2.Jätta hagi kahjuhüvitise 1092 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja Xxxxkanda.
2.Mõista hagejalt Xxxx(isikukood xxxx) kostja KÜ Xxxx(registrikood xxxx) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 600 (kuussada) eurot.
3.Mõista hagejalt Xxxx(isikukood xxxx) kostja KÜ Xxxx(registrikood xxxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 600 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 1092 eurot. Hagiavalduse kohaselt olid kostja KÜ Xxxxjuhatuse liikmeteks alates 24.09.2013 Xxxxja alates 13.08.2015 Xxxx. Xxxxelamu netopind on 497,1 m2 ning hoones on 8 korterit, millest üks kuulub hagejale. Üks korter kuulub Xxxx ja kaks tema emale. Hageja leidis, et seetõttu kontrollib juhatus 5/8 korteriomanike häältest, mistõttu tolereerib juhatus oma mõjugrupi liikmete rikkumisi. Alates 2006. aastast on mõjugrupi liikmed teinud ebaseaduslikke ehitustöid ja lõhkunud hoone kandvaid konstruktsioone.
2.Xxxxkinnistu piirneb Xxxx kinnistuga, mille hoone korterid kuuluvad Xxxx, millist asjaolu kuritarvitab kostja juhatus. Xxxx on otsustanud rajada kinnistu piirile omavoliliselt uue aia ilma teiste ühistu liikmete nõusolekuta. Aed on ehitatud mitte kinnistu piirile, vaid Xxxxkinnisasjale. Xxxx on ka teinud ühistule kahjulikke tehinguid, kuritarvitanud liikmete usaldust ja tekitanud kahju. Ühistu raamatupidamine ei ole läbipaistev. Ühistu juhatus ei anna oma tegevuse kohta aru.
3.12.12.2015 kandis Xxxx ühistu kontolt enda äriühingule OÜ-le Xxxx 900 eurot. Tehing ei toimunud igapäevase majandustegevuse raames ega olnud üldkoosoleku poolt heaks kiidetud. Tehing oli vastuolus seaduse ja põhikirjaga. 11.01.2016 esitas Xxxx Harju Maakohtule hagiavalduse, mis oli menetluses tsiviilasjana 2-16-399. Xxxx vaidlustas üldkoosoleku 14.12.2015 otsuse, kus ta kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi ja otsustati raamatupidamist revideerida. Kohtuvaidlus lõppes kompromissiga, mille sisu ei ole ühistu liikmetele teada. Ühistu liikmed kahtlustavad, et kompromiss kahjustab nende õigusi.
4.01.11.2016 toimus ühistu üldkoosolek, kus otsustati revidenti mitte valida. 25.10.2016 tegi ühistu liige ettepaneku täiendada koosoleku päevakorda ja kinnitada 2015. aasta majandusaasta aruanne, nagu seda nõuab seadus. Samuti tegi ühistu liige ettepaneku, et juhatus tutvustaks kompromissi sisu. Protokollist nähtuvalt ei lisatud neid punkte päevakorrale. Protokollist nähtuvalt kuulusid selle juurde lisad. Ühistu liige soovis lisadega 15.11.2016 tutvuda, kuid kostja seda palvet ei täitnud.
5.01.12.2015 esitasid ühistu liikmed Xxxx, hageja ja Xxxxühistule päringu teabe ja dokumentide saamiseks. Ühistu liikmed soovisid saada erinevat teavet, selgitusi ja dokumente. Kostja vastas päringule 08.12.2016 juristi vahendusel. Ühelegi küsimusele sisuliselt ei vastatud. Vastamisest keeldumised olid otsesed ja seadusevastased. 07.12.2016 esitas ühistu liige Xxxx Xxxx kahju nõude, sest Xxxx tegevuse tulemusena anti vale aia ehitamise tõttu ära osa kinnistust. Samuti elas Xxxx majas naabrite kulul, kuna ei tasunud korteri kommunaalmakseid mitte korteri pindala järgi. Samuti on hagejale teada, et juhatuse endine liige Xxxxon Xxxx vastu esitanud kuriteokaebuse.
6.Xxxx on kahe äriühingu ehk XxxxOÜ ja Xxxx OÜ omanik, mis on registreeritud aadressile Xxxx. Põhikirja kohaselt võib äriühing korteris tegutseda vaid teiste ühistu liikmete nõusolekul, kuid naabrite nõusolekut küsitud ei ole. Xxxx pargib hoone kinnistul oma autosid, mida kasutab äritegevuses ja häirib sellega majaelanike elu. Xxxx on korduvalt parkinud aastatel 2015 kuni 2016 oma kaubikuga majaelanikke kinni, tehes seda kiusamise eesmärgil. Ühistu liikmed on korduvalt olnud sunnitud politsei poole pöörduma.
7.Kostja tegevuse seadusevastasusest annab aimu kostja juhatuse nõue, et ühistu liikmed tasuksid kinnistu koristamise eest sularaha Xxxx postkasti. Ühistu liikmed on seetõttu nõudnud korduvalt selgitusi ja alternatiivseid lahendusi, kuid need on jäänud vastuseta. Ühistu liikmed on juhatusele kurtnud, et libedatõrje on tegemata ja kinnistu hooldamata, misjärel on Xxxx teatanud, et ühistu liikmed võiksid sellega ise tegeleda.
8.31.01.2017 tegid kolm ühistu liiget juhatusele ettepaneku kutsuda kokku üldkoosolek. Ühistu liikmed soovisid raamatupidamise auditeerimist. Juhatus palvele ei reageerinud. 13.02.2017 otsustas üldkoosolek raamatupidamist mitte auditeerida ja nõuda Olga Xxxxalt sisse võlgnevus ühistu ees. Võlgnevuse sissenõudmine tehti ülesandeks Xxxx. Kui Xxxxpöördus 14.02.2017 juhatuse poole volikirja saamiseks, takistas juhatus teda ebaseaduslikult.
9.Korteriühistu kogub igakuiselt oma liikmetelt haldustasusid ja remondifondi makseid, kuid ei kasuta raha sihtotstarbeliselt. Hoone laguneb ja seda ei remondita. 14.02.2017 pöördus ühistu liige Xxxx esindaja kaudu juhatuse poole palvega saada teavet hoone eluohtliku puuduse kõrvaldamise kohta, kuid ei saanud vastust. 13.02.2017 avaldas Xxxxüldkoosolekul, et seni, kuni Xxxxhoones elab, seda ei remondita.
10.14.02.2017 avaldas ühistu liige soovi teada saada, miks viibis üldkoosolekul jurist Vassili Kosteitšuk ja kes ning kui palju talle tasub. Ühistu liige küsis, et kui maksjaks on ühistu, miks ei ole küsitud üldkoosoleku heakskiitu. Ühistu liige päringule vastust ei saanud. 02.03.2017 said ühistu liikmed juhatuselt teate üldkoosoleku korraldamise kohta, kus päevakorras on revidendi valimine ja Xxxx võlanõude esitamine. Tegemist oli arusaamatu teatega, sest mõni kuu tagasi oli üldkoosolek otsustanud revidenti mitte valida. Ühistu liikmed soovisid saada selgitusi 05.03.2017 pöördumises ja ülevaadet ühistu majanduslikust olukorrast, kuid juhatus sellele ei vastanud.
11.Hageja tõi välja, et kohtueelses menetluses nõustas ja esindas ühistu liikmeid jurist. Hageja tasus nõustamise eest nelja kuu jooksul 1092 eurot. 02.03.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja kahju hüvitamiseks, kuid kostja kahju ei hüvitanud.
12.Hageja leidis, et on koos teiste ühistu liikmetega teinud kõik võimaliku, et lõpetada ühistu juhatuse liikmete õigusrikkumised ja kahju tekitamised. Kostja juhatus tegutseb pahatahtlikult ja otseselt seadusevastaselt, tekitades ühistu liikmetele varalist ja mittevaralist kahju. Juhatuse mõjugruppi arvestades ei ole ühistu liikmetel võimalik oma õigusi kohtuväliselt ja üldkoosolekutel kaitsta. Juhatuse raha kuritarvitused on ilmselged ja tõendatud. 2015. aasta majandusaasta aruanne ja majandustegevuse aastakava on üldkoosolekule tutvumiseks ja kinnitamiseks esitamata. Tehingu tegemine juhatuse liikmega on üldkoosoleku pädevuses, kuid seda nõuet on Xxxx rikkunud, kandes omavoliliselt ühistu kontolt OÜ Xxxx kontole 12.12.2015 900 eurot. Xxxx ja Xxxxrikuvad teiste ühistu liikmete omandiõigusi, kuna nad on ehitanud oma korterite reaalosad kaks korda suuremaks kaasomandisse kuuluva keldri, pööningu ja trepikoja arvelt. Juhatus ei ole teinud midagi, et õigusrikkumist ära hoida või seda lõpetada. Korterite suuremaks ehitamise tõttu elavad Xxxx ja Xxxxteiste ühistu liikmete kulul, sest nad peaksid korterite kommunaalkulude eest tasuma korterite reaalosade pindade alusel.
13.Xxxx tegeleb oma korteris ettevõtlusega ilma teiste ühistu liikmete nõusolekuta. Samuti
pargib ta elamu juures oma sõidukeid. Juhatus ei ole reageerinud ühistu liikmete pöördumistele. Tsiviilasjas nr 2-16-399 tehtud kompromissi soovib juhatus hoida salajas. Arvukate õigusrikkumistega on hagejale tekitatud kahju.
14.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1 ja lõikele 6, VÕS §-le 128. Kuna kostja ignoreeris ühistu liikmete pöördumisi ja avaldusi, oli hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks sunnitud tegema kulutusi õigusabile. Seeläbi tekkis hagejal varaline kahju 1092 eurot. Kostja on kohtueelses menetluses käitunud vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
15.Hagiavalduse täienduses 01.08.2017 leidis hageja, et tema kahju hüvitise nõue tuleneb kostja korduvatest rikkumisest, mis on hagiavalduses kirjeldatud. Kostja on rikkunud MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja p 8, lg 2 § 28 lg 5, § 36 lg 3; KÜS § 14 lg 1, § 15 lg 1 ning korteriühistu põhikirja p 3.2.13, 3.2.17, 3.2.19, 6.4.13 nõudeid. Hageja ja teised ühistu liikmed on vastavate rikkumistega seoses teinud kostja poolt korduvaid pöördumisi, palunud rikkumised lõpetada ning täita kostjale seadusest tulenevaid kohustusi.
16.Kuivõrd kostja ei soostunud rikkumisi lõpetama ja oma tegevust seadusega kooskõlla viima, oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks 2016. a lõpus esindaja poole pöörduma. Esindaja nõustas hagejat, koostas avaldusi (lisa 10, 12, 13, 19, 20, 27), nõustas ühistu üldkoosoleku korraldamise küsimuses ning osales koosolekul. Näiteks 01.12.2016 avalduses nõuti kostjalt 2015. a majandusaasta aruannet kinnitavat üldkoosoleku otsust, KÜS § 14 lõikes 1 ettenähtud tõendit, otsust 12.12.2015 makse tegemist kohta OÜ-le Xxxx, selgitust ühistu liikmete poolt omandõiguse rikkumise lubamise kohta, selgitust kahju hüvitamise kohta, ühistu põhikirja p 3.2.19 rikkumise lõpetamise tagamist, andmeid kostja varaga tehtud tehingute kohta ning bilanssi, otsust põhikirja muutmise kohta ja teavet seoses tsiviilasjaga nr 2-16-399. Hageja leidis, et nimetatud teabe esitamise kohustus tuleneb seadusest. Kostja hageja nõudele ei vastanud ja seadusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Seega hageja vajadus õigusabi järele jätkus. Kokku on hageja vajanud kostja rikkumisest johtuvalt õigusabi enam kui poole aastase perioodi jooksul üle kümne tunni. Esindaja on esitanud kostjale kaks arvet õigusabi osutamise eest ning hageja on need tasunud.
17.21.09.2017 hagi täienduses ei nõustunud hageja kohtu selgitusega, et hagiavaldusest ei ole mõistetav, millist nõuet soovis kostja vastu esitada hageja ja milliste nõuete esitamiseks või kahju ärahoidmiseks ta õigusabi vajas. Hageja pöördus õigusnõustaja poole arvukate korteriühistu rikkumiste tulemusel, et saada nõu ja kaitsta oma õigusi. Asjaoludest nähtuvalt olid kostja juhatuse liikmed teinud majandustehinguid ühistu varaga, mille tegemiseks puudus üldkoosoleku heakskiit või põhikirjast tulenev õigus. Kostja juhatuse liikmed tegid tehinguid seotud isikutega ilma üldkoosoleku heakskiiduta ning ühistule kahjulikul viisil. Kostja juhatus keeldus oma liikmetele juhtimise kohta teavet andmast. Kostja juhatus ei ole koostanud ega esitanud majandusaasta aruannet üldkoosolekule tutvumiseks ja kinnitamiseks.
18.Hageja esitas esindaja vahendusel kostjale 01.12.2016 päringu ühistu juhtimist puudutava teabe ja dokumentide saamiseks (hagi lisa 10). Nimetatud info esitamise kohustus oli kostjal tulenevalt seadusest ning põhikirjast. 08.12.2016 kirjaga keeldus kostja teavet esitamast. 13.12.2016 esitas hageja esindaja vahendusel päringu täpsustused (hagi lisa 12). Kostja sellele ei vastanud.
19.Korteriühistu majandustegevuse ja juhtimise kohta teabe saamiseks koostas ja esitas hageja esindaja vahendusel 31.01.2017 kostjale nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja ühistu tegevuse auditeerimiseks (hagi lisa 19). Koosolek toimus 13.02.2017, kus hageja palvel osales tema õiguste kaitseks esindaja (hagi lisa 20). Lisaks hagiavaldusega esitatud dokumentide koostamisele (13.02.2017 üldkoosoleku protokoll) hõlmas esindaja tegevus hageja nõustamist ning asjaolude, dokumentide ja kirjavahetuse analüüsi.
20.08.01.2018 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja vastuväidetega. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega asjaolu, mis hageja seisukohad või tõendid ümber lükkaks. Kostja väide, et tema ei ole hageja esindajaga õigusabilepingut sõlminud, ei ole asjakohane. Kostja kinnitus, et ta on toiminud vastavalt seadusele ning põhikirjas kokkulepitud tingimustele, on paljasõnaline ning otseselt asjas esitatud tõenditega vastuolus. Hageja pidas põhimõtteliselt ebaõigeks kostja seisukohta, et kuna viimane on otsustanud hageja nõuet mitte rahuldada, puudub alus kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamise alus ei sõltu sellest, kas kahju tekitaja on nõus kahju hüvitama või mitte.
21.Kostja poolt kohtule esitatud 13.03.2017 üldkoosoleku otsust ei ole kostja kunagi varem hagejale edastanud. Hageja pidas ilmseks, et koosoleku korraldamisel ei ole kinni peetud seaduse nõuetest, sest koosoleku päevakord ei vasta koosoleku kokkukutsumise teatele. Hageja ja teised korteriomanikud esitasid 05.03.2017 kostjale päringu seoses planeeritava koosoleku seadusele vastavuse ja sisulise otstarbekusega, kuid kostja sellele ei vastanud.
22.25.01.2018 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Kostja on pikka aega ja korduvalt rikkunud seadusest ja ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi, mida tõendavad hageja esitatud tõendid. Kostja pikaajalise õigusrikkumise ja seadusevastase tegevuse tõttu oli hageja sunnitud õigusabi saamiseks pöörduma juristi poole ning kandma sellega seoses kulutusi. Kostja ei nõustunud õigusrikkumisi vabatahtlikult kõrvaldama ka vaatamata hageja esindaja palvetele.
23.19.02.2018 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ei nõustunud kostja menetluskulude taotlusega. Kostja on 5 tunni õigusabi eest tasunud 600 eurot. Aeg on kulunud kahe menetlusdokumendi koostamisest, millest 03.12.2017 oli esitatud kahel lehel ega käsitlenud hageja esitatud asjaolusid ning tõendeid. 08.02.2018 kostja seisukoht oli esitatud ühel lehel ja kordas varasemat. Hageja leidis, et kostja esindaja ajakulu ei saanud olla põhjendatud enam kui ühe tunni ulatuses.
24.Samuti esitas hageja 19.02.20218 seisukohtades vastuväite kohtu tegevusele, viidates TsMS § 333 lõigetele 1, 2 ja 3. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et hageja ei ole põhistanud tõendite väljanõudmise taotlust. Hageja on oma menetlusdokumentides toonud korduvalt välja põhjaliku ülevaate kostja õigusrikkumistest. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks kõik tõendid, mis on tema valduses ning muus osas palunud tõendite kogumisel kohtu abi. Hageja pidas ebaõigeks ja tõenditega vastuolus olevaks kohtu hinnangut, et hageja ei ole ise üritanud soovitud tõendeid saada kohtuvälises menetluses, ei ole selge seoses kasutanud õigusabi ega kandnud õigusabi kulu. Hageja leidis, et tal on õigus nõuda Xxxx suhtes esitatud kuriteokaebust, sest korteriühistu on õigussubjektina õiguslik fiktsioon ja juriidiline isik saab toiminguid teha füüsilise isiku kaudu. Hageja on esitanud kohtule arvukalt asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et kostja, tegutsedes juhatuse liikmena, on pannud toime õigusrikkumisi. Ehitustööde dokumentide loetelu ei pidanud hageja esitama, sest loetelu tuleneb EhS §-st 15 ning majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusest nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded.“
25.Kostja ebaseaduslik tegevus hõlmab ebaseaduslikke ehitustöid. Hageja pidas kohatuks kohtu seisukohta, et väljanõutavatest tõenditest ei saa hakata selguma hagi aluseks olevad asjaolud. Tõendite kogumise taotlus oli esitatud enne hagi menetlusse võtmist. Menetlustähtaja ületamise põhjustas kohtu enda viivitus.
26.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud koos käibemaksuga 3348 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 eurot. Õigusabi osutati 23 h ja 15 minuti ulatuses. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksu kohustuslane. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
Kostja vastuväited
27.Kostja vaidles hagile vastu. Hagiavalduses puuduvad viited korrektsele õiguslikule alusele, mis võiksid anda hagejale õiguse nõuda kostjalt väidetava kahju hüvitamist. Hageja kahjuna esitatu kujutab endast Xxxx poolt Kivar & Partnerid Õigusbüroole 31.12.2016 makstud tasu 672 eurot ja 28.02.2017 makstud tasu 420 eurot ehk kokku 1092 eurot. Kostjale jäi arusaamatuks, millest tulenevalt leiab hageja, et kostja peab tema õigusabi kulu hüvitama. Kostja ei ole kunagi sõlminud õigusabilepingut Kivar & Partnerid Õigusbürooga, järelikult ei ole kostjal olnud kohustust arveid tasuda. Kostja ei ole volitanud hagejat sõlmima õigusabilepingut Kivar & Partnerid Õigusbürooga asjaajamiseks korteriühistuga Xxxx, järelikult ei ole hageja tasunud neid arveid kostja eest.
28.Kostja leidis, et hageja sõlmis õigusbürooga ise kliendilepingu, soovides saada konsultatsiooni teda huvitavates küsimustes. Arved on esitatud hagejale õigusabilepingu raames osutatud teenuste eest. Isegi kui arved olid seotud hageja pretensioonide esitamisega, puudub igasugune õiguslik alus lugeda kostjat kahju tekitamise eest vastutavaks. Kostja kinnitas, et kõikidele hageja märgukirjadele ja pretensioonidele on õigeaegselt juhatuse poolt vastatud. Hageja avaldusi ja taotlusi on korduvalt arutatud korteriühistu üldkoosoleku. Kooskõlas põhikirja ja seadusega on tuvastatud, et kõik hageja pretensioonid juhatusele on olnud alusetud.
29.Hageja pretensioonide aluseks on hageja soov asuda ise ühistut juhtima ja omal äranägemisel ühistu varasid kasutama. See on tõendatud ühistu üldkoosoleku protokolliga 01.11.2016, millel esitati hageja kandidatuur juhatuse liikmeks valimisel. Korteriühistu üldkoosolek on juba arutanud hageja esitatud kahjunõuet summas 1092 eurot. Kostja esitas üldkoosoleku protokolli, millest ilmnes, et üldkoosolek ei ole juhatusele andnud nõusolekut nõuet rahuldada. Üldkoosoleku otsust hageja vaidlustanud ei ole.
30.08.02.2018 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole esitanud kohtule põhjendusi ja tõendeid, milliste kohaselt kuuluks tema nõue rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 järgi. Õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude esitamise üldised eeldused. Nõude esitamiseks peab olema tõendatud kostja rikkumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos. Kostja rikkumist ja põhjuslikku seost hageja välja toonud ei ole. Hageja nõutavatel dokumentide puudub sisuline seos hageja nõudega. Dokumentide taotlusel võis olla seos algselt esitatud erikontrolli nõudega, kuid selle menetlemisest on kohus keeldunud. Hageja ei ole põhistanud, millist seost omavad väljanõutavad tõendid tema kohtueelsete õigusabikulude nõudega. Hagejale ei ole osutatud õigusabi tõendite väljanõudmiseks.
31.Menetluskuludena palus kostja mõista hagejalt välja õigusabikulu ning seaduses sätestatud määras viivise menetluskulude summalt. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks ehk koos käibemaksuga 120 eurot tunnis. Kostja tasus esindaja 20.11.2018 arve summas 600 eurot, mis oli esitatud viie tunni eest. 2 tundi kulus hagiga tutvumiseks ja konsultatsiooniks, 1,5 tundi hagiavalduse õiguslikuks analüüsiks ja vastuse koostamiseks ning 1,5 tundi kulus hageja täpsustustega tutvumiseks ning neile vastamiseks. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja palus õigusabikuluna hagejalt välja mõista 600 eurot.
Kohtuotsuse põhjendused
32.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444
lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
33.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale Xxxxkuulub korter Tallinnas Xxxxelamus, kus on moodustatud korteriühistu. Pooled ei vaidle selle üle, et Xxxxon korteriühistu liige ning elamus on 8 korterit, millest üks kuulub kostja juhatuse liikmele Xxxx ning 3 viimase emale Xxxx. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja peab hüvitama kostjale 1092 eurot, mis tuleneb kohtueelsetest õigusabikuludest.
34.Käesolevas asjas esitas hageja kohtule algselt hagiavalduse, kus ta lisaks kahju hüvitise 1092 euro nõudele esitas mitmeid muid nõudeid. Kohus keeldus 05.09.2017 määrusega menetlusse võtmast teisi hageja nõudeid peale kahju hüvitise nõude. Hageja algne hagiavaldus sisaldas mitmeid tõendite väljanõudmise taotlusi. 25.01.2018 menetlusdokumendis teatas hageja, et jääb hagiavalduse tõendite väljanõudmise taotluste juurde, misjärel palus kohus 29.01.2018 hagejal selgitada, kuidas on tõendite väljanõudmise taotlused asjakohased menetlusse jäänud kahju hüvitamise nõuet arvestades. Hageja leidis 30.01.2018, et saab lõpliku kahju hüvitamise nõude formuleerida ja esitada alles pärast väljanõutavate tõendite saamist. Muus osas jättis hageja selgitamata, kuidas on väljanõutavad tõendid asjakohased.
35.12.02.2018 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotlused tõendite ja teabe saamiseks, põhistades iga esitatud taotluse osas, miks ei ole taotlus asjakohane seoses kahju hüvitise nõudega. Kohus leidis, et hagi aluseks olevad asjaolud tuli hagejal välja tuua hagiavalduses ning hageja ei saa hagi aluseks olevaid asjaolusid hakata otsima alles väljanõutavatest tõenditest.
36.19.02.2018 esitas hageja kohtumäärusele vastuväite. Hageja leidis, et tal on õigus nõuda hagiavalduses viidatud tõendeid, sest kostja, tegutsedes juhatuse liikmena, on pannud toime õigusrikkumisi. Juriidiline isik saab teha toiminguid ainult füüsilise isiku kaudu. Nõutavate ehitusdokumentide loetelu ei pidanudki hageja esitama, sest loetelu tuleneb EhS §-st 15 ning majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusest nr 115. Hageja pidas kohatuks kohtu seisukohta, et väljanõutavatest tõenditest ei saa hakata selguma hagi aluseks olevad asjaolud. Tõendite kogumise taotlus oli esitatud enne hagi menetlusse võtmist. Menetlustähtaja ületamise põhjustas kohtu enda viivitus.
37.Kohus osundab esmalt, et kui maakohus on jätnud mõne poole tõendeid puudutava taotluse rahuldamata ning on selle kohta teinud põhistatud määruse, on menetlusosalisel võimalik seda vajaduse korral vaidlustada ringkonnakohtule esitatavas apellatsioonkaebuses. Riigikohus on leidnud, et tõendi vastuvõtmisest keeldumisele ei pea esitama vastuväidet, sest maakohus on oma seisukohta juba põhjendanud ja vastuväite esitamine ei anna menetlusele midagi juurde (RK TKo 3-2-1-184-12, p 26). Kohus jääb kõigi 12.02.2018 määruses toodud põhjenduste juurde ja leiab, et hageja vastuväide ei võimalda rahuldada esitatud tõendite väljanõudmise taotlusi. Hageja ei ole põhistanud, millisel viisil seonduvad väljanõutavad tõendid tema kohtueelsete õigusabikulude nõudega. Kohus on hagejale menetluses korduvalt selgitanud, et õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõude esitamiseks peavad olema täidetud kahju nõude esitamise üldised eeldused. Seetõttu tuli hagejal juba hagiavalduses selgelt välja tuua kahju nõude aluseks olevad asjaolud ning need asjaolud ega kahju nõude suurus ei saanud hakata kujunema alles menetluse käigus väljanõutavate tõendite alusel. Hageja väide kohtu viivitusele tõendite taotluse lahendamisel on asjakohatu, sest hageja esitas alles 30.01.2018 kohtule menetlusdokumendi, milles leidis, et algses hagiavalduses esitatud tõendite taotlused on seotud menetlusse jäänud kahju nõudega, mitte nende nõuetega, milliste menetlemisest kohus keeldus.
38.Lisaks ei ole hageja hagiavalduses ega vastuväites suutnud eristada, kelle vastu ja milliseid nõudeid ta esitada saab. Käesolevas asjas on kostjaks korteriühistu kui juriidiline isik, mitte selle juhatuse liige või korteriomanik Xxxx. Iseenesest on õige hageja märkus, et juriidilise isiku juhatus saab tegutseda füüsiliste isikute kaudu, kuid sellest on hageja teinud ebaõige järelduse, nagu oleksid kõik Xxxx kui füüsilise isiku teod koheselt omistatavad kostjale kui juriidilisele
isikule. Seoses ehitusdokumentatsiooni puudutava taotlusega jääb kohus jätkuvalt määruses viidatud seisukoha juurde, et taotlus oli formuleeritud ebaselgelt ega võimaldanud mõista, milliste dokumentide väljanõudmist kostjalt hageja soovis. Hageja ei toonud ka vastuväites välja, kuidas seonduvad väljanõutavad dokumendid tema kahju nõudega ning miks ta arvab, et korterite ja elamu ehitamist puudutav kogu dokumentatsioon on korteriühistu valduses. Hageja ei ole oma väidete esitamisel eristanud korteriühistu tegevust elamu kaasomanikeks olevate isikute tegevusest. Korteriühistu ei ole Xxxxelamu omanik, vaid omanikuks on hageja koos teiste korteriühistu liikmetega.
39.Hageja viidatud majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määruse nr 115 § 3 lg 7 kohaselt allkirjastab ehitamisega seotud dokumendid konkreetse ehitamise eest vastutav pädev isik. Kooskõlas määruse § 15 lõikega 1 annab ehitise valmimisel ehitusdokumendid ehitaja üle ehitise omanikule, kes peab tagama ehitise vastavuse õigusaktidele. Hageja on hagiavalduses väitnud, et tema naabrid ehk teiste korterite omanikud on ilma õigusliku aluseta oma kortereid ümber ehitanud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja korteriühistuna oleks teostanud mistahes ehitustöid või oleks hoone omanikuks. Seega on hageja esitanud õiguslikult asjakohatu taotluse nõuda ehitamist puudutav dokumentatsioon välja korteriühistult. Ehitamist puudutav dokumentatsioon saab olemas olla elamu kaasomanikel. Eeltoodut kokku võttes tuleb hageja 19.02.2018 vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata.
40.Sisulise vaidluse osas kirjeldas hageja hagiavalduses erinevaid etteheiteid, mis tal olid korteriomanikule ja juhatuse liikmele Xxxx ning viimase emale ja korteriomanikule Olga Xxxxle. Hageja leidis, et kuna nendele kahele isikule kuulub 5/8 korteriomanike häältest, tolereerib kostja juhatus oma mõjugrupi liikmete rikkumisi. Hageja leidis, et Xxxx rajas omavoliliselt Xxxxja Xxxx kinnistu piirile aia ilma teiste ühistu liikmete nõusolekuta. 12.12.2015 kandis Xxxx ühistu kontolt oma äriühingu OÜ Xxxx kontole 900 eurot. Tehingu tegemiseks puudus üldkoosoleku otsus ja tehing ei toimunud igapäevase majandustegevuse raames. 11.01.2016 esitas Xxxx Harju Maakohtule hagi korteriühistu 14.12.2015 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Nimetatud tsiviilasjas nr 2-16-399 sõlmis ühistu Xxxxga kompromissi, mille sisu ei ole ühistu liikmetele teada ja kahjustab nende õigusi. Xxxx kuuluva kahe äriühingu asukohaks on registreeritud tema Xxxxelamus asuv korter, kuigi selleks puudub teiste ühistu liikmete nõusolek. Xxxx pargib hoone kinnistul oma sõidukeid, millega häirib naabreid. Xxxx ja Xxxxon oma korterid üldkasutatavate ruumide arvelt suuremaks ehitanud ning tekitavad seeläbi kahju, sest ei tasu kommunaalkulude eest vastavalt korterite tegelikele suurustele. Ühistu liikmed on kurtnud, et kinnistu on hooldamata ja libedatõrje tegemata. Samuti on kogutud raha remondifondi, kuid elamu remont on tegemata. 2015. aasta majandusaasta aruanne ja majandustegevuse aastakava on üldkoosolekule tutvumiseks ja kinnitamiseks esitamata.
41.Hageja leidis, et kostja arvukad õigusrikkumised tekitasid kahju ja kohtueelses menetluses esindas ühistu liikmeid jurist, kelle teenuse eest tasus hageja 1092 eurot. Hageja arvates rikkus kostja MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja p 8, lg 2 § 28 lg 5, § 36 lg 3, KÜS § 14 lg 1, § 15 lg 1 ning korteriühistu põhikirja p 3.2.13, 3.2.17, 3.2.19, 6.4.13 nõudeid. Hagejat nõustanud jurist koostas hagiavalduse lisadeks nr 10, 12, 13, 19, 20 ja 27 olevaid avaldusi, nõustas üldkoosoleku korraldamisel ja osales sellel. Hageja esindaja on koostanud õigusabi eest kaks arvet, mis hageja on tasunud. Hageja pidas asjakohatuks, et kostja üldkoosoleku otsusega on tema kahju nõude hüvitamisest keeldutud.
42.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja ei ole viidanud õiguslikule alusele, mis võimaldaks tal nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostjale jäi arusaamatuks, miks hageja hinnangul pidi kostja tasuma hageja enda soovitud õigusteenuse eest. Kostja ei ole Kivar & Partnerid Õigusbürooga lepingut sõlminud. Kostja ei ole hagejat volitanud lepingut sõlmima. Kostja ei pea tasuma õigusabi eest. Isegi kui arved on seotud hageja pretensioonide esitamisega, ei pea kostja neid hüvitama, sest kõigile hageja pöördumistele on vastatud. Kostja üldkoosolek ei ole nõustunud hagejale kahju hüvitamisega. Kahju hüvitamise üldised eeldused on hagejal
täitmata. Hageja ei ole välja toonud kostja rikkumist ning põhjuslikku seost rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel.
43.Kohus leiab, et hageja õigusabikulude hüvitamisest tulenev kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 nägi ette, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hageja on kostja kui korteriühistu liige. Riigikohus on leidnud, et hagiavalduse esitamise ajal kehtinud korteriühistu seaduse kohaselt tuleb korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid ühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitleda tehingulise suhtena (RK TKm 3-2-1-174-11, p 11). Hageja on soovinud hagiavalduses väita, et kostja korteriühistuna on jätnud täitmata oma seadusest ja põhikirjast tulenevad kohustused. Sisuliselt on hageja väited jäänud põhistamata ja tõendamata.
44.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 2 ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kooskõlas VÕS § 127 lõikega 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
45.VÕS § 128 lõikest 3 tuleneb, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
46.Riigikohus on leidnud, et kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitise nõue on VÕS § 128 lg 3 järgi kahju hüvitise nõudena põhjendatud, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige peab olema tekkinud kahju, esinema rikkumine ja põhjuslik seos kahju ning rikkumise vahel (RK TKo 3-2-1-79-08, p 18, 3-2-1-77-16, p 26). Põhjuslik seos võib muuhulgas esineda siis, kui isik on teinud kulutusi õigusabile selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada (RK TKo 3-2-1-77-16, p 26).
47.Kahju hüvitamise nõude üldiste eeldustena on Riigikohus välja toonud, et võlgnik peab olema kohustust rikkuma ja rikkumise eest vastutama, võlausaldajale peab olema tekkinud kahju ning kahju peab olema hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja olema rikkujale ettenähtav. Rikkumise ja kahju vahel peab olema põhjuslik seos (RK TKo 3-2-1-17312, p 15, 3-2-1-130-15, p 11). Korteriomanik saab ühistult nõuda, et viimane täidaks oma seadusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas valitseks korteriomandi eset korteriomanike otsuste või kokkulepet kohaselt (RK TKo 3-2-1-61-14, p 30). Kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, samuti põhjusliku seose olemasolu, peab tõendama hageja (RK TKo 3-2-1-173-12, p 16, 18).
48.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil
asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (RK TKo 3-2-1-53-06, p 11, 3-2-1-173-12, p 18).
49.Hageja ei ole käesolevas asjas esile toonud ega tõendanud kahju hüvitamise nõude üldisi eeldusi. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millist seadusest või põhikirjast tulenevat kohustust kostja rikkus ning kuidas see tõi põhjuslikus seoses kaasa vajaduse kasutada õigusabi. Hageja ei ole välja toonud, kas kostja rikkumine seisnes mõnes teos või hoopis tegevusetuses. Hageja ei ole selgitanud, millise nõude esitamiseks kostja vastu või millise õigusrikkumise lõpetamiseks või vältimiseks oli õigusabi kasutamine vajalik. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiks oli vältida hagejal kahju tekkimist ehk õigusabi kasutamist. Hageja on hagiavalduses ebaselgelt kirjeldanud erinevaid asjaolusid, kuid ei ole seejuures eristanud kostja kui korteriühistu tegevust ja kohustusi teiste elamu kaasomanike tegevusest ja kohustustest. Hageja ei ole eristanud enda pöördumisi ja nõudmisi teiste naabrite pöördumistest ja nõuetest. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolud ei ole valdavalt seotud kostja kui korteriühistu tegevusega.
50.Kohus on käesolevas asjas hagejale läbivalt ja korduvalt selgitanud vajadust välja tuua kahju hüvitamise üldised eeldused. 03.07.2017 määruses (toimiku lk 59-60) on kohus hagejale selgitanud, et õigusaktid ei võimalda esitada kolmandate isikute vastu mistahes õigusabikulude hüvitamise nõudeid, vaid kahju hüvitamise nõude esitamiseks peab eksisteerima õiguslik alus. Kohus selgitas, et õigusabikulusid saab nõuda, kui tegemist on mõistlike kuludega, mis olid vajalikud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks, samuti hüvitise saamiseks või hüvitisega seotud nõuete esitamiseks. Hagiavaldusest ei olnud võimalik mõista, millist nõuet soovis hageja kostja vastu esitada ja milliste nõuete esitamiseks või kahju ärahoidmiseks ta õigusabi vajas. Kohus selgitas hagejale vajadust nõuet sisuliselt põhistada ja tõendada.
51.05.09.2017 määruses (toimiku lk 69-71) selgitas kohus hagejale uuesti, et õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 alusel. Kohus selgitas hagejale vajadust tuua konkreetselt välja, milliseid toiminguid hageja esindaja õigusabi osutamisel tegi. 11.01.2018 pooltele saadetud pöördumises (toimiku lk 123 - 124) selgitas kohus taas hagejale vajadust nõuet põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale, et viimane ei saa nõuda korteriühistult õigusabikulude hüvitamist ainuüksi seetõttu, et on kasutanud üldkoosolekutel osalemiseks või ühistule pöördumiste saatmisel õigusabi. Kohus selgitas, et ilma hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomiseta ei ole hagi rahuldamine võimalik ning kohus ei saa ise hagile lisatud tõenditest asuda hagi aluseks olevaid asjaolusid otsima. Kohus osundas, et hageja on hagiavalduses kirjeldanud kronoloogiliselt erinevaid sündmusi ja ühistuga toimunud vaidlusi, kui ei ole välja toonud, millise nõude esitas hageja kostja vastu. Kohus selgitas, et õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud üldised kahju hüvitamise eeldused.
52.Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja oma nõuet sisuliselt põhistanud ega seostanud hagiavalduses toodud asjaoludega ja hagile lisatud tõenditega. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et hageja esindaja ei ole mõistnud kohtu selgitusi ega ole õiguslikult eristanud kostja kui korteriühistu tegevust teiste isikute tegevusest. Hageja esindaja asjatundmatus ei võimalda kohtul jätta kehtivad õigusnormid kohaldamata või jaotada tõendamiskoormust erinevalt võrreldes seaduses ettenähtust. Riigikohus on osundanud, et hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus ja kui kohus on korduvalt selgitanud poolele tema tõendamise kohustust ning andnud selleks võimalusi, ei pea kohus asjatundmatut esindajat menetlusest kõrvaldama (RK TKo 3-2-1-94-16, p 13, 3-2-1-57-11, p 40. 3-2-1-40-13, p 31). Hagejal oli menetluses endal võimalik valida, millise esindaja õigusabi ta kasutab. Kohtu selgitused pidid olema arusaadavad hagejale endale.
53.Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud KÜS § 13 lg 1 sätestas, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kooskõlas
KÜS § 13 lõikega 3 oli korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kohus osundab, et eelkõige oleks hagejal kui korteriühistu liikmel olnud õigus vaidlustada neid üldkoosolekute otsuseid, milliseid ta pidas seaduse nõuetele mittevastavateks. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks soovinud vaidlustada ühtegi üldkoosoleku otsust.
54.Hageja on kostjale ette heitnud hagiavalduses KÜS § 14 lõikes 1 toodud kohustuse rikkumist, kuid ei ole selgelt välja toonud, milles rikkumine seisnes ja kuidas sellega tekkis hagejale kahju. KÜS § 14 lg 1 kohaselt peab korteriühistu oma liikmetele, samuti korteriomandite suhtes piiratud asjaõigusi omavatele isikutele nende soovil väljastama Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tüüpvormile vastava tõendi, mis kajastab korteriühistu liikmete varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes. Kooskõlas KÜS § 14 lõikega 2 võis korteriühistu võtta tõendi väljastamisega seotud kulude katteks tasu. Hagiavaldusele lisatud tõenditest võib järeldada, et hageja nõudis kostjalt mitte enda kohta tõendi koostamist, vaid kõigi korteriühistu liikmete kohta tõendite väljastamist, milleks KÜS § 14 lg 1 hagejale õigust ei andnud. Tõendi väljastamise nõude esitas kostjale hageja lepinguline esindaja. Miks oli hagejale enda kohta koostatud tõendi väljastamine vajalik, miks oli tõendi väljastamise nõude esitamiseks vaja kasutada õigusabi ning kuidas tõi kostja rikkumine põhjuslikus seoses kaasa kahju, ei ole hageja välja toonud. Hageja ei ole põhistanud, kuidas pidi KÜS § 14 lg 1 toodud kohustuse täitmine kaitsma hagejat vajaduse eest kasutada õigusabi. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks tasunud kostjale viimase nõutud tasu tõendi koostamise eest.
55.Hageja heitis kostjale ette KÜS § 15 lg 1 rikkumist. KÜS § 15 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ning andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas kostja antud seadusest tulenevat kohustust rikkus ning kuidas see tõi põhjuslikus seoses kaasa hagejale kahju.
56.Hageja on kostjale ette heitnud MTÜS § 19 lg 1 punktide 4 ja 8 ning lg 2 rikkumist. MTÜS § 19 lg 1 punkti 4 kohaselt kuulus üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Kooskõlas MTÜS § 19 lg 1 punktiga 8 kuulus üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. MTÜS § 19 lg 2 nägi ette, et eelviidatud lõike 1 punktides 1 kuni 6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.
57.Hageja ei ole antud sätte osas välja toonud, millist konkreetset kohustust eelviidatud normi alusel kostja rikkus ning kuidas see tõi põhjuslikus seoses kaasa hagejale vajaduse kasutada õigusabi. Hageja ei ole selgitanud, kuidas pidi eelviidatud õigusnormist tulenev kostja kohustus kaitsma hagejat vajaduse eest kasutada õigusabi. Hageja on viidanud üksnes sellele, et korteriühistu kontolt kanti ebaseaduslikult OÜ-le Xxxx üle 900 eurot. Hageja on alusetult samastanud OÜ-t Xxxx kostja juhatuse liikme Xxxx . Hageja väited selle kohta, et ülekanne väljus korteriühistu igapäevase majandustegevuse raamest, on jäänud tõendamata. Juhul, kui hageja hinnangul kandis juhatuse liige ilma õigusliku aluseta ja põhjendamatult endale kuuluvale äriühingule üle 900 eurot, oleks hageja saanud nõuda üldkoosoleku kokku kutsumist, et sellel otsustada korteriühistu poolt juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamine. Hageja ei ole põhistanud, kuidas pidi eelviidatud mittetulundusühingute seaduse säte kaitsma hagejat vajaduse eest kasutada õigusabi. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, kuidas ja millise kahju tõi kostja juhatuse liikme väidetav rikkumine põhjuslikus seoses kaasa hagejale.
58.Hageja on kostjale ette heitnud MTÜS § 28 lõikes 5 toodud kohustuse rikkumist. Antud sätte
kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja ei ole selgitanud, kuidas kostja antud kohustust rikkus ning millisel viisil kohustas põhikiri kostjat hagejale teavet andma. Hageja ei ole selgitanud, kuidas pidi sellest seaduse sättest tulenev kohustus kaitsma hagejat vajaduse eest kasutada õigusabi. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, miks ei olnud piisav korteriühistu vastus hageja pöördumisele ning kuidas tõi väidetav rikkumine põhjuslikus seoses kaasa kahju.
59.Hageja on ette heitnud kostjale MTÜS § 36 lg 3 rikkumist, mille kohaselt otsustas majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosolek. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline aruanne jäi kinnitamata ja kuidas see tõi põhjuslikus seoses kaasa hagejale kahju tekkimise või vajaduse kasutada õigusabi. Hageja ei ole selgitanud, miks ei ole põhjendatud kostja väited 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamise kohta põhikirjas ettenähtud viisil. Kui hageja hinnangul oli majandusaasta aruannet kinnitanud üldkoosoleku otsus vastuolus seaduse või põhikirjaga, oleks hagejal olnud võimalik vastav otsus vaidlustada, mida hageja teinud ei ole.
60.Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule väljavõtte ehitusregistrist korterite pindalade kohta (toimiku lk 10). Väljavõttest ei ole võimalik järeldada, millist hagi alusesse kuuluvat asjaolu soovis hageja tõendiga tõendada. Samuti esitas hageja kohtule kostja poolt Xxxx esitatud arve (toimiku lk 11). Ka antud tõendist ei ole võimalik mõista, kuidas on see seotud esitatud kahju nõudega. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohatute tõenditega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejale kuulub korter Xxxx elamus, kus asub kokku 8 korterit.
61.KÜ Xxxx konto väljavõttest (toimiku lk 12) nähtub, et 12.12.2015 on OÜ-le Xxxx üle kantud 900 eurot. Maksekorralduse selgituses on viidatud arvele nr 1212. Ainuüksi maksekorraldusest ei ole võimalik järeldada, kas või milline õiguslik alus oli ülekandel ning kes ülekande tegi. Ülekanne ise ei kujuta endast mitte tehingut, vaid tegemist on toiminguga. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et toiming või selle aluseks olnud tehing väljus korteriühistu igapäevase majandustegevuse raamidest.
62.Korteriühistu Xxxx põhikirjast (toimiku lk 13-16) nähtub, et ühistu liikmel oli selle punkti
3.1.alapunkti 4 kohaselt õigus saada teavet ühistu juhatuse ja ühistu revidendi tegevuse ja otsustuste kohta juhatuse poolt kehtestatud tähtaegadel. Samuti oli ühistu liikmel punkti 3.1. alapunkti 5 kohaselt õigus esitada juhatusele kirjalikke avaldusi, kaebusi ja järelpärimisi seoses ühistu tegevusega. Avalduste ja kaebuste lahendamise ning järelpärimistele vastamise korra pidi kehtestama juhatus kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Põhikirja eelviidatud sätetest tuleneb, et juhatusel oli õigus määrata, kuidas ühistu liikmete avaldustele ja muudele pöördumistele vastata.
63.Põhikirja punkt 1.7. nägi ette, et ühistu ei vastuta oma liikme kohustuste eest. Antud sättest tulenevalt on asjakohatud hageja väited, et kuna Xxxx oli ühistu juhatuse liige ning juhatus pidi tegutsema füüsiliste isikute kaudu, vastutas kostja kui korteriühistu Xxxx või tema ema Xxxx tegevuse eest korterite ümberehitamisel, korterisse äriühingute registreerimisel või sõidukite parkimisel. Hageja on nõuete esitamisel kostja vastu jätnud läbivalt eristamata selle, kelle vastu ning milliseid nõudeid ta esitada saab.
64.Ühistu põhikirja punkt 3.2, mille alapunktide 13, 17 ja 19 rikkumist heitis hageja kostjale ette, reguleeris tegelikult ühistu liikmete, mitte ühistu või selle juhatuse kohustusi. Põhikirja punkti 3.2. alapunkti 13 kohaselt oli ühistu liige kohustatud lubama siseneda korterisse juhatuse liikmel koos vastava ala spetsialistiga elektri-, veevarustuse-, gaasi- ja kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu põhikonstruktsioone juhul, kui ühistu liige ise pole kõrvaldanud riket juhatuse poolt määratud tähtajaks. Kohus osundab, et antud põhikirja punkt ei näe ette kohustusi kostjale kui ühistule. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud ega selgitanud, milles seisnes antud punkti osas kostja õigusrikkumine, milline rike
esines ja milleks või kelle korterisse tuli siseneda. Õigusrikkumisega seotud asjaolusid ei pea kohus ise hageja esitatud tõenditest otsima.
65.Ühistu põhikirja punkt 3.2. alapunkt 17 nägi ette, et ühistu liikmel on kohustus hüvitada seaduses sätestatud korras ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju. Antud säte ei näe korteriühistule ette kahju hüvitamise kohustust oma liikme ees. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, milles seisnes kostja rikkumine antud põhikirja punkti alusel.
66.Ühistu põhikirja punkti 3.2. alapunkt 19, mille rikkumist heitis hageja samuti kostjale ette, sätestas, et ühistu liige on kohustatud küsima teiste ühistu liikmete nõusolekut soovides tegeleda ettevõtlusega oma korteris, mis võiks häirida teisi majaomanikke. Hageja on jätnud tähelepanuta, et antud põhikirja punkt näeb ette ühistu liikme kohustuse küsida nõusolekut teistelt elamu kaasomanikelt. Ühistu juhatusele antud põhikirja säte kohustusi ette ei näinud. Kui ühistu liige tegeles oma korteris majandustegevusega, rikkudes põhikirjast tulenevat kohustust, sai kohtu hinnangul tegemist olla vastava ühistu liikme, mitte korteriühistu kohustuse rikkumisega sõltumata sellest, et väidetav ühistu liige, kes kohustust rikkus, oli samaaegselt juhatuse liige. Hageja on alusetult samastanud kostjat ühistu liikme ja korteriomaniku Xxxx . Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millist kohustust rikkus korteriühistu juhul, kui mõni kaasomanik tegeles korteris majandustegevusega, jättes küsimata teiste korteriomanike nõusolekut. Põhikiri ei näinud ette kostjale kohustust korraldada teiste korteriomanike nõusolekuid. Põhikiri ei andnud kostjale ette mistahes võimalusi takistada korteriomanikul registreerimast oma korterisse mõnda äriühingut.
67.Hageja viidatud põhikirja punkt 6.4.13 kohaselt lasus üldkoosoleku pädevuses juhatusele nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis ei kajastu majandustegevuse aastakavas ning mille suurus ületab üldkoosoleku poolt määratud piiri. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised tehingud olid tavapäraselt korteriühistu igapäevasteks majandustegevusteks ning kas või millised piirid oli ette nähtud üldkoosoleku otsusega. Ainuüksi hageja väidete alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et OÜ-le Xxxx 900 euro ülekandmiseks oli vajalik üldkoosoleku otsus. Samas leiab kohus, et kui korteriühistu juhatuse liige tegi tehingu, milleks tal oli vajalik omada üldkoosoleku nõusolekut, kuid üldkoosoleku nõusolek puudus, vastutab sellega ühistule tekitatud kahju eest konkreetne juhatuse liige. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühegi eelviidatud põhikirja punkti osas, kuidas ja millisel viisil tekkis temale kahju ning millise ühistu kohustuse rikkumisega oli see põhjuslikus seoses. Hageja ei ole selgitanud, kuidas rikuti tema subjektiivseid õigusi. Hageja ei ole põhistanud, millise kostja põhikirjast tuleneva kohustuse rikkumine tõi talle kaasa vajaduse kasutada õigusabi ning kuidas vastav kohustus pidi hagejat kahju tekkimise eest kaitsma.
68.Ühistu põhikirja punkt 6.12 nägi ette, et üldkoosoleku otsusega võrdsustatakse liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel, 5/8 ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Kooskõlas punktiga 6.13 võis üldkoosoleku otsuse teha kirjaliku hääletamise teel juhatuse, juhatuse liikmete või ühistu revidendi või vähemalt 1/8 ühistu liikme ühisel algatusel. Seega on iseenesest põhjendatud kohtueelses kirjavahetuses kostja esitatud väide, mille kohaselt võis üldkoosolek langetada otsuse kirjalikul hääletamisel ilma kokku tulemata. Kui sellisel viisil kinnitati 2015. aasta majandusaasta aruanne, võis tegemist olla seaduslikult langetatud otsusega. Hageja ei ole vaidlustanud kirjeldatud viisil vastu võetud otsust aruande kinnitamise kohta.
69.Hagiavaldusele oli lisatud 25.02.2016 Xxxx poolt kohtule tsiviilasjas nr 2-16-399 esitatud menetlusdokument (toimiku lk 17-19). Menetlusdokumendist võib järeldada, et Xxxx vaidlustas üldkoosoleku 14.12.2015 otsuse, millega ta kutsuti tagasi juhatuse liikme ametikohalt. Xxxx pidas üldkoosoleku otsust ebaseaduslikuks muuhulgas seetõttu, et protokollile lisatud hääletamise tulemused ei vastanud tegelikkusele ning koosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, milliseid kohustusi rikkus kostja korteriühistuna, kui sõlmis Xxxx tsiviilasjas nr 2-16-399 kompromissi ning kuidas tekitati
sellega hagejale kahju. Hageja ei ole põhistanud, miks kompromissi sõlmimine tõi hagejale kaasa vajaduse kasutada õigusabi ning kuidas või millise õigusaktist või põhikirjast tuleneva kohustuse täitmine kostja poolt pidi teda selle eest kaitsma.
70.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et 25.10.2016 oli Xxxx saatnud kostja juhatusele e-kirja (toimiku lk 22), milles palus lisada üldkoosoleku päevakorda mõned enda nimetatud punktid. Kas või milliseid ettepanekuid tegi päevakorra täiendamiseks hageja, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Kuidas on antud tõend asjakohane seoses hageja esitatud kahju nõudega, ei ole hageja põhistanud. Hageja ei saa ennast samastada teiste korteriühistu liikmetega. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohatu tõendiga.
71.KÜ Xxxx üldkoosoleku protokollist 01.11.2016 (toimiku lk 20-21) nähtub, et hageja esitas koos teise ühistu liikmega ettepanekuid koosoleku päevakorra täiendamiseks. Korteriühistu juhatus ei nõustunud päevakorra täiendamisega, sest ettepanekud päevakorra täiendamiseks esitati hilinemisega. Protokollis on märgitud, et hageja ettepanekute arutamine oleks vajanud täiendavat ettevalmistamise aega, mille tõttu oleks koosolek tulnud edasi lükata, mis aga ei olnud võimalik seoses ühe senise juhatuse liikme juhatusest välja astumise avalduse ning teise juhatuse liikme ametiaja lõppemisega. Hagiavaldusest ei ole võimalik mõista, millisel viisil rikkus kostja KÜ Xxxx oma kohustusi hageja ees, kui hageja päevakorra täiendamise ettepanekuid üldkoosoleku päevakorda ei lisatud. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on antud üldkoosoleku toimumine seotud tema kahju hüvitamise nõudega kostja vastu. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Samal üldkoosolekul hagejat kostja juhatuse liikmeks ei valitud. Kohus osundab, et protokollis tehtud märke kohaselt oli sellele lisatud osalejate nimekiri (toimiku lk 21 pöördel).
72.15.11.2016 on Xxxx saatnud kostjale e-kirja (toimiku lk 23), milles on küsinud, miks ei ole protokollile lisatud protokollis endas välja toodud lisasid. E-kirjast ei ole võimalik järeldada, milliseid lisasid silmas on peetud. Koosolekul osalejate nimekiri oli protokollile lisatud ja see on hageja poolt kohtule esitatud. Kostja esindaja vastas Xxxx 25.11.2016 ja teatas, et kõik dokumendid on tema käes ning ühistul puudub võimalus dokumentide skaneerimiseks. Kostja esindaja palus küsimuste korral endaga ühendust võtta. Xxxx sellega ei nõustunud. Kohtule esitatud e-kirjadest ei ole võimalik järeldada, kas või milline seos on neil hagejaga ja millist kohustust korteriühistu hageja hinnangul rikkus. Tegemist ei olnud hageja pöördumisega. E-kiri ei seondu hageja kahju nõudega. Tegemist on kohtu hinnangul asjakohatute tõenditega.
73.01.12.2016 on hageja esindaja koostanud korteriühistule päringu (toimiku lk 24-26). Hageja esindaja esitas päringu hageja, Xxxx ja Xxxx esindajana. Esindaja palus kostjal esitada üldkoosoleku otsus 2015. aasta majandusaasta aruande ja aastakava kinnitamise kohta. Päringust ei ole võimalik mõista, kas vastav otsus oli hageja arvates olemas või mitte ning mida ta sellega seoses kostjale ette heitis. Samas päringus palusid hageja ja teised päringu esitanud isikud kostjal väljastada KÜS § 14 lg 1 toodud tõend kõigi ühistu liikmete kohta. Päringust ei nähtu, miks oli tõendi esitamine vajalik ning millest tulenes hageja ja teiste kahe päringu esitanud isiku õigus nõuda tõendite väljastamist mitte ainult enda, vaid teiste ühistu liikmete suhtes. Kohus leiab, et KÜS § 14 lõikest 1 ei tulene korteriomanikule õigust nõuda tõendite väljastamist kõigi elamu korteriomanike suhtes, vaid ainult enda suhtes.
74.Samas päringus palus hageja koos teiste ühistu liikmetega esitada üldkoosoleku otsus või majanduskava 12.12.2015 tehtud 900 euro suuruse makse kohta, mis tehti OÜ-le Xxxx. Lisaks eeltoodule nõudsid päringu esitajad juhatuselt selgitust, miks on kolm korteriomanikku hõivanud kaasomandi osaks oleva elamu pinna. Päringust ei selgu, miks on antud küsimustega pöördutud kostja poole. Päringu esitajad on nõudnud korteriühistult omandiõiguse rikkumise lõpetamist, kuid on jätnud tähelepanuta, et korteriühistu näol ei ole tegemist elamu kaasomanikuga, kes oleks kellegi õigusi rikkunud. Hageja ei ole hagiavalduses põhistanud, millist kohustust ja millise õigusakti alusel oleks ühistu pidanud täitma selleks, et omandiõiguse küsimusi lahendada.
Samas päringus on esitatud teisigi dokumente ja selgitusi puudutavaid väiteid ja nõudeid, milliste asjakohasus ei ole mõistetav. Muuhulgas on ühistult soovitud OÜ Xxxx tegevuse seaduspärasuse kontrollimist ja vastust küsimusele, millistelt ühistu liikmetelt on küsitud nõusolekuid. Päringust ei selgu, milliseid kohustusi pidi kostja kui korteriühistu antud osas täitma ja millest tulenes ühistu õigus või kohustus kontrollida viidatud äriühingu tegevuse õiguspärasust.
75.Kostja saatis hagejale 08.12.2016 vastuse (toimiku lk 27-28). Vastuses on hagejale selgitatud, et 2015. aasta majandusaasta aruanne oli ühistu liikmete poolt kinnitatud kirjaliku hääletamise teel vastavalt põhikirja punktile 6.12. Samuti selgitas kostja, et tal on võimalik esitada tõend üksnes taotluse esitanud isikute endi kohta, mitte kõigi liikmete kohta, mistõttu ei saanud taotlust rahuldada. Kostja selgitas, et ühe liikme kohta tõendi väljastamise kulu võib olla umbes 30 eurot. Samuti esitas ühistu selgituse seoses aia rajamisega kahe kinnistu vahele ning osundas, et aed läks 2015. aasa novembris katki seoses tugeva tuulega. Tööde teostamiseks võeti kolm pakkumist, millest Xxxx OÜ pakkumine osutus kõige odavamaks. Tööde maksumus jaotati kahe kinnistu omanike vahel ning kostja KÜ Xxxx tasus tööde maksumusest 50% ehk 900 eurot. Samuti selgitas korteriühistu, et tal puudub teave selle kohta, et OÜ Xxxx oleks häirinud majaelanikke või teostaks äritegevust korteris nr 6. Muus osas selgitas kostja hagejale ja teistele päringu esitanud isikutele, et nende nõuded on ebaselged.
76.Kohus märgib, et kostja vastusest lähtuvalt ei saa lugeda tõendatuks hageja väiteid, milliste kohaselt puudus mistahes õiguslik alus Xxxx OÜ-le 900 euro ülekandmiseks. Kostja vastuses toodud väiteid ei ole hageja ümber lükanud. Samuti ei saa kostja selgituste pinnalt lugeda tõendatuks hageja väidet, et Xxxx korteriühistu 2015. aasta majandusaasta aruanne oli kinnitamata ning kostja eiras hageja ning teiste taotluse esitanud isikute taotlust väljastada KÜS § 14 lõikele 1 vastav tõend.
77.13.12.2016 saatis hageja esindaja kostjale veel ühe kirja (toimiku lk 29-30). Kiri sisaldas hageja esindaja kommentaare kostja väidetele. Hageja esindaja jäi oma seniste väidete juurde, neid sisuliselt põhistamata. Kirjas andis hageja kostjale aega kuni 19.12.2016 varasemas pöördumises esitatud „küsimuste lahendamiseks, andmete ja dokumentide esitamiseks, rikkumist lõpetamiseks ja äriühingute korterelamust välja viimiseks“. Kohus osundab, et kirjast ei nähtu selgelt, milliseid andmeid ja dokumente soovis hageja täiendavalt saada, milliseid rikkumisi pidi kostja lõpetama ja millest tulenes kostja pädevus „viia korterelamust välja“ äriühingud.
78.07.12.2016 esitas hageja esindaja Xxxx nõudeavalduse (toimiku lk 31-33). Antud nõudeavalduses on hageja esindaja nimetanud ennast Xxxx, mitte hageja esindajaks ning nõudeavaldus ei ole esitatud kostja vastu. Nõudeavalduses on asutud seisukohale, et Xxxx on rikkunud korteriomanikuna Xxxx omandiõigust, sest ta on oma korteri reaalosa suurendanud pööningu arvelt. Kohus osundab, et antud kiri ei puudutanud ühtegi kostja rikkumist. Tegemist on asjakohatu tõendiga. Hageja ei saa samastada korteriomanikku Xxxx kostjaga. Hageja ei saa samastada ennast kaasomaniku Xxxx .
79.Hageja esitas kohtule fotod sõidukite parkimisest kinnistul (toimiku lk 34-35), kuid neist ei ole võimalik järeldada, millist kohustust rikkus hageja arvates korteriühistu. Olukorras, kus mõni sõidukiomanik ei järgi oma sõidukite parkimisel õigusaktidest tulenevaid parkimisnõudeid, on selle eest vastutav nimetatud sõidukiomanik. Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, kas või millist kohustust rikkus kostja ja kuidas on sõidukite parkimisega seotud hageja esitatud õigusabikulude nõue.
80.16.12.2015 esitas Xxxx politseile avalduse, millele Politsei- ja Piirivalveamet on vastanud 30.12.2015 (toimiku lk 37). Politsei on Xxxx selgitanud, et parkimiskorra võiksid elanikud kokku leppida ühisel hääletamisel. Samas ei nähtu ühestki hageja esindaja koostatud pöördumisest kostja poole, et hageja oleks palunud ühistul korraldada hoovis parkimist või õigusabi oleks osutatud sellega seoses. Xxxx ja politsei esindaja e-kirjade vahetusest (toimiku lk
36) nähtub, et Xxxx tegi Xxxx etteheiteid sõiduki parkimise kohta. Tegemist ei ole hageja pöördumiste korteriühistu poole.
81.Hageja esitas kohtule PZU Kindlustuse saadetud meeldetuletuse (toimiku lk 38), mille kohaselt oli arve jäänud tähtaegselt tasumata. Xxxxsaatis seejärel kostja juhatusele e-kirja ning küsis, miks juhatus ei tegele arvete maksmisega. 29.01.2017 saatis Xxxxe-kirja kostjale ja küsis, kas koristamise raha ei võiks tasuda arveldusarvele (toimiku lk 39). Hagiavaldusest ei ole võimalik mõista, kas või millist seost omavad e-kirjad hageja õigusabikulude nõudega. Tegemist ei olnud hageja pöördumistega korteriühistu poole.
82.31.01.2017 esitas hageja, Xxxxja Xxxx lepinguline esindaja kostjale nõude üldkoosoleku kokku kutsumiseks (toimiku lk 40-41). Hageja palus üldkoosolek kokku kutsuda kostjale audiitori määramiseks ja raamatupidamise auditeerimiseks, samuti Xxxx kahju nõude esitamiseks seoses ebaseaduslike korteri ümberehitustöödega. Teatest ei ole võimalik mõista, kuidas oli üldkoosoleku kokku kutsumine vajalik mõne hageja õiguse rikkumise või kahju tekitamise vältimiseks. Teatest ei saa järeldada, et korteriühistu oleks mõnda seadusest või põhikirjast tulenevat kohustust rikkunud.
83.13.02.2017 toimus korteriühistu Xxxxüldkoosolek, mille protokolli (toimiku lk 47) koostas selles märgitu kohaselt Xxxxja mitte hageja lepinguline esindaja. Hageja esindaja viibis koosolekul kohal Xxxx esindajana. Üldkoosolekul ei võetud häälteenamusega vastu otsust korteriühistu raamatupidamise auditeerimise ja audiitori määramise kohta. Kostja nimel Xxxxvastu nõude esitamise poolt oli kohal viibinud kuuest liikmest 3, Xxxx ei hääletanud. Järgnevalt kajastab protokoll majaelanike omavahelisi erimeelsusi ja emotsionaalseid etteheiteid. Xxxxesitas oma ettepanekud päevakorra täiendamiseks (toimiku lk 43), kuid neid ei arutatud. Kas või millise kahju nõude soovib hageja seoses antud koosolekuga esitada kostja vastu, ei ole hagiavaldusest ega esitatud tõenditest võimalik mõista. Millisel viisil välistas otsuse tegemine hageja õiguste rikkumise või talle kahju tekkimise, ei ole protokollist võimalik järeldada.
84.Hageja esitas kohtule ka e-kirjade vahetuse Xxxxja kostja vahel, kuid sellest ei ole võimalik mõista, kas või millist kohustust rikkus kostja ning kuidas sellest tulenevalt tekkis hagejal kahju õigusabikulude näol. E-kirjadest võib järeldada, et kostja ei esitanud Xxxx viimase nõutud andmeid ja tõendeid Xxxxsuhtes, viidates vajadusele tagada nimetatud isiku isikuandmete kaitse. Ei antud ega muud Xxxxpöördumised ei ole seotud hageja kahjunõude aluseks olevate asjaoludega ega hagejaga.
85.02.03.2017 e-kirjaga teatas juhatus hagejal aje Xxxx uue üldkoosoleku kokku kutsumisest (toimiku lk 47), mille päevakorras oleks olnud revidendi valimine ja kostja poolt Xxxxvastu nõude esitamine. Xxxxsaatis seepeale e-kirja kostjale ning hagejale ega nõustunud üldkoosoleku toimumisega. Kas või millist seost omab üldkoosoleku kokku kutsumise teade ja Xxxx e-kiri hageja kahjunõudega, hagiavaldusest ei nähtu.
86.Hageja esitas oma õigusabikulude nõude tõendamiseks kohtule kaks arvet. 31.12.2016 oli hageja lepinguline esindaja esitanud hagejale arve summas 672 eurot selgitusega „Xxxxkorterelamu: konsultatsioon ja dokumentide koostamine“ (toimiku lk 49), mille hageja tasus (toimiku lk 49 pöördel). 28.02.2017 esitati hagejale arve summas 420 eurot selgitusega „Õigusabi: KÜ Xxxx“ (toimiku lk 50), mille hageja samuti tasus (toimiku lk 50 pöördel). Arvetest ei ole sisuliselt võimalik järeldada, milliseid dokumente koostati, millistes küsimustes konsulteeriti ja milles seisnes õigusabi. Kohtu pöördumisele vastates selgitas hageja, et õigusabi osutamine seisnes hagiavalduse lisade 10, 12, 13, 19, 20 ja 27 koostamises.
87.Hagiavalduse lisadeks 10 ja 12 on tõepoolest hageja lepingulise esindaja pöördumised kostjale, kuid kohus on juba eelnevalt osundanud, et pöördumiste koostamise vajadus ning nende saatmine nimelt kostjale ei ole olnud mõistetavad. Päringutest ei ole võimalik mõista, millist
kohustust kostja rikkus ning milliste hageja subjektiivsete õiguste kaitsmiseks või millise kahju ärahoidmiseks või millise nõude esitamiseks olid päringud vajalikud. Suur osa hagiavalduse lisaks nr 10 oleva 01.2.2015 pöördumise sisust moodustavad etteheited korterite ümberehitamisele, kuid korteriühistu ei olnud korterite omanik, ei saanud neid ümber ehitada ega lõpetada väidetavat omandiõiguse rikkumist. Päringus sisalduvad etteheited ühe korteriomaniku korteris registreeritud äriühingute osas ei ole samuti mõistetavad, sest korteriühistul puudusid õiguslikud võimalused hageja soovitud tulemuste saavutamiseks. Seega leiab kohus, et päringu sisu oli vähemalt osaliselt õiguslikult asjatundmatu. Samasisulise korduva 13.12.2016 saatmise eesmärk ei ole mõistetav, sest pöördumise saatmisel on jäetud täielikult arvestamata kostja selgitused. Korduvast päringust ei nähtu, et see oleks saadetud mõne hageja õiguse rikkumise või kahju tekkimise vältimiseks.
88.Hagiavalduse lisa 13 ei ole esindaja koostanud mitte hageja, vaid menetlusosaliseks mitteoleva Xxxxesindajana. Tegemist ei ole kostjale saadetud pöördumisega, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt antud pöördumise koostamisega seotud õigusabikulude hüvitamist. Kostja kui korteriühistu ei pea hagejale hüvitama kolmandale isikule osutatud õigusabikulu üksnes seetõttu, et pöördumine saadeti isikule, kes on korteriühistu juhatuse liige. Pöördumine ei olnud seotud kostja kui korteriühistu tegevuse või Xxxx kui korteriühistu juhatuse liikme tegevusega.
89.Hagiavalduse lisa 19 on küll koostatud hageja esindajaks oleva lepingulise esindaja poolt, kuid koosoleku kokkukutsumine ei olnud vajalik mõne hageja õiguse rikkumise vältimiseks või hagejal kahju tekkimise vältimiseks. Koosoleku kokku kutsumise teatest ei saa kohus järeldada mistahes korteriühistu poolse seadusest või põhikirjast tuleneva kohustuse rikkumist. Hagiavalduse lisa 20 kui koosoleku protokoll ei ole koostatud hageja lepingulise esindaja poolt, sest protokollijaks oli Xxxx. Isegi juhul, kui protokoll oleks olnud koostatud hageja lepingulise esindaja poolt, ei olnud koosoleku läbiviimine vajalik hageja õiguste rikkumise vältimiseks. Protokollist ei nähtu ühegi kostja seadusest või põhikirjast tuleneva kohustuse rikkumist.
90.Hagiavalduse lisaks 27 on hageja esindaja 02.03.2017 nõue kostjale kahju hüvitamiseks summas 1092 eurot (toimiku lk 51-52). Kohus osundab, et antud kirja saatmise ajaks olid õigusabikulude arved juba esitatud ning kulude summa kujunenud. Kohus ei loe usutavaks hageja väidet, et õigusabikulud summas 1092 eurot sisaldasid antud kirja koostamise kulu. Asjaolud, millele viidates on kirjas nõutud kostjalt kahju hüvitamist, ei ühti täielikult hagiavalduses toodud asjaoludega. Nii on nõudeavalduses leitud, et kostja on eiranud arvukaid nõude esitanud isikute teateid selle kohta, et elamu on avariiohtlik. Hagiavalduses ei ole hageja välja toonud ega tõendanud ühtegi hageja teadet ühistule seoses sellega, et elamu on avariiohtlik. Hagiavalduses toodud asjaolusid ei ole nõudeavalduses välja toodud. Nõudeavaldusest ei ole võimalik mõista, millega seoses kostjalt õigusabikulude hüvitamist nõuti.
91.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid isegi selle kohta, milleks oli hagejale vajalik õigusabi osutamine summas 1092 eurot. Hageja esindaja on küll koostanud mitmeid pöördumisi ja osalenud korteriomanike üldkoosolekutel, kuid ükski toimingutest ei olnud vajalik hageja subjektiivsete õiguste rikkumise vältimiseks, hagejal kahju tekkimise ärahoidmiseks või mõne hageja kahju nõude esitamisega kostja vastu. Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele välja toonud ega tõendanud kahju hüvitamise üldiste eelduste olemasolu.
92.Hageja ei ole käesolevas asjas välja toonud ja tõendanud, milles seisnes kostja KÜ Xxxx adusest või põhikirjast tulenenud rikkumine, kuidas see rikkumine tõi kaasa hagejale kahju või subjektiivsete õiguste rikkumise ohu ning kuidas see omakorda tingis põhjuslikus seoses vajaduse kasutada õigusabi kahju ärahoidmiseks, vähendamiseks või nõude esitamiseks VÕS § 128 lg 4 alusel. Hageja ei ole isegi suutnud nimetada ühtegi kostja kohustust, mille eesmärgiks oleks olnud vältida hagejal õigusabi kasutamise vajadust. Hageja ei ole suutnud eristada, kes ja kelle poole milliste küsimustega pöördus või pöörduda oleks saanud. Hageja ei ole vaatamata
kohtu korduvatele selgitustele mõistnud, et õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ainuüksi seetõttu, et hageja on tasunud õigusabi osutanud juristile viimase teenuste eest. Kuivõrd hageja ei ole välja toonud ega tõendanud kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid, ei oma tema nõude rahuldamata jätmisel iseenesest tähendust asjaolu, et KÜ Xxxx üldkoosoleku 13.03.2017 otsusega (toimiku lk 111-113) ei nõustutud hagejale tema soovitud kahju hüvitamisega.
93.Ühtlasi peab kohus vajalikuks osundada, et hageja esindaja kohtueelselt esitatud pöördumised ei ole täielikus ulatuses olnud õiguslikult asjatundlikud ega suunatud hageja väidetavate õiguste rikkumiste vältimiseks või rikkumiste kõrvaldamiseks. Nii on hageja esitanud kohtule Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse nr 1712899/00436 (toimiku lk 94-96), mis on tehtud muuhulgas hagejale kui elamu kaasomanikule. Ettekirjutuse kohaselt on Xxxx hoones teostatud sees ja väljas ebaseaduslikke ehitustöid. Hoone omanikke kohustati esitama nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusteatistega. Hagejal oli võimalik esitatud tõendist endal mõista, et hoone ebaseadusliku ümberehitamisega seotud nõudeid saab ta esitada teiste kaasomanike, mitte korteriühistu vastu.
94.Tallinna Ringkonnakohus selgitas käesolevas tsiviilasjas 17.10.2017 tehtud määruses (toimiku lk 87-89), et hagejal oli eelkõige võimalik oma õigusi kaitsta korteriühistu üldkoosoleku ebaseaduslike otsuste vaidlustamise kaudu. Asjas kogutud tõenditest ja hageja esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et hageja oleks mõnda korteriühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Samuti selgitas Tallinna Ringkonnakohus hagejale, et korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva omandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad korteriomandiseaduse sätted. Omandi reaalosa ja kaasomandi kasutamist puudutavaid nõudeid saab kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks selliseid nõudeid esitanud. Seega isegi juhul, kui objektiivselt võis esineda hageja omandiõiguse rikkumine, ei oleks hageja lepingulise esindaja pöördumised saanud kaasa tuua hagejale soovitud tulemusi. Eeltoodut kokku võttes tuleb jätta tervikuna rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja kahju hüvitisena 1092 eurot.
95.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
96.Menetluskuludena palus kostja mõista hagejalt välja õigusabikulu ning seaduses sätestatud määras viivise menetluskulude summalt. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks ehk koos käibemaksuga 120 eurot tunnis. Kostja tasus esindaja 20.11.2018 arve summas 600 eurot, mis oli esitatud viie tunni eest. 2 tundi kulus hagiga tutvumiseks ja konsultatsiooniks, 1,5 tundi hagiavalduse õiguslikuks analüüsiks ja vastuse koostamiseks ning 1,5 tundi kulus hageja täpsustustega tutvumiseks ning neile vastamiseks. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja palus õigusabikuluna hagejalt välja mõista 600 eurot.
97.Hageja ei nõustunud kostja menetluskulude taotlusega ja pidas menetlustoimingute tegemiseks kulunud kostja esindaja aega ülepaisutatuks. Hageja viitas sellele, et kostja seisukohad olid kokku esitatud kolmel lehel ning leidis, et esindaja ajakulu ei saanud olla põhjendatud enam kui ühe tunni ulatuses. Kohus nende hageja väidetega ei nõustu. Kostja esindajal kulus aega lisaks menetlusdokumentide koostamisele hageja mitmete seisukohtadega tutvumiseks ja nende õiguslikuks analüüsiks. Ainuüksi hagiavaldus oli kohtule esitatud 14-l lehel ning selles oli välja toodud hulgaliselt erinevaid asjaolusid. Hageja väited ja seisukohad ei ole
menetluses olnud selged ja õiguslikult põhistatud, mis on kohtu hinnangul kahtlemata suurendanud aega, mida kostja esindaja pidi kulutama nendega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks.
98.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud ning kostja esindaja ajakulu on kooskõlas vaidluse keerukuse, samuti poolte esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga summas 600 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt TsMS § 177 lõikega 4 välja mõista viivis menetluskulude summalt 600 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.