse töid 215,60 €, muid kulu materjale (lk 14).
31.Kostja on tõendanud kohtule esitatud BNT Turbo, BTS Turbo, XxxxAS pakkumistega uute asjade hinnad vastavalt kostja esitatud pakkumistele 1375,20 €, 1505 €, kusjuures vana kuid taastatud asja hind on 1479,51 € (lk 92-94). Kostja pakkumiste kohaselt on XXXX-s vastavate tööde hind 120 € ilma käibemaksuta, allahindluse korral 20% on see tasu 96 €, 7 (10)
XxxxAS-s on vastavate tööde 154,58 € (lk 92-94). Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudustega asja kõrvaldamise kulud, mis hageja on kandnud summas 215,60 € on ülemäära suured võrreldes XxxxAS ja XXXX arvestusega ega ole VÕS § 222 lg 5 järgi mõistlikud kulud, mille peaks kostja hüvitama. Arvestades kolme ettevõtja tööde maksmust, on keskmine vastavalt 163,40 € ((215,60+154,58+120):3)). Eeltoodu tõttu nõustub kohus osaliselt kostjaga, et parandamise mõistlikud kulud ei ole 215,60 €, küll aga pole need 120 €, nagu väitis kostja. Kohtu hinnangul tuleb seega mõistlikuks kuluks pidada eeltoodud keskmist 163,40 € kui tavaliselt tasustavat keskmist hinda VÕS § 28 lg 2 järgi. Samas tuleb aga arvestada, tegemist oli defektse asjaga, mis tuli tegelikult välja vahetada, mis tähendab seda, et VÕS § 222 lg 5 järgi hõlmavad mõistlikud kulud ka neid mõistlikke kulusid, mis tuleb teha defektse toote asendamisel mittedefektsega. Kohus märgib, et asja enda asendamise mõistlik kulu ei saa olla suurem kui see kulu, mille hageja esialgselt ostule kulutas. Kuivõrd vaidlust polnud selles, et hageja ostis nn kasutatud turbo 691,67 € eest, leiab kohus, et põhjendatud mõistlikud kulud VÕS § 222 lg 5 järgi on vastava asja ostu kulud 691,67 €. Kostja on nõus need kulud ka hüvitama. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et VÕS § 222 lg 5 järgi on mõistlikud kulud kokku 855,07 € (163,40+691,67), mille hüvitamist saab hageja kostjalt VÕS § 222 lg 5 järgi nõuda.
32.Hageja leidis, et kostja peab hüvitama talle ka nn asendusauto rendi kulud, mis hagejal tekkisid seetõttu, et ta jättis töösõiduki kostja juurde remonti 11 päevaks. Hageja leidis, et märgitud kulu 203,68 € on kahju, mille peab kostja VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumise tõttu hüvitama. Selles vaidlus puudus, et märgitud kulu on ka kantud. Kostja oli nõus hüvitama sellest vaid 102 €.
33.Kohus tuvastas, et kostja rikkus müügilepingut ja müüs hagejale puudustega asja, mida ta mõistliku aja jooksul ei parandanud ja kuna hageja ei saanud oma igapäevases majandustegevuses sõidukit kasutada, siis tekkis hagejal asendusauto rendikulude näol varaline kahju VÕS § 127 lg 1, 3, 128 lg 2 järgi, mis on seoses kohustuse rikkumisega. Seetõttu on kostjal ka VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise kohustus.
34.Kostja märkis, et hageja ei teatanud kostjale oma kavatsusest rentida asendusautot, mistõttu tuleks vähendada seda 50% ehk oli nõus hüvitama 102 €. Hageja poolt kohtule esitatud ekirjas 28.11.2016, so siis kui hageja pöördus kostja poole ja teatas et turbo pole töökorras, ei viidanud hageja sellele, et tal tekivad kulud teise auto rentimisega (lk 12). Hageja enda esitatud e-kirjast 01.12.16 (lk 11) nähtuvalt on Xxxx OÜ saatnud hagejale arve nr 4541 01.12.2016 ja selle arve on hageja omakorda esitanud kostjale tasumiseks 08.12.2016. Seega on õiged kostja väited, et hageja asendusauto rentimisest ja tekkida võivast kahjust kostjat ei informeerinud ega teavitanud sellest, et kui kostja mõistliku aja jooksul remonti ei tee, tekib rendikulude näol hagejal kahju.
35.VÕS § 6 lg 1 alusel peab võlausaldaja võlgniku suhtes käituma heas usus ning seega oli hagejal kohustus hea usu põhimõttest tulenevalt juhtida kostja tähelepanu sellele, et kui kostja teatud aja jooksul ei paranda turbot, tekib hagejal asendusauto rendikulude näol kahju. Kohtu hinnangul on alus seetõttu VÕS § 140 lg 1 järgi hüvitist vähendada, kuna kahju hüvitamine täies ulatuse kostja poolt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodu alusel vähendab kohus kahju hüvist VÕS § 140 lg 1 alusel 102 €-le. Mis puudutab kostja väidet, et hageja pidi kandma riski, et kui ühe masinaga midagi juhtub, siis võiks tal 8 (10)
olla selleks kindlustus, mis kataks kulusid, ei tähenda seda, et kostja ei peaks seetõttu kulusid hüvitama kui kindlustuskaitset selliseks juhtumiks pole. Kui see oleks olnud, siis saaks seda arvesse võtta hüvitise suuruse määramisel VÕS § 140 järgi. Käesoleval juhul sellist kindlustust hagejal polnud, mistõttu märgitud kostja väite alusel hüvitist ei saa vähendada VÕS § 140 lg 1 järgi.
36.Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, § 222 lg 5, § 101 lg 1 p 1, 3, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist summas 855,07 € ja kahju hüvitamist 102 €. Märgitud mõlemad summad tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
37.Kuna kostja pole seni hagejale midagi hüvitanud, on kostja kahju hüvitamise ja kulude hüvitamise kohustuse täitmisega viivituses VÕS § 100 mõttes ehk rikub kohustust. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lõige 1 II lause). VÕS § 113 lõige 2 sätestab, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.
38.Hageja nõudis kostjalt rendiauto maksumuse kompenseerimist esmakordselt 08.12.2016, milles vaidlus puudus. Kostja pole viivitatud perioodi vaidlustanud. Seega on viivis 102 €lt 08.12.2016- 09.06.2017 /hagi esitamise aeg/ vastavalt 4,11 €. Hageja esitas kostjale nõude XxxxAS-s tehtud kulutuste hüvitamiseks 17.05.2017. Ka selles puudus vaidlus. Kostja pole viivitatud perioodi vaidlustanud, Seega on viivis põhjendatud kulude nõudelt 855,07 €-lt vastavalt 17.05.17-08.06.2017 34,47 €. Kokku on viivis hagi esitamise ajaks 38,58 €. Märgitud summa tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, 2 järgi välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, 2 ja TsMS § 367 järgi hagejale välja mõista viivis võlgnetavalt kahju ja kulude hüvitiselt (kokku) 957,07 €-lt alates 10.06.2017 (ehk hagile järgnevast päevast) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
39.Kohtu hinnangul ei oma vaidluses tähtust see, kas hageja taganes lepingust, mistõttu ei anna kohus nendele väidetele ja tõenditele hinnangut. Lisaks ei ole vaja enam anda hinnangut poolte e-kirjavahetusele pärast 23.02.17, sest selleks ajaks oli möödunud mõistlik aeg puudustega asja parandamiseks (lk 7-8). Samuti ei ole vaja anda sisulist hinnangu esitatud pretensioonile ja vastusele, Xxxx OÜ arvele nr 4541, turbo ostuarvele, kuna nende üle vaidlus puudus (lk 6, 15,16, 19, 22, 47, 51, 56). Ka ei anna kohus hinnangut hageja esitatud Toyrem arvele T001851 06.10.2016., kuivõrd eelneb hagetavale vaidlusalusele perioodile ning neid kulusid pole hageja ka nõudnud (lk 73) ega seetõttu ka nendel poolte väidetele, mis seostuvad hagieelse perioodiga. Lisaks ei ole vaja anda hinnangut pooltevahelistele kompromissiläbirääkimistele (lk 74). Menetluskulude jaotus
9 (10)
40.Hagi kuulus osalisele rahuldamisele. Eeltoodu tõttu jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda TsMS § 163 lg 1 järgi ja kohus menetluskulude rahalist suurust seetõttu kindlaks ei määra.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.