lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-8916/41

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-8916/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4401
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Jaagumäe Kaubanduse OÜ10804343

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. märts 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-8916

Tsiviilasi

Jaagumäe Kaubanduse OÜ hagi K.L. andmete ümberlükkamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. juuni 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaagumäe Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Jaagumäe Kaubanduse OÜ (registrikood 10804343), esindaja Meelis Leis Vastustaja (kostja): K.L. (isikukood vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

RESOLUTSIOON

vastu ebaõigete

XXX),

esindaja

1.Jätta muutmata Tartu Maakohtu 16. juuni 2017. a otsuse resolutsioon. Muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta Jaagumäe Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Jaagumäe Kaubanduse OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Mõista välja Jaagumäe Kaubanduse OÜ-lt K.L. kasuks 330 eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Jaagumäe Kaubanduse OÜ (hageja) esitas K.L. ümberlükkamiseks.

(kostja) vastu hagi ebaõigete andmete

Hageja taotles kohustada kostjat valeandmete nõuetekohast ümberlükkamist järgmisel kujul: viie päeva jooksul alates kohustava kohtuotsuse või kompromissi kinnitava määruse jõustumisest Jaagumäe Kaubanduse OÜ õiguste rikkumise lõpetamiseks kõrvaldama iseseisvalt või selle eest vastutava isiku juurde pöördudes Facebooki grupis nimega Märgatud: VÕRU’s avalduse pealkirjaga „KAHETSUSVÄÄRNE LUGU VÕRUMAA TOIDUKESKUSES“; viie päeva jooksul alates kohustava kohtuotsuse või kompromissi kinnitava määruse jõustumisest omal initsiatiivil ja kulul ümber lükkama Facebooki grupis nimega Märgatud: VÕRU’s enda eelnevalt avaldatud ebaõiged faktiväited Võrumaa Toidukeskusest saadud mürgistusest. Ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse pealkiri peaks olema sama suures kirjas nagu 03.03.2016 avalduse pealkiri ja avalduse kujundus peaks olema võrreldavalt tähelepanu köitev ning et tekst sisaldaks järgmist: „03.03.2016 sai Facebooki vahendusel avaldatud valeinformatsioon Võrumaa Toidukeskusest saadud mürgistusest. Käesolevaga avaldan, et see väide on ebaõige ning diagnoos joogi- või toidumürgistusest arstlikku kinnitust ei leidnud. Esitatud väitel puudus igasugune tõenduslik alus, mistõttu on see tõele mittevastav ning ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. K.L..“ Samuti taotles hageja, et kohus kohustaks kostjat avaldama viie tööpäeva jooksul alates kohustava kohtuotsuse või kompromissi määruse jõustumisest omal initsiatiivil ja kulul kohtuotsuse täielikult (st koos sissejuhatava, põhi- ja resolutiivosaga) ajakirjanduslikus väljaandes Võrumaa Teataja. Hagiavalduse kohaselt on hageja on 15 aastat tegutsenud Eesti turul toitlustamist pakkuva ettevõttena. Kostja avaldas 03.03.2016 veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega Märgatud: VÕRU’s pealkirjaga

„KAHETSUSVÄÄRNE

LUGU

VÕRUMAA

TOIDUKESKUSES“, et 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskuse peosaalis toimuval üritusel said

vähemalt 10 inimest toidumürgistuse. Kostja poolt avaldatud postitust jagas (st tegi nähtavaks enda Facebooki veebikontol) 310 isikut. Lisaks sellele järgnes kostja sõnavõtule ca 100, sh halvustavat, kommentaari. Teine kostja avaldus ilmus 08.03.2016 samas veebiportaalis Facebook, kus kostja edastas avalikkusele järgmise info: „Kuna ajalehtedes on tekkinud artiklid, nagu oleks mina teile valeinformatsiooni andnud, siis helistasin täna doktorile, kes minuga tegeles ning diagnoosi pani, et üle küsida, kas mina sain millestki valesti aru? Doktor kinnitas endiselt, et jah, tegemist oli toidumürgitusega, kuna nii suurel hulgal inimestel algas kõik üheaegselt ja sümptomid viitasid samuti sellele, ei tehtud tõesti väljaheite proovi ning nüüd on selleks hilja. Kuid kinnitan, et valeinformatsiooni pole antud“. Kostja üleskutse olla ettevaatlik seoses Võrumaa Toidukeskusest saadud mürgistusega tekitas Võru rahva hulgas suurt ärevust ning hagejale majanduslikult kahjulikud asjaolud ilmusid lõpuks ka sotsiaalmeedias. Nii avaldati 05.03.2016 ajakirjanduslikus väljaandes Võrumaa Teataja, et viimastel päevadel levivad sotsiaalmeedias ulatuslikud postitused, kus väidetakse, et mitmed inimesed on Võrumaa Toidukeskuse valmistoitudest toidumürgistuse saanud. Hageja esindaja pöördus kostja perekonnaliikmelt saadud tervisekaardi ärakirjaga Tartu perearst Alla Kostina poole selgitamaks, kas tervisekaardil kajastuva haigusjuhtumi info ning ühtlasi tehtud vereanalüüsi pinnalt on võimalik diagnoosida toidumürgistust. Analüüsides kostja tervisekaardil fikseeritud haigusjuhtumit, andis perearst Alla Kostina hinnangu, et tervisekaardil kirjas olnud anamneesi ja sissekannete alusel toiduintoksikatsiooni diagnoosida ei saa. Kostja poolt avalikkusele avaldatud väited 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskusest saadud toidumürgituse kohta on tõendamata ja paljasõnalised. On tõenäoline, et 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskust külastanud isikutel võis põhjustada haigustunnused talvine oksendustõbi, mitte hageja toitlustuskohaga seostatud toidumürgitus. Kostja rikkus hageja õigust heale ettevõtte nimele. Kostja on oma pahatahtliku käitumisega sekkunud hageja majandustegevusse, mis tõi kaasa saamata jäänud tulu pakutava teenuse langenud nõudluse tõttu, mille kohtulik tõendamine on keeruline, kui mitte võimatu. Pole võimalik kindlaks teha, kas mürgistusega seonduvat diagnoosi on ekslikult või teadvalt pahatahtlikult järeldanud patsient K.L. ise või mainis patsiendile võimalikku mürgistust arst P. Lensment või kinnitas arst ilma ühegi vajaliku uuringu läbiviimiseta, et tegemist on just toidumürgistusega. Kõik kolm nimetatud varianti tingisid ebaõigete andmete avaldamise. Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask kinnitas väljaandele Võrumaa Teataja, et temal puudub informatsioon ulatuslikust toidumürgistuste lainest, laialdaselt levib kõhugripp, mille sümptomid võivad olla toidumürgistuse sarnased. Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et kostja pereliikmetel ja tuttavatel, kes viibisid 27.02.2016 hageja peoruumis sünnipäevapeol, võisid esineda kõhulahtisuse, oksendamise jne sümptomid. Tõendatud ei ole, et need asjaolud võisid tekkida hageja poolt pakutud toidust. Kostja faktiväide toidumürgistuse kohta on ebaõige. Kostja poolt 18.03.2016 Facebookis avaldatud teadet „Võrumaa Toidukeskusest saadud toidumürgitus ei leidnud meditsiinilist kinnitust“ ei saa käsitleda avaldatud andmete ümberlükkamisena. Kõlama jääb mõte, et Võrumaa Toidukeskusest saadi toidumürgitus ja see ei mõju hagejale mitte ebaõigete andmete ümberlükkamisena, vaid hoopis ebaõigete andmete täiendava esiletoomisena. Avaldatud lause sisaldab väärinfot ja ei kanna ebaõigete andmete ümberlükkamise eesmärki.

2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tema poolt avaldatud väide toidumürgistuse kohta oli paljasõnaline. Vaidlust ei ole, et pärast Võrumaa Toidukeskuses toimunud sünnipäevapidu tekkis kostjal terviserike, mille tõttu pidi pöörduma Lõuna-Eesti Haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO). EMO-s kostjaga tegelenud arst kinnitas, et tal on toidumürgistus ning soovitas võtta ühendust Võrumaa Toidukeskusega. Hageja poolt kohtule esitatud kostja tervisekaardi kohaselt oli hageja diagnoosiks oletatavalt nakkusliku päritoluga kõhulahtisus. Kostjaga samasugused sümptomid ilmnesid 24 tunni jooksul veel 15 sünnipäevapeo külalisest 13-l. Lisaks kostjale käis EMO-s abi saamas kostja vend. Seejuures on märkimisväärne, et need kaks isikut, kes ei haigestunud, olid ainukesed, kes ei söönud peol pakutud torti. Pärast kostja poolt Facebooki grupis vaidlusaluse arvamuse avaldamist, avaldasid mitmed isikud infot selle kohta, et samal päeval, kui Võrumaa Toidukeskuses toimus kostja vanaema sünnipäevapidu, toimus seal veel kaks üritust, millest osavõtjate seas oli neid, kes haigestusid samasuguste sümptomitega kui kostja vanaema sünnipäevapeol osalenud isikud. Kostja poolt andmete avaldamine ei ole õigusvastane. Kostjaga sarnased sümptomid esinesid peaaegu kõigil sünnipäeval osalenud isikutel, arst kinnitas kostjale, et kostjal on toidumürgistus. Seega isegi juhul, kui kostjal esinenud haiguse puhul ei olnud tegemist toidumürgistusega, ei pidanud kostja sellest teadma. Kostja poolt enne vaidlusaluse info avaldamist kinnitas info õigsust arst, seega kontrollis kostja enne info avaldamist selle õigsust vajaliku põhjalikkusega. Hageja nõue on täidetud. Kostja on juba 18.03.2016 avaldanud Facebookis järgmise teate: „Võrumaa toidukeskusest saadud toidumürgitus ei leidnud meditsiinilist kinnitust.“ Kostja on täitnud hageja nõude enne hagiavalduse kohtule esitamist. Seetõttu on hagi esitatud kohtusse põhjendamatult. Kostja nõue kohtuotsuse avaldamiseks Võrumaa Teatajas puudub õiguslik alus. Kostja seostamine Võrumaa Teatajas avaldatud andmetega on põhjendamatu. Kostja ei ole Võrumaa Teatajas hageja tegevuse kohta andmeid avaldanud ja ei vastuta ega saa vastutada Võrumaa Teatajas andmete avaldamise eest. Puuduvad alused nõuda andmete ümberlükkamist kohas, kus andmeid ei ole esitatud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 891 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 891 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus ja hagile lisatud väljatrükist (tl 13-14, 20) nähtub, et kostja K.L. avaldas 03.03.2016 ja 08.03.2016 Facebook grupis nimega „Märgatud Võrus“ pealkirja all „KAHETSUSVÄÄRNE LUGU VÕRUMAA TOIDUKESKUSES“ avalduse, mida saab tõlgendada viisil, et 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskuses korraldatud vanaema juubelil said 15 külalisest 13 külalist, kes sõid pakutud torti, toidumürgituse. Viidatud teksti esimeses lõigus on märgitud, et järgneva loo on avaldanud üks pidulistest. Vaidlust ei ole ka selles, et avaldus tõi esile hulgaliselt kommentaare Võrumaa Toidukeskuse aadressil (tl 15-19). Samuti on avaldusest lähtuvalt 05.03.2016 avaldatud ajalehes Võrumaa Teataja artikkel pealkirjaga „Toidumürgituse süüdistustel puuduvad tõendid“ (tl 22). Kohus leidis, et kostja on avaldanud, st teinud kolmandatele isikutele teatavaks, hageja kohta faktiväite, mille kohaselt on leidnud meditsiinilist kinnitust asjaolu, et tema ja peoseltskond sai 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskuses toimunud vanaema juubelipeol pakutud tordist toidumürgituse. Kohus märkis, et vaatamata asjaolule, et justkui oleks kirjelduse toimunust avaldanud mitte kostja, vaid muu isik, tuleb kostjat pidada avaldajaks.

Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud Facebook grupis Märgatud Võrus avaldatud väidet, et sai toidumürgituse just Võrumaa Toidukeskusest. Samas on kohtu arvates leidnud kinnitust kostja poolt enda kohta avaldatud terviseandmed, st kostjal esines 29.02.16 oletatavalt nakkusliku päritoluga kõhulahtisus ehk gastroenteriit (mao-sooltetrakti põletik). Lähtudes nii ekspertarvamusest, kui ka perearst Alla Kostina avaldatud seisukohast ei oleks mistahes kostjaga läbiviidud uuringud saanudki eelnimetatud avaldatud faktiväidet tõendada. Meditsiinialaste teadmisetega isikute poolt on üheselt selgitatud, et näiteks kostja rooja uuringu kaudu oleks selgunud küll kõhulahtisuse põhjus, kuid selleks, et seostada põhjus just Võrumaa Toidukeskuses söödud tordiga, oleks tulnud sama tekitaja tuvastada sellest samast tordist. Ainuüksi kostja osas teostatavatest uuringutest ei oleks avaldatud faktiväite tõendamiseks piisanud, oleks tulnud analüüsida ka pakutud tordi valmistamiseks kasutatud toiduained. Kohus möönis, et kuna hageja sai kahtlustest teada 29.02.2016 kostja tädi Siiri Toomiku e-kirjast (tl 10), oleks ka hageja saanud omalt poolt esitada kahtlust äratanud toiduained nt Veterinaar- ja Toiduametile analüüsimiseks. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja poolt avaldatud andmed, et ta sai 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskusest toidumürgituse, ei ole leidnud meditsiinilist tõendamist ja tegemist on ebaõige faktiväitega. Hageja ei ole esile toonud andmeid selle kohta, mitu tellimust ilmunud ebaõigete andmete tõttu ära öeldi, märgitu kohaselt on tekkinud kahju hindamine pigem võimatu. Kohus märkis, et kostja poolt ebaõigele faktiväitele lisatud kommentaaridest ei nähtu ainult negatiivseid seisukohti. Kohus leidis, et hinnates avaldatud ebaõigete faktiväidete mõju hagejale, ei saa lähtuda ainuüksi avaldatud kommentaaridest, vaid ka nende sisust. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et olukorras, kus mistahes toitlustuskoha kohta avaldatakse ebaõige väide seal tarbitust toidust saadud mürgituse kohta, mõjutab see toitlustusasutust negatiivselt ja võimalik on ka tellimuste vähenemine. Kohus leidis, et kostja on ebaõigete faktiväidete avaldamisega kahjustanud hageja head nime. Kohus nõustus kostjaga selles, et viidatud teatega on kostja hageja nõude täitnud. Hageja sooviks on, et kohus kohustaks kostjat avaldama teate pikemalt, kirjeldades eelnevaid asjaolusid ja lisades alla ka enda nime. Kohus leidis, et avaldatud teade on piisav. Kostja poolt avaldatud teates toetuti just asjaolule, et väidetav toidumürgitus tugineb meditsiinilistele andmetele s.o EMO-s võetud vereproovi analüüsile ja arstilt saadud andmetele. Vastuseks hageja taotlusele, et kostja märgiks alla ka oma nime, selgitab kohus, et ka 03.03.2016 avalduses ei ole avaldaja nime märgitud, avaldatud on kostja poolne sündmuste kirjeldus. Kohus leidis, et kostja on reageerinud hageja poolt saadetud kohtuvälisele nõudele mõistliku aja jooksul s.o kolmandal päeval pärast nõude saamist, ja ebaõige faktiväite ümber lükanud. Esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõue on enne kohtumenetluse algust kostja poolt täidetud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega: - kohustada K.L. viie päeva jooksul alates kohustava kohtuotsuse või kompromissi kinnitava määruse jõustumisest Jaagumäe Kaubanduse OÜ õiguste rikkumise lõpetamiseks kõrvaldama iseseisvalt või selle eest vastutava isiku juurde pöördudes Facebooki grupis nimega Märgatud: VÕRU’s avalduse pealkirjaga

„KAHETSUSVÄÄRNE

LUGU

VÕRUMAA

TOIDUKESKUSES“;

- kohustada K.L. viie päeva jooksul alates kohustava kohtuotsuse jõustumisest omal initsiatiivil ja kulul ümber lükkama Facebooki grupis nimega Märgatud: VÕRU’s enda eelnevalt avaldatud ebaõiged faktiväited Võrumaa Toidukeskusest saadud mürgistusest. Ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse pealkiri peaks olema sama suures kirjas nagu 03.03.2016 avalduse pealkiri ja avalduse kujundus peaks olema võrreldavalt tähelepanu köitev ning et tekst sisaldaks järgmist: „03.03.2016 sai Facebooki vahendusel avaldatud valeinformatsioon Võrumaa Toidukeskusest saadud mürgistusest. Käesolevaga avaldan, et see väide on ebaõige ning diagnoos joogi- või toidumürgistusest arstlikku kinnitust ei leidnud. Esitatud väitel puudus igasugune tõenduslik alus, mistõttu on see tõele mittevastav ning ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. K.L.“; - kohustada K.L. viie tööpäeva jooksul alates kohustava kohtuotsuse või kompromissi määruse jõustumisest omal initsiatiivil ja kulul avaldama kohtuotsus täielikult (st koos sissejuhatava, põhija resolutiivosaga) ajakirjanduslikus väljaandes Võrumaa Teataja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellant leiab, et maakohus asus õigele seisukohale, et kostja poolt avaldatud andmed, et kostja sai 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskusest toidumürgistuse, ei ole leidnud tõendamist ning et tegemist on ebaõige faktiväitega. Hageja (apellandi) arvates ei ole kostja apellatsioonkaebuse esitamise hetkeni valeandmete ümberlükkamise kohustust täitnud ning Facebooki grupis 18.03.2016 avaldatud täpsustus ei ole piisav lugemaks valeandmete ümberlükkamist toimunuks. Kostja avaldas valeandmeid korduvalt ning tema postitused olid vähemalt pool A4 lehekülge pikad. Lisaks sisaldasid kostja postitused üleskutset arutada avalikult hageja pakutud toidust saadud „mürgistuse“ teemat. Kostja üleskutsele järgnes kommentaaride laviin, mis kahjustavad hageja head nime. Hageja õiguste suuremahulist rikkumist ei korva kostja napisõnaline täpsustus, et saadud toidumürgistus ei leidnud meditsiinilist kinnitust. Ümberlükkamise viisi, sh sõnastuse, valib kannatanu. Kohtul puudub diskretsiooniõigus otsustada, kas ümberlükkamise sõnastus on piisav või mitte ning tuleb lähtuda Riigikohtu juhistest tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, mille kohaselt tuleb ebaõigeid andmeid ümber lükata samal viisil nagu need olid avaldatud ning ümberlükkamise peab sõnastama kannatanu. Kohtueelselt keeldus kostja hagejaga suhtlemast. Kostja pahatahtlik passiivsus sundis hagejat hagiga kohtusse pöörduma ning menetluskulusid kandma. Seega on ka maakohtu otsus menetluskulude jaotamise osas hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. 30.06.2017 seisuga on mõlemad postitused (nii esimene 03.03.2016 postitus kui 07.03.2016 järgnev sõnavõtt) siiamaani internetis üleval ja avalikult kättesaadavad.

5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on lükanud väidetavad ebaõiged andmed enne kohtuvaidluse algust ümber ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele järeldusele. Kostja on seisukohal, et kuna toidumürgituse esinemine või mitteesinemine on meditsiiniline küsimus, siis on mõistlikule isikule arusaadav, et kui toidumürgituse esinemine ei leidnud meditsiinilist kinnitust, siis selle esinemise väitmine ei olnud õige. Hageja ise on soovinud, et kostja kasutaks sõnastust: „diagnoos joogi- või toidumürgitusest arstlikku kinnitust ei leidnud.“ Kostja on seisukohal, et hageja viidatud Riigikohtu otsus nr 3-2-1-166-12 on asjakohane siis, kui väidetavalt ebaõigeid andmeid ei ole ümber lükatud enne kohtuvaidluse algust. Lisaks leiab kostja, et see, millises sõnastuses teksti kostja hagi rahuldamise korral peab avaldama, on kohtu otsustada.

Väidetavat ebaõiget faktiväidet sisaldava teksti maht ja teatud väite ümber lükkava teksti maht, ei ole ega pea olema proportsionaalsed. Hageja ei ole taotlenud kõigi kostja väidete ümberlükkamist. Hageja väidab, et ebaõige on kostja poolt avaldatud väide selle kohta, et Võrumaa Toidukeskuses söödud toit põhjustas vastustajal toidumürgituse. Kuna suure osa tekstist moodustavad väited, mida vaidlustatud ei ole, siis ei ole millegagi põhjendatud ka nõue lükata väide toidumürgituse saamise kohta ümber avaldatud tekstiga samas mahus. Kostja on seisukohal, et kui tema tervisekaart ei kinnita seda, et tal esines toidumürgitus (nagu väidab hageja), siis oli kõigil isikutel tervisekaardi alusel võimalik veenduda selles, et toidumürgitust tegelikult ei esinenud ning neil ei saanud tekkida veendumust, et kostjal esines toidumürgitus. Kostja ei vastuta ega saa vastutada kolmandate isikute poolt avaldatu eest. Kostja reageeris hageja nõudele lükata kostja poolt avaldatu ümber. Kostja avaldas teate, milles lükkas avaldatud andmed ümber. Kostja ei käitunud oma kogemusi kirjeldades pahauskselt. Kostja leiab, et kuna temal esinenud sümptomitega samasugused sümptomid esinesid peaaegu kõigil sünnipäeval osalenutel ning arst kinnitas kostjale, et kostjal on toidumürgistus, siis isegi juhul, kui kostjal esinenud haiguse puhul ei olnud tegemist toidumürgistusega, ei pidanud kostja sellest teadma, mistõttu pole kostja poolt andmete avaldamine õigusvastane. Facebooki grupis nimega Märgatud: VÕRU’s teeb avalikuks (ja ka kustutab) andmeid selle Facebooki grupi administraator, mitte isikud ise. Isik, kes andmed edastab, ei saa neid ise teistele isikutele avalikuks teha ega n-ö maha võtta. Nimetatut tõendab see, et kõik teated on avaldatud vastava Facebooki grupi nime alt, mitte isikute enda nimel. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõudel kohustada kostjat avaldama ajalehes Võrumaa Teataja kohtuotsus puudub õiguslik alus. Kostja ei ole hageja kohta ajalehes Võrumaa Teataja andmeid avaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
7.Hageja esitas kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et Facebooki grupis nimega Märgatud: VÕRU’s avaldati 03.03.2016 pealkirjaga „KAHETSUSVÄÄRNE LUGU VÕRUMAA TOIDUKESKUSES“ postitus selle kohta, et 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskuse peosaalis toimuval üritusel said vähemalt 10 inimest toidumürgistuse (tl 13). Hageja nõue tuleneb VÕS § 1047 lg-st 4, mille kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Järelikult võib ebaõigete andmete avaldamist nõuda kannatanu ning ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamist saab nõuda avaldamise eest vastutavalt isikult. Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Vaidlust ei ole selles, et VÕS § 1047 lg 4 tähenduses on kannatanuks hageja. Küll aga tuleb hinnata, kes on käesoleval juhul andmete avalikustamise eest vastutav isik ehk avaldaja.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist õiguse kohaldamise küsimusega, millele tuleb kohtul tähelepanu pöörata sõltumata poolte õiguslikest väidetest.

8.Riigikohus on 21.12.2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p-s 25 selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Kuigi viimane ei ole nt ajaleheartikli avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis avaldaja. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat või et isik kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib seega vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele. Facebooki grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki kasutajatele ligipääsetavaks, st avalikuks (vt ka M. Pild. Võlaõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamine au teotamisel sotsiaalmeedias. Facebooki näide. Juridica V/2016, lk 305).
9.Facebooki grupis „Märgatud: VÕRU’s“ 03.03.2016 postitusest ei tulene, et postituse oleks avaldanud kostja. Postituse on avaldanud „Märgatud: VÕRU’s“ (tl 13). Vaidlust ei ole siiski selles, et kostja edastas andmed (postituse sisu) nimetatud Facebooki grupile. Postituse väljatrükist (tl 13) nähtub, et kostja kirjeldus 27.02. sünnipäevapeol toimunust, täpsemalt järgnenust, ei salvestunud suhtlusportaali automaatselt, vaid see on avaldatud administreeritud kujul. Sellele viitab mh postituse sissejuhatus ning ka lõpuosa. Kostja koostatud kirjeldus vanaema sünnipäevapeol osalenud isikutel tekkinud tervisehäiretest ei muutunud määramata isikute ringile avalikuks seega vahetult ja automaatselt kostja tegevuse tagajärjel, vaid konkreetse otsustuse avaldamise kohta tegid grupi administraatorid (haldajad). Mh on kostja ka maakohtu 15.05.2017 istungil selgitanud, et „haldaja otsustab, mida avaldada või mitte“. Seega on tegu küsimusega, kas Facebooki grupile avaldamiseks teabe edastamine on käsitletav sarnaselt meediaväljaandes (nt ajalehes) artikli avaldamisega või pigem veebiportaalis kommentaaride postitamisega.
10.Ringkonnakohus leiab, et olukord on võrreldav Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 (V. Leedo hagi AS Delfi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks) käsitletuga. Facebooki grupile edastatakse kasutajate poolt postitused, mida grupi haldajad teatud piires toimetavad, omalt poolt üldistavad ning kutsuvad teisi kasutajaid üles toimunud kohta oma arvamust ja muljeid avaldama. Samas ei saa interneti suhtlusportaalis kasutajatelt laekunud info avaldamisel mõistlikult eeldada, et enne postituse avaldamist neid toimetataks samal moel, nagu seda tehakse trükiajakirjanduse väljaandega. Vaidlus taandub selles osas küsimusele, kas kostja omas kontrolli andmete (väidete) Facebooki grupis avaldamise üle või mitte (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-95-05, p 28). Kostja ei halda ega otsusta vahetult nimetatud suhtlusgrupis postituste avaldamise üle. Samas on suhtlusportaalile olemuslikult omane esitatavate andmete ja postituste võimalikult laialdane levitamine ja edastamine. Ringkonnakohtu arvates saab lähtuda sellest, et Facebooki grupis teatud kogukonnale (nt Võru elanikud) suunatud teated avaldatakse haldajate poolt pigem alati ja üldjuhul samal või sellelähedasel kujul, nagu need on grupi poole pöördunud isiku poolt sõnastatud, niivõrd kuivõrd need vastavad grupis postitamiseks määratletud sisemistele reeglitele. Seda kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et kostja soovil avaldati 18.03.2016 samas Facebooki grupis täpsustav teade. Ringkonnakohtu arvates saab seega võlaõigusseaduse mõttes nii kostjat kui ka Facebooki grupi haldajat pidada teabe avaldajaks; hagejal kui kannatanul on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Praegusel juhul on hagi esitatud üksnes kostja vastu.
11.Isikul, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, on lisaks VÕS §-st 1043 tulenevale kahju hüvitamise nõudele võimalik VÕS § 1047 lg 4 kohaselt nõuda ka ebaõigete andmete ümberlükkamist. Eelduseks on seejuures üksnes ebaõigete andmete avaldamine; rikkumise õigusvastasus ei ole VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel oluline. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg-te 1, 2 ja 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks. Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Käesolevas asjas on esitatud nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Järelikult ei oma käesolevalt tähendust andmete avaldamise õigusvastasus, mille eest kostja võiks Riigikohtu seisukoha järgi vastutada. Ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on kontrollitav. See, kas avaldatu sisaldab faktiväidet, tuleb selgitada välja avaldatu tõlgendamise teel. Ehkki apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu seisukohti, mille kohaselt oli kostja poolt tegemist hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega, peab ringkonnakohus vajalikuks kostja poolt avaldatud andmete ebaõigsuse küsimust täiendavalt käsitleda. Tegemist on hagi alusesse kuuluva asjaoluga, mida maakohus käsitles üksnes kohtuotsuse põhjendavas osas.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõlgendus 03.03.2016 postituses sisalduvatest faktiväidetest on liigselt ühekülgne ja lihtsustatud. Tegemist ei ole üksnes ühe faktiväitega, justkui oleks 27.02.2016 hageja toitlustusettevõttes pakutud riknenud või saastunud toitu ja selle tagajärjel tekkisid osalejatel toidumürgistus. Postituse tekstist saab mõistlik isik tuletada järgmised faktiväited: (a) 27.02.2016 peeti hagejale kuuluvas toitlustusettevõttes Võrumaa Toidukeskus juubelisünnipäeva; (b) peole järgneval ööl tekkisid peaaegu kõigil sünnipäeval osalenud isikutel sarnased tervisehäired (kõhulahtisus, oksendamine, halb enesetunne, maovalud); (c) tervisehäired süvenesid ka järgnenud päeva jooksul (palavik); (d) kostja kahtlustas toidumürgistust, kuna sarnased sümptomid esinesid ka teistel sünnipäeval osalenutel; (e) kostja ja tema vend pöördusid arsti juurde, kes samuti pidas võimalikuks toidumürgistust ning kinnitas sellekohaseid kahtlusi; (f) kostja tädi pöördus hageja poole ja edastas vereanalüüsi, millele hageja vastas, et analüüsi tulemustest ei ole toidumürgistus välja loetav.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et oma kogumis väljendab postituse sisu toidumürgituse esinemise kahtlusi ning sellisena ei ole iseenesest tegemist ebaõigete andmetega. Postituses viidatakse ka arsti seisukohtadele, kes väidetavalt kinnitas toidumürgituse esinemist ja soovitas toitlustusettevõttega selles osas ühendust võtta. Postituse lõpuosas sisalduvad muuhulgas hageja vastuväited, mille kohaselt ei nähtu olemasolevatest analüüsidest, et tegemist oleks olnud toidumürgitusega. Seega lugedes kogu postituse teksti tervikuna ja mitte üksnes üksikuid lauseid eraldi võetuna, on mõistliku lugeja jaoks arusaadav, et kostja kahtlustas endal ja teistel sugulastel toidumürgituse olemasolu, kuid lõplikku selgust selles osas ei saavutatud. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei olnud võimalik toidumürgistuse kahtlust ei kinnitada ega ümber lükata. Nii tuleneb ka käesolevas tsiviilasjas läbi viidud ekspertiisist (tl 103 – 105), et kuna kõhulahtsisuse tekitaja on määramata, siis ei ole võimalik ei välistada ega kinnitada võimalikku joogi- või toidumürgistuse esinemist. Ekspertiisi järelduste kohaselt ei olnud esitatud ravidokumentatsiooni põhjal võimalik määrata, kas kostjal esines 28.-29.02.2016 toidumürgistus või mitte. Seega ei tulene asjas esitatud tõenditest üheselt, et kostja poolt Facebookis avaldatud kahtlus oli vale ja toidumürgistust tegelikult ei esinenud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu ringkonnakohus täies ulatuses maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta ümberlükkamist nõudvaid ebaõigeid faktiväiteid.
14.Hageja on küll esile toonud enda pikaajalise (15 aastat) tegutsemise Eesti turul toitlustust pakkuva ettevõttena ning oma hea maine olulisuse, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa jätta tähelepanuta ka kostja kui tarbija huve – saada kvaliteetset toitlustust, mis seondub otseselt ka inimeste tervise kaitsega. Kostja põhistas, et tervisehäired tekkisid hulgal inimestel vaid mõne tunni möödudes hageja toitlustusettevõttes pakutud roogade tarbimisest arvates. Asjas esitatud tõenditest, sh ekspertiisist, järeldub ning saab pidada ka üldteadaolevaks, et kirjeldatud sümptomitega tervisehäired on enamasti omased kas nn toidumürgistusele või viirusnakkusele; praegusel juhul ei ole kumbagi võimalust ei kinnitatud ega ümber lükatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades lisaks eeltoodule ka kostja palvel Facebooki grupis „Märgatud Võrus“ 18.03.2016 avaldatud täiendavat postitust, on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata. Nimetatud postituse (väljavõte tl 52) kohaselt ei leidnud Võrumaa toidukeskusest saadud toidumürgitus MEDITSIINILIST kinnitust (suurtähtedes rõhutus postituse originaalis). Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et avaldatud teade on piisav väljendamaks, et esialgses postituses oli tegemist toidumürgituse kahtlusega, kuid need kahtlused ei leidnud lõplikku kinnitust. Puudub alus nõuda kostjalt, et ta lükkaks ümber igasuguse algses postituse sisaldunud kahtluse, et tegemist võis olla toidumürgistusega. Maakohus märkis õigesti, et algses teates viidati asjaolule, et väidetava toidumürgituse kohta on olemas meditsiiniline kinnitus, sh EMO-s võetud vereproovi analüüs ja arsti arvamus. Tõendatud on asjaolu, et kostjal esines terviserike. Seetõttu ei saa kostjalt nõuda kõigi esialgses postituses märgitud asjaolude ümberlükkamist, kuna need ei ole ebaõiged.
15.Apellatsioonkaebuses sisalduv põhiväide, mille kohaselt ei ole kostja poolt 18.03.2016. a avaldatud täpsustus oma sõnastuse tõttu piisav (postituses mainitakse saadud toidumürgistust), ei ole põhjendatud. Tegemist on teksti üksnes grammatilise tõlgendamisega, mida ei saa suhtlusvõrgustiku puhul pidada asjakohaseks. Kõik kostja poolt avaldamiseks edastatud postitused (03.03. algne postitus, 07.03. täiendav postitus ja 18.03.2016 täpsustus) kogumis väljendavad ühetaoliselt, et kostjal jt sünnipäevapeol osalejatel esines üheaegselt sarnaste sümptomitega tervisehäireid, mille põhjal oli alust kahtlustada toidumürgistust. 18.03.2016 teates on sõnaselgelt kinnitatud, et toidumürgistus ei leidnud meditsiinilist tõestust. Ringkonnakohus jääb eelpool väljendatud seisukohale, et kahtluste tekkimine ei ole väärinfo, mille ümberlükkamist oleks hagejal alust kostjalt nõuda. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust ka asjaolu, kas 03.03 algne postitus ja sellele järgnenud 07.03.2016. a postitus on endiselt internetis kättesaadavad või sealt eemaldatud. Hagejal puudub alus nõuda kostjalt postituste eemaldamist. Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus asjakohaseks ka apellandi seisukohti selles osas, millises vormis ja sõnastuses peaks toimuma kostja poolt hageja kohta avaldatud valeandmete ümberlükkamine. Riigikohus on 13.04.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 p-s 29 selgitanud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Alusetu on hageja nõue, et kostja avaldaks ise enda kulul kohtuotsuse või kompromissi määruse jõustumisest omal initsiatiivil ja kulul kohtuotsuse täielikult (st koos sissejuhatava, põhi- ja resolutiivosaga) ajakirjanduslikus väljaandes Võrumaa Teataja.
16.Seega tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad asjas kantud menetluskulud hageja (apellandi) kanda. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kostja apellatsiooniastmes menetluskulusid summas 330 eurot, mis seisnesid kulutustes õigusabile. Kostja lepinguline

esindaja osutas kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 2,5 töötunni ulatuses ühe töötunni hinnaga 132 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulude suurus kooskõlas käesoleva tsiviilasja keerukuse ja mahuga, mistõttu kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 330 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et lähtudes kostja taotlusest, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja