XXX hagi Dynomax OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning sõiduauto tagastamiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 7 046,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja: Dynomax OÜ (registrikood 11315362, asukoht Aiandi tee 16-2, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo CLARUS, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
13.veebruaril 2018 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja XXX, hageja lepinguline esindaja advokaat Aleksei Vassiljev, kostja seaduslik esindaja XXX, kostja lepinguline esindajad vandeadvokaat Ilja Santašev.
Juures viibis
sekretär Triin Matteus, tõlk Anna Talkop
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX hagi Dynomax OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning sõiduauto tagastamiseks.
2.Mõista Dynomax OÜ-lt välja võlgnevus 4600 eurot XXX kasuks.
3.Mõista Dynomax OÜ-lt välja viivis perioodil 14.03.2017 kuni 12.03.2018 summas 366,99 eurot XXX kasuks.
4.Mõista Dynomax OÜ-lt välja viivis põhinõudelt, s.o 4600 eurolt alates 13.03.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras XXX kasuks.
5.Mõista Dynomax OÜ-lt välja sõiduauto Volkswagen Golf (reg nr XXX) valdus XXX kasuks sellises seisundis, nagu XXX sõiduauto Dynomax OÜ-le üle andis. Menetluskulud
6.Jätta tsiviilasja menetluskulud Dynomax OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX (edaspidi hageja) on sõiduauto Volkswagen Golf (reg nr XXX) omanik. 2015. aasta sügisel tekkis hagejal soov teha sõiduautole autotuuning ehk tehniliste meetmete teostamine automootori moderniseerimiseks, mille eesmärk on mootori võimsuse suurendamine (mootori forsseerimine). Nimetud eesmärgil hakkas hageja internetis otsima ettevõtet, kes antud töid võiks teostada, ning leidis Dynomax OÜ (edaspidi kostja) kodulehekülje. Hageja võttis ühendust kostja koduleheküljel oleval telefoninumbril (+XXX) kostja esindajaga, kes kinnitas valmisolekut eelnimetatud tööde teostamiseks.
2.Oktoobris 2015 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille alusel pidi Dynomax OÜ teostama hagejale kuuluvale sõiduautole autotuuningu, hageja aga pidi maksma kogu sõiduautole tehtava töö eest (koos materjalidega) 4500 eurot (hind sisaldas ka paigaldatavat tuuningmootorit koos käigukastiga). Kostja nimel suhtles hagejaga kostja seaduslik esindaja XXX. Kokkuleppe järgi pidi hageja tehtud töö eest tasuma osade kaupa. Töö üleandmine pidi kokkuleppe kohaselt toimuma 2016. aasta jaanuari keskel. Töövõtulepinguga ettenähtud tööde teostamise eesmärgil viis hageja sõiduauto kostja töökotta, mis asub aadressil Tööstuse 54 Tallinn. Hageja on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud, kandes perioodil 27.10.2015 – 07.05.2016 Dynomax OÜ-le 4600 eurot, kuid kostja ei ole tööd üleandnud 2016 aasta jaanuaris, nagu oli kokku lepitud.
3.Pärast kohustuse rikkumist kostja poolt nõudis hageja korduvalt kostjalt töövõtulepinguga ettenähtud kohustuste täitmist, andes kostjale mitu korda kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Alates 2016. aasta jaanuarist, mil kokkulepitud töö pidi valmis olema, on kostja pidevalt lubanud töö ära teha ning hageja on andnud kostjale pidevalt tööde tegemiseks täiendavaid tähtaegasid.
4.Ka 2017. aasta veebruarikuuks ei olnud kostja oma töid hageja autoga lõpetanud ning 23.02.2017 avaldusega andis hageja kostjale veelkord täiendava tähtaja töövõtulepinguga võetud kohustuste täitmiseks hiljemalt 13.03.2017 ning kostja teatas, et kohustuste
mittetäitmisel loeb ta end oktoobris 2015 sõlmitud lepingust taganetuks alates 14.03.2017. Seisuga 13.03.2017 ei olnud kostja poolt kokkulepitud töö tehtud, seega taganes XXX poolte vahel sõlmitud lepingust 14.03.2017. 15.03.2017 saatis hageja kostjale kirja, kus kordas, et loeb end töövõtulepingust taganetuks ning nõudis kostjalt tagasi 4600 eurot hiljemalt 20.03.2017.
5.Hageja on andnud kostjale perioodil lepingu rikkumisest (jaanuar 2016) kuni 13.03.2017 vähemalt 8 korda tööde teostamiseks täiendava tähtaja, kuid tulemuseta. Hageja taganes lepingust 14.03.2017, mistõttu tuleb kostjal VÕS 189 lg-st 1 tulenevalt hagejale sõiduauto tagastada selliselt, nagu hageja sõiduki kostjale andis. Lisaks tuleb kostjal hagejale tagastada tasutud 4600 eurot, mis hageja tasus lepinguga võetud kohustuste täitmiseks.
6.Hageja nõuab ka alates 14.03.2017 viivitusintressi (viivis) protsendina põhinõuetelt (4600 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Ülaltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt kõrvalnõudena viivist kindla summana, mis on 30.05.2017 seisuga 78,64 eurot ja edaspidi protsendina põhinõudelt (4600 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Töövõtulepingu sõlmisid hageja ja kostja Dynomax OÜ, kelle nimel tegutses kostja ainuosanik ja juhatuse liige XXX. Hageja suhtles XXXiga kui kostja esindajaga ja sooritas viimasega tehinguid autoremondi töödega tegelevat kostjat silmas pidades. Hagejale teadaolevalt ei tegutse XXX(kui eraisik) autoremondi töödega, vaid korraldab oma majandustegevust Dynomax OÜ kaudu. Avalike registrite andmete järgi ei ole XXX ettevõtjana registreeritud. Hageja ei suhelnud XXX kui eraisikuga. Poolte sõnumitest nähtub, et kokkulepitud töid ei teinud XXX isiklikult. Kajastades tellitud tööde käiku kasutab kostja oma sõnumites peamiselt vormi „meie“, mis viitab sellele, et kostja ettevõttes on veel töötajaid, kes hageja poolt tellitud töid teostasid. Oma sõnumites on kostja selgesõnu maininud teisi töötajaid.
8.Põhjendamatu on kostja väide, et õigussuhete puudumine hageja ja kostja vahel tuleneb asjaolust, et lepingu järgi oli raha kantud XXX pangakontole. Kuna kostja esindaja ise palus töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks kanda raha üle XXX pangakontole, siis XXX tuleb käsitleda isikuna, kes oli õigustatud hageja ja kostja töövõtulepingust tuleneva kohustuse vastu võtma VÕS § 76 lg 3 tähenduses.
9.Hageja selgitab, et kui käsitleda poolte õigussuhteid mootori müügilepinguna ja mootori paigaldamisele suunatud töövõtulepinguna, siis käesoleval juhtumil on kostja rikkunud neid mõlemaid ja hageja on mõlemast lepingust taganenud. Hageja rõhutab, et lepingutingimusi arvestades oleks väidetav mootori müügileping täidetud üksnes juhul, kui mootor oleks hageja autosse nõuetekohaselt paigaldatud. Kostja kinnitab ise oma 13.03.2017 ja 12.04.2017 kirjades, et mootor ei olnud vastava aja seisuga hageja autosse paigaldatud.
10.Lepingu sõlmimisega võttis kostja kohustuse paigaldada hageja sõiduautole tuuningmootor koos lisaseadmetega (käigukast, turbiin, väljalaskekollektor, pihusti ajud, pump, liimikud, andurid, vedrud, intercooler, blow off jne) ja paigaldatu häälestada. Kostja lepingulised kohustused on selgesõnaliselt sõnastatud 20.10.2015 sõnumites ja täiendavalt 24.10.2015 sõnumites. Hageja kohustus oli maksta kirjeldatud tööde eest 4500 eurot (hind sisaldas ka paigaldatavate materjalide/so mootori, käigukasti jne/ maksumust). Kostja vastavasisuline tahe on fikseeritud 20.10.2015 sõnumis, kust nähtub, et „tööde kogu eelarve moodustab 4500 eurot“, kusjuures täpsustamata, milline osa makstakse tööde eest ja milline materjalide eest. 20.10.2015 kell 09:35:22 saadetud sõnumis kinnitab kostja, et 4500 euro eest tehakse kogu töö valmis (ning hageja ei pea midagi ise täiendavalt tegema, paigaldama või häälestama).
11.Asjakohatu on kostja viide AÕS § 82 lg-le 1, sest hageja ei ole esitanud AÕS § 80 alusel ebaseaduslikust valdusest asja väljanõudmisele suunatud hagi. Hagi ese on lepingust
taganemise tõttu lepingu järgi üleantu väljanõudmine (VÕS § 189 lg 1). Kostja vastusest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et hageja auto oli töövõtjale töövõtulepingu täitmiseks üleantud (vaidlus on üksnes töövõtja isikus).
12.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 4600 eurot, kohustada kostjat tagastama hageja valdusse sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga nr XXX) sellises seisundis nagu hageja kostjale andis, välja mõista kostjalt hageja kasuks kõrvalnõudena viivist 78,64 tasumisega viivitatud 78 päeva eest ning protsendina põhinõudelt (4600 eurot) alates 30.05.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
13.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Ei ole tõendatud ega vasta tõele hageja väide, et оktoobris 2015 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille alusel pidi Dynomax OÜ teostama hagejale kuuluvale sõiduautole autotuuningu ega ole tõendatud ega vasta tõele hageja väide, et hageja kandis perioodil 27.10.2015 – 07.05.2016 Dynomax OÜ-le 4600 eurot. Sellist laadi töövõtulepingut pole kunagi sõlmitud Dynomax OÜ ja XXX vahel. Samuti kinnitab kostja, et hageja ei ole tasunud kostja arvelduskontole perioodil 27.10.2015 - 07.05.2016 mitte ühtegi eurot. Kostja ei ole esitanud isikule nimega XXX mitte ühtegi arvet. Kostja peab vajalikuks selgitada, et tegeleb dünamomeetriliste stendide tootmisega ja müümisega, aga teenust, mis on seotud sõiduautode autotuuninguga, ei paku.
14.Hageja väidab, et ta taganes lepingust 14.03.2017 ning väidab, et on lepingust taganemise eeldused täidetud, kuid see nii ei ole. Kuna töövõtulepingut polnud sõlmitud ja tasu Dynomax OÜ-le ei olnud makstud, siis ei ole õiguslikku alust taganeda lepingust, mida ei ole kunagi eksisteerinud, s.o. ei saa olla täidetud eeldused lepingust taganemiseks olukorras, kus lepingut ei olnud kundagi sõlmitud.
15.Kostja on seisukohal, et õigussuhted olid XXX ja XXXi (s.o. kolmanda isiku) vahel. XXX ja XXXi vaheline tehing seisnes selles, et XXX soetas XXXile kuulunud Audi TT tuuningmootori koos käigukastiga, hinnaga 3500 eurot, ning hagejale võimaldati ostu eest tasuda osade kaupa, järelmaksuga. Lisaks leppisid XXX ja XXX kokku, et 1000 euro eest paigaldatakse antud mootor XXX Volkswagenisse. Kuid see ei oma seost kostjaga, kuna tehing oli kahe füüsilise isiku vahel. Kostja märgib, et asjaoludest ning esitatud tõenditest on nähtav, et keegi ei pidanud teostama hagejale kuuluvale sõiduautole autotuuningut, nagu hageja väidab hagiavalduses, sest jutt oli vaid tuuningmootori ostmisest ja paigaldamisest.
16.Hageja poolt esitatud tõendist (konto väljavõttest) on nähtav, et raha saaja oli just nimelt XXX, kes on tuuningmootori omanik, aga mitte OÜ Dynomax, mistõttu pole võimalik aru saada, mis alusel hageja väidab, et raha saaja on kostja. Kostja peab jääb muuhulgas arusaamatuks hageja nõue kogusumma tagastamisest (4 600 eurot). Hageja ise kinnitab hagiavalduses, et hind sisaldas ka paigaldatavat tuuningmootorit koos käigukastiga. Kuna mootori hind on 3 500 eurot ja mootori ostmist tuleb käsitleda müügitehinguna VÕS § 208 mõttes, siis ei ole selge, miks tuleb hagejale tagastada raha ostetud mootori eest sel alusel, et hageja taganes töövõtulepingust, kuid mitte müügilepingust. Mootor on hagejale üle antud, kuna see on autosse paigaldatud ja selles osas vaidlust ei ole.
17.Hageja palub kohustada Dynomax OÜ-d tagastama hageja valdusse sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga nr XXX) sellises seisundis, nagu hageja kostjale andis. Kostjale on antud nõue selgusetu. Kostja puuduvad igasugused õigussuhted hagejaga, mistõttu ei saa kostja tagastada seda, mida tema valduses pole kunagi olnud, kuna hageja ei andnud kostjale oma sõiduautot. Kostja märgib, et AÕS § 82 lg 1 kohaselt peaks hageja vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat
asja. Kuid hageja ei esitanud mitte ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik järeldada, et hageja sõiduauto on kostja valduses.
18.Ülaltoodu alusel on kostja seisukohal, et hagejal ei ole õigust ega alust nõuda kostja käest 4 600 euro tagastamist taganetud lepingu alusel, kuna kostja ja hageja vahel ei ole töövõtulepingut sõlmitud ning kostja ei ole hagejalt saanud hagiavalduses märgitud summat. Samuti ei ole hagejal ei õigust ega alust nõuda kostja käest hagejale kuuluva sõiduauto tagastamist, kuna hageja ei ole tõendanud, et tema auto on kostja valduses. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
20.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kohustada kostjat hagejale tagastama hageja sõiduauto Volkswagen Golf ja 4600 eurot, kuna hageja on kostjaga sõlmitud töövõtulepingust taganenud. Samuti taotleb hageja võlgnevuselt viiviste väljamõistmist. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostja ei ole hagejaga töövõtulepingut sõlminud.
21.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, millega kostja kui töövõtja kohustus hagejale kui tellijale osutama autotuuninguteenust ning hageja osutatud teenuse eest kostjale tasuma. Hageja selgituste kohaselt jättis kostja lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu on hageja lepingust taganenud ning soovib lepingu alusel üleantu tagastamist.
22.Võttes arvesse, et kostja on esitanud menetluses läbivalt vastuväite, et kostja ei olnud hageja viidatud töövõtulepingu pool, analüüsib kohus esmalt, kas hagi aluseks olev töövõtuleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kohus märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
23.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kogutud tõendid kinnitavad, et hageja sõlmis töövõtulepingu just kostja kui juriidilise isikuga. Hageja on esitanud tõendina kostja veebilehe ajast, kui hageja kostjaga töövõtulepingu sõlmis. Kostja veebilehelt (tlk 7) ilmneb, et tegemist on ettevõttega, mis pakkus autoomanikele abi sõiduki sõiduomaduste parandamiseks, auto modifitseerimiseks ja seadistamiseks. Samuti ilmneb kostja veebilehelt, et kostja asukoht on aadressil Tööstuse 54 Tallinn ning kontaktnumber XXX. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja soovis sõlmida töövõtulepingut hagejale kuuluva auto modifitseerimiseks ja sõiduomaduste parandamiseks, ning pöördus kostja veebilehel avaldatud andmetel kostja poole, oli hagejal alus eeldada, et ta esitab oma tahteavalduse lepingu sõlmimiseks kostjale kui juriidilisele isikule.
24.Hageja ja kostja esindaja sõnumivahetusest nähtub, et hageja pöördus 19.10.2015 kostja poole kostja veebilehel avaldatud telefoninumbril +XXX ettepanekuga tegeleda hagejale kuuluva sõiduauto mootoriga (tlk 12). Kostja tegi hagejale 20.10.2015 kell 09.32 saadetud sõnumis omapoolse ettepaneku paigaldada hageja sõidukile uus mootor koos turbiiniga, uus väljalaskekollektor, pump, häälestus stendil, kõik liimikud ja andurid. Kostja nimetas eelviidatud tööde hinnaks kokku 4500 eurot ning kinnitas täiendavalt, et nimetatud summa eest teeb kostja 1,5-2 kuu jooksul hagejale kõik eelnimetatud tööd (tlk
12 pöördel). Samal kuupäeval on hageja kostja pakkumise vastu võtnud, mistõttu oli pooltel alates 20.10.2015 VÕS § 9 lg 1 mõttes vastastikused tahteavaldused vahetatud ning töövõtuleping sõlmitud.
25.Kohus märgib, et nähtuvalt pooltevahelistest sõnumisest ei avaldanud kostja esindaja enne lepingu sõlmimist kordagi, et kostja seaduslik esindaja soovib hagejaga ise füüsilise isikuna lepingut sõlmida, mitte tegemist ei ole hageja ja kostja kui juriidilise isiku vahelise lepinguga. Nimelt kinnitab kostja esindaja 20.10.2015 kell 09.35 saadetud sõnumis, et kõik tööd teevad nemad ise, mis viitab, et töid toestab ettevõtte mitu töötajat, mitte üksnes kostja seaduslik esindaja eraisikuna. Samuti nähtub sõnumivahetusest, et sõiduk on viidud kostja töökotta, kuna kasutatakse väljendeid, et viibitakse Dynomaxis (tlk 13) ja sõidukiga tegeleb ka Anton (tlk 16). Maksu- ja Tolliameti esitatud andmetest nähtuvalt (tlk 87) tegi kostja 01.10.2015-31.01.2016 sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid XXX, mis tähendab, et XXX näol oli tegemist kostja töötajaga, kes samuti täitis hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega olukorras, kus hageja pöördus kostja poole ning kostja seaduslik esindaja sõlmis hagejaga lepingu, tegutses kostja juhatuse liige kostja kui juriidilise isiku organina, ning tema tegevus on samastatav kostja tegevusega. Seega oli töövõtuleping sõlmitud hageja ja kostja kui ettevõtte vahel.
26.Kostja esindaja on küll palunud 26.10.2015 kell 23.49 saadetud sõnumis hagejal töövõtulepingust tulenev tasu maksta kostja seadusliku esindaja kontole, kuid üksnes nimetatud asjaolust tulenevalt ei pidanud hageja eeldama, et lepingu sõlmimine toimub kostja seadusliku esindaja, mitte kostjaga. Nimelt nähtub hageja esitatud pangakontoväljavõttest (tlk 17), et hageja on kandnud kostja seadusliku esindaja XXXi arvele kokku 4600 eurot selgistustega Dynomax (Golf). Seega on hageja mõistlikule isikule arusaadavalt tasunud kostjaga sõlmitud töövõtulepingus nimetatud töötasu kostja seadusliku esindaja arvele, kuna kostja seaduslik esindaja on nimetanud selle lepingu täitmise viisiks. Samuti ei nähtu hageja ja kostja sõnumivahetusest, et kostja seaduslik esindaja oleks hagejale pärast ülekannete tegemist teada andnud, et raha tasumine ei ole seotud kostjaga ning seetõttu on hageja poolt selgitusse märgitud viide Dynomaxile asjakohatu.
27.Kohtule on esitatud ka kostja seadusliku esindaja XXXi 2015. ja 2016. aasta tuludeklaratsioonid (tlk 88-107), millest nähtub, et nimetatud perioodil ei ole XXX deklareerinud tulu seoses töövõtu- või muu võlaõiguslepinguga, samas ilmneb, et XXX on saanud palka ettevõttest Dynomax OÜ. Kohus on seisukohal, et viidatud tuludeklaratsioonid kogumis teiste tõenditega kinnitavad, et töövõtulepingu sõlmisid hageja ja kostja, mitte hageja ja kostja seaduslik esindaja XXX, kuna esitatud andmetest ei nähtu, et kostja seaduslik esindaja oleks kõnealusel perioodil saanud töövõtulepingust või muust võlaõiguslikust lepingust tulenevat tulu.
28.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et töövõtuleping hageja sõiduauto omaduste parandamiseks oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Nähtuvalt hageja ja kostja sõnumivahetusest (tlk 12 pöördel) leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja kohustub töövõtulepinguga paigaldama hageja sõidukile uue mootori koos turbiiniga, uue väljalaskekollektori, pumba, häälestama stendi, kõik
liimikud ja andurid. Kostja kohustus tegema kõik eelviidatud tööd 1,5-2 kuu jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest, mis toimus 20.10.2015. Seega pidi kostja lepingust tulenevad kohustused täitma hiljemalt 20.12.2015. Hageja kohustus omakorda kostjale tasuma 4500 eurot, millele lisandus 22.04.2016 100 eurot täiendava varuosa eest. Hageja on tõendanud pangakontoväljavõttega, et hageja on kostjale tasunud 4600 eurot (tlk 17) lähtuvalt kostja esindaja 26.10.2016 sõnumis nimetatud andmetest (tlk 13). VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Antud juhul nimetas kostja täitmise vastuvõtmiseks kohaseks viisiks töövõtulepingust tuleneva tasu kandmise kostja seadusliku esindaja arvele, seega on hageja oma kohustuse VÕS § 76 lg 3 mõttes kohaselt täitnud.
29.Hageja on asunud seisukohale, et kostja ei ole täitnud kostjale töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ning seetõttu on hageja lepingust taganenud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-13 –ps 14 rõhutanud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28). VÕS § 188 lg 1 kohaselt toimub lepingust tagamine taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Antud juhul on hageja edastanud kostjale 15.03.2017 avalduse töövõtulepingust taganemiseks (tlk 19) ning puudub vaidlus asjaolus, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud. Seega on taganemise formaalsed eeldused täidetud.
30.VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt, kui võlgnik on lepingut rikkunud, võib võlausaldaja lepingust taganeda. VÕS § 116 lg-st 1 tulenevalt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 114 lg-st 1 lähtuvalt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani.
31.Kohus on eelpool välja toonud, et hageja ja kostja sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja töövõtulepingus kokkulepitud kohustused täitma esialgselt hiljemalt 20.12.2015. Kostja nimetatud kuupäevaks oma kohustusi ei täinud ning täiendatud omadustega autot hagejale ei tagastanud. Nähtuvalt hageja ja kostja esindaja sõnumivahetusest taotles kostja pidevalt tähtaja pikendamist ning hageja andis kostjale uusi võimalusi lepingu täitmiseks kuni 2016. aasta septembrini. Seejärel andis hageja kostjale 23.02.2017 avalduses (tlk 18) viimase täiendava tähtaja tööde teostamiseks kuni 13.03.2017. Kostja ei täitnud vaatamata hageja poolt korduvalt antud täiendavatele tähtaegadele ka 13.03.2017 seisuga kostjale töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu kostja pani toime olulise lepingurikkumise VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes. Kohus märgib, et kostja on ka ise 13.02.2018 kohtuistungil kinnitanud, et hageja autole on küll uus mootor paigaldatud, kuid see vajab veel seadistamist. Seega on kostja möönnud, et ka 13.02.2018 seisuga ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi täitnud ega lõpetatud töödega sõiduautot hagejale üle andnud. Kohus leiab, et sellega on tõendamist leidnud, et hagejal esinesid ka
sisulised alused töövõtulepingust taganemiseks, kuna hageja andis kostjale VÕS § 114 lg 1 alusel mõistliku kestvusega täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, kuid vaatamata sellele ei täitnud kostja oma kohustusi.
32.VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kostjaga sõlmitud töövõtulepingust kehtivalt taganenud, mistõttu hagejal esineb alus nõus kostjalt VÕS § 189 lg-st 1 lähtuvalt tagasi seda, mida hageja on kostjale lepingu alusel üle andnud. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada töövõtulepingu alusel hagejalt saadud 4600 eurot ning samuti hagejale kuuluv sõiduk Volkswagen Golf (reg nr XXX) samas seisundis, kui hageja selle kostjale pärast lepingu sõlmimist üle andis.
33.Kohus on 14.11.2017 määruses (tlk 83-84) pooltele selgitanud kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni ning ühtlasi juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et kostjal on võimalik hagi rahuldamist vältida juhul, kui kostja tõendab, et lepingu rikkumine oli vabandatav. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud käesolevas asjas ühtegi tõendit, millest ilmneks, et kostjapoolne lepingu rikkumine oli vabandatav.
34.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 82 tulenevat eeldust, et kostja on hagejale kuuluva sõiduki valdaja. Kohus selgitab kostjale, et käesolevas asjas ei ole hageja nõude alus AÕS § 80 ja § 82, vaid VÕS § 189 lg 1, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi see, mille hageja kostjale töövõtulepingu alusel üle on andnud. Antud asjas puudub vaidlus küsimuses, et hageja on töövõtulepingu alusel kostjale üle andnud sõiduki Volkswagen Golf (reg nr XXX) valduse. Nimelt on kostja 13.02.2018 kohtuistungil kinnitanud, et kostja ei vaidlusta asjaolu, et hagejale kuuluv sõiduk oli alates 2015. aasta detsembrist kuni 2016. aasta septembrini aadressil Tööstuse 54 Tallinn, kus asus nimetatud perioodil ka kostja töökoda. Seega on tuvastamist leidnud, et hageja andis töövõtulepingu alusel kostjale üle sõiduki Volkswagen Golf (reg nr XXX) valduse ning hagejal on õigus see VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi nõuda ilma, et hageja peaks asuma täiendavalt tõendama AÕS § 82 eelduste esinemist.
35.Kostja on esitanud ka vastuväite, et sõlmitud ei olnud töövõtuleping, vaid automootori ostu-müügileping koos mootori paigaldamisega. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Nimelt ilmneb kostja esindaja 20.10.2015 kell 09.32 saadetud sõnumist (tlk 12), et kostja pakkumine sisaldab nii töö tegemiseks tarvilikke materjale kui ka nende autosse paigaldamist. Samuti kinnitab kostja täiendavalt 20.10.2015 kell 09.35 saadetud sõnumis, et nad teevad kõik ise (tlk 12 pöördel). Seega on tegemist olukorraga, kus kostja lubab hagejaga sõlmitud lepingus saavutada kokkulepitud töö, mis vastab VÕS § 635 lg 1 mõistes töövõtulepingu tunnustele. Täiendavalt märgib kohus, et isegi, kui leiaks tuvastamist, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes, siis on kostja ka nimetatud lepingut rikkunud, kuna VÕS § 208 lg 1 alusel kohustub müüja ostjale lepingu esemeks oleva asja üle andma, kuid antud asjas puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale ei hagejale kuuluvat sõidukit ega selles väidetavalt sisalduvat uut mootorit üle andnud. Seega esineks hagejal ka müügilepingu puhul alus lepingust taganemiseks ja selle alusel üleantu kostjalt välja nõudmiseks.
36.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise väljamõistmise nõude. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise nõude puhul võlgniku rikkumise korral nõuda viivist. Antud juhul on kohus tuvastanud, et kostja on rikkunud kohustust tagastada hagejale 4600 eurot, seega on hagejal õigus nõuda nimetatud summalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul nõuab hageja viivist alates lepingust taganemisele järgnevast päevast, s.o alates 14.03.2017 ning seaduses sätestatud määras, mis kõnealusel perioodil oli 8% aastas, s.o 0,021918% päevas. Võttes arvesse, et kostja jäi kohustuse täitmisega viivitusse alates 14.03.2017, on kostja olnud otsuse koostamise seisuga viivituses 364 päeva, seega tuleb kostjalt 12.03.2018 seisuga välja mõista viivis summas 366,99 eurot (4600 x 364 x 0,00021918) hageja kasuks.
37.Hageja taotleb ka täiendava viivise välja mõistmist TsMS § 367 alusel, mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (4600 eurot) alates 13.03.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja kasuks.
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124, § 126, § 134 alusel on hagihind 7 046,64 eurot. Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
40.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.