Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
7. märts 2018.a, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-1830
Tsiviilasi
Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu avaldus XXXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: Tallinna Linn Tallinna Linnavaraameti kaudu (asukoht Vabaduse väljak 10 Tallinn) XXXX (surnud XXXX ) pärijana Võlgnik: XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvara Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (Bürooteenused ja Õigusabi OÜ, asukoht Kotzebue 9, Tallinn 10401, telefon
444, 5054013, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise kuupäev
26. veebruar 2018.a
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu esitas 05.02.2018 avalduse XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on pärija saanud teadlikuks asjaolust, et pärandvara suurus ei kata pärandvaral lasuvaid kohustusi ning ei soovi neid enda vara arvelt tasuda. Harju Maakohtu 06.02.2018 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 22.02.2018 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi vähemalt 17 637,40 euro ulatuses ning vara 14,73 euro väärtuses. Varaks on arvelduskontol olevad rahalised vahendid (üleelanud abikaasa varast 1⁄2 (pangakonto jääk)). Eelnevast järeldub, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti ei jätku pärandvarast pankrotimenetluse kulude katteks. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Kujunenud maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutine haldur nimetab maksejõuetuse põhjusena muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Kuna XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 1700 eurot. Kui nimetatud summat ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Avaldaja ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri Peeter Sepperi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvara suuruseks on 14,73 eurot ning pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad vähemalt 17 637,40 euroni. Seega ületavad kohustused vara väärtust märkimisväärselt. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on
tuvastanud, et XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvaras ei ole piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutine pankrotihaldur pole aruande koostamise käigus tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 26.02.2018 määrusega XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 05.03.2018 pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1700 eurot. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud 26.02.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nimetatud summat kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole tasutud. Kohus leiab, et kuna XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvaras ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jaotamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5,3 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 508,80 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 79,68 eurot (sh käibemaks). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX) pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused summas 112,08 eurot (sh käibemaks) välja XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX ) pärandvarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.