Osaühingu Vara ja Hooldus hagi AKTSIASELTSI TALLINNA VESI vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise ja hüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AKTSIASELTS TALLINNA VESI apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant: osaühing (registrikood 10057567), vandeadvokaat Indrek Leppik
Vara ja lepinguline
Hooldus esindaja
Kostja/apellant: AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326), lepinguline esindaja Merli Liivik Kolmandad isikud: Korteriühistu Lasnamäe tn 18 (registrikood 80036762) Lasnamäe tn 20 korteriühistu (registrikood 80063500) Korteriühistu Lasnamäe tn 22 (registrikood 80017842)
KORTERIÜHISTU
80004236) Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
LASNAMÄE
(registrikood
14.02.2018 Hageja esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik ja kostja
2.Jätta rahuldamata Osaühingu Vara ja Hooldus hagi AKTSIASELTSI TALLINNA VESI vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks.
3.AKTSIASELTSI TALLINNA VESI apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jätta Osaühingu Vara ja Hooldus kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Vara ja Hooldus esitas 10.01.2014 hagiavalduse AKTSIASELTS TALLINNA VESI vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise ja hüvitise saamise nõudes. Hüvitise saamise nõue on maakohtu 27.03.2017 määrusega eraldatud eraldi menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt paiknevad Tallinnas Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 kinnisasjadel veetorustik ja kanalisatsioonitrass ning Tallinnas Lasnamäe tn 18a asub pumbajaam. Ehitised püstitati aastatel 1979 kuni 1983 kinnisasjadel asuvate hoonete jaoks. Veetorustik, kanalisatsioonitrass ja pumbajaam rajati asjaõiguse alusel. Kinnisasjade esmakinnistamised toimusid järgnevalt: Lasnamäe tn 18 10.04.2001, Lasnamäe tn 20 16.04.2001, Lasnamäe tn 22 22.03.2001, Lasnamäe tn 24 12.04.2001. Veetorustik, kanalisatsioonitrass ja pumbajaam kuulusid varasemalt RAS Dvigatel elamufondi hulka. Veetorustik, kanalisatsioonitrass ja pumbajaam anti 14.11.1995 üle RAS-le Elumaja RAS Dvigatel elamufondi üleandmise-vastuvõtmise aktiga. RAS Elumaja kujundati ümber AS-ks Elumaja. AS Elumaja ühines hagejaga. Tallinnas Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 kinnisasjadel paiknev veetorustik ja kanalisatsioonitrass ning Lasnamäe tn 18a asuv pumbajaam kuulub hagejale. Veetorustik, kanalisatsioonitrass ja pumbajaam ei kuulu nimetatud kinnistutel asuvate korterelamute veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi, kuna asusid väljaspool korterelamute veevärgi ja kanalisatsiooni liitumispunkte.
3.Kostja kasutab ilma õigusliku aluseta hageja tehnorajatisi Tallinnas Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 asuvate kinnisasjade veega varustamiseks ja kinnistutelt reovee ärajuhtimiseks. Kostja on vee-ettevõtja, kellel on ÜVVKS § 10 lg 1 alusel
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-1131 ühisveevärgi korrashoiu kohustus. Kostja keeldub tehnorajatiste kasutamise eest tasu maksmast, kuid nõuab hagejalt, et hageja hooldaks ning hoiaks tehnorajatisi korras.
4.13.02.2012 saatis kostja hagejale kahju hüvitamise nõude, kuna hagejale kuuluv veetoru hakkas lekkima ja kostja kõrvaldas lekke. 18.04.2012 saatis kostja hagejale teate toru lekkimise kohta ja palus lekke likvideerida. Hageja tegi kostjale ettepaneku veetorustiku, kanalisatsioonitrassi ja pumbajaama tasu eest võõrandamiseks kostjale ja kasu väljaandmiseks, mis kostja oli teeninud seoses Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 asuvate korterelamute veega varustamisega. Kostja ei soovinud veetorustikku, kanalisatsioonitrassi ja pumbajaama tasu eest omandada ning oli valmis need tasuta omandama. Läbirääkimised tehnorajatiste omandamiseks käisid 11.07.2012– 31.12.2012. Pooled ei saavutanud kokkulepet. Kostja ja kolmandate isikute vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei kasutanud hagejale kuuluvaid tehnorajatisi. Kostja oli sõlminud Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 asuvate kinnisasjade omanikega teenuselepingud, milles oli kokkulepitud, et kinnistute veega varustamise teenuse osutamine kostja poolt toimub kuni liitumispunktideni. Liitumispunktid asuvad enne hageja tehnorajatisi väljaspool kinnistu piire.
6.Kolmandad isikud vaidlesid hagile vastu. Rajatised ei olnud hageja omandis, hageja ei tõendanud, et kostja ja kolmandad isikud kasutasid rajatisi ebaseaduslikult. Tehnorajatiste kasutaja oli kostja. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 31.03.2017 otsusega osaühingu Vara ja Hooldus hagi ning kohustas AKTSIASELTSI TALLINNA VESI mitte rikkuma osaühingu Vara ja Hooldus omandiõigust ja keelas AKTSIASELTSIL TALLINNA VESI Tallinnas Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 kinnisasjadel asuva veetorustiku ja kanalisatsioonitrassi ning Tallinnas Lasnamäe tn 18a asuva pumbajaama kasutamise.
8.Hageja tõendas oma väiteid elamufondi üleandmise kohta ärakirjaga RAS Dvigatel elamufondi üleandmis-vastuvõtuaktist (I kd, tl 10). Dokumendist nähtuvalt andis RAS Dvigatel RAS Elumaja bilanssi elamufondi, katlamajad, boilerijaamad ja nende juurde kuuluvad trassid. Ehitiste kuulumist elamufondi hulka kinnitab muuhulgas asendiplaan, mille on allkirjastanud KÜ LASNAMÄE 24 esindaja (I kd, tl 15-16). Asendiplaani kohaselt asub kinnisasjadel AS Elumaja torustik. Seda, et RAS Elumaja on torustikku enda omaks pidanud, näitas ka kolmandate isikute esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste kasutamise kokkulepe, mille kohaselt kohustub RAS Elumaja vahendama Lasnamäe 24 elamule joogi- ja tarbevett (II kd, tl 22).
9.TsÜS § 54 lg 2 sätestab, et kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
10.AÕSRS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui 3(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-1131 esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse § 1581 lg-s 1 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus.
11.Maakohus oli seisukohal, et esines AÕSRS § 152 lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse olemasolu, mistõttu oli hageja vaidlusaluse veetorustiku, kanalisatsioonitrassi ja pumbajaama omanikuks. Hageja on Tallinnas Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 kinnisasjadel paiknevate veetorustiku ja kanalisatsioonitrassi ning Tallinnas Lasnamäe tn 18a asuva pumbajaama omanik RAS Elumaja õigusjärglasena.
12.AÕS § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
13.Üldjuhul tuleb AÕS § 89 järgset omandiõiguse rikkumist sisustada faktilise tegevuse või tegevusetuse kaudu, s.t rikkumine kui selline ei ole õiguslik mõiste. Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kasutatakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks, mida loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõistes teenusteks. Kui teenust osutatakse, ei ole faktilise olukorra põhjal võimalik kindlaks määrata, millal tuleb teenus lugeda osutatuks, s.t milline punkt tehnorajatisel on teenuse osutamise kohaks. Sellise koha määramine saab olla seadusega kindlaks määratud või kokkuleppeline ning sellest saab lähtuda ka tehnorajatiste kasutaja isiku kindlaksmääramisel.
14.Maakohtu hinnangul tuli kasutaja määramisel lähtuda seaduses sätestatud liitumispunkti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni mõistetest.
15.ÜVVKS § 3 lg 2 sätestab, et liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Maakohus oli seisukohal, et ÜVVKS § 3 lg 2 alusel oli võimalik piiritleda tehnorajatiste kasutamist selliselt, et kuni liitumispunktini kasutab rajatisi vee-ettevõtja ja alates liitumispunktist kasutab rajatisi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja. Maakohtu hinnangul ei kohaldunud praegusel juhul ÜVVKS § 3 lg 2 lause 2, mille kohaselt määratakse liitumispunkt seaduse sätete kohaselt. Ühisveevärgist võtavad vett ja juhivad ühiskanalisatsiooni kokku neli kinnisasja. Kostja ei tuginenud väitele, mille kohaselt oleks igal kinnisasjal määratud ÜVVKS § 3 lg 2 nõuetele vastav liitumispunkt. Seetõttu oli käesoleval juhul liitumispunkt määratud kokkuleppega ÜVVKS § 3 lg 2 lause 3 kohaselt. Kinnisasja valdajatena oli Lasnamäe tn 18, 20 ja 22 ja 24 omanikel õigus kokku leppida liitumispunktis sõltumata sellest, kas nad olid kinnisasjadel asuvate tehnorajatiste omanikud või mitte. ÜVVKS § 3 lg 2 ei eelda, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni valdajad valdavad tehnorajatisi õiguslikul alusel.
16.ÜVVKS § 5 lg 2 sätestab, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni 4(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-1131 omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. KÜ-ga LASNAMÄE 24 sõlmitud lepingust ei nähtunud poolte kokkulepet liitumispunktide ja nende asukohtade määramise kohta. Kostja ei saanud vee andmise garanteerimise kohustuses kokkuleppimist lugeda liitumispunkti määramiseks. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et käesoleval juhul ei olnud liitumispunkti määratud. Kuivõrd liitumispunkti ei olnud määratud ja kostja osutas kolmandatele isikutele teenust nendega sõlmitud lepingute alusel, tuli tehnorajatiste kasutajaks lugeda kostja. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.03.05.2017 esitas AKTSIASELTS TALLINNA VESI (kostja) apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 31.03.2017 otsuse ning teha asjas uue otsuse, millega jätta osaühingu Vara ja Hooldus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Maakohus jõudis kohtuotsuses ebaõigele järeldusele, et kostja kasutab Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 korterelamute veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks hageja tehnorajatisi.
19.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ei kasuta hageja tehnorajatisi ja on nimetatut ka tõendanud. Lisaks tuleb vaadelda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamist, kui avalikkusele suunatud teenuse osutamist. AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevalt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb ÜVVKS § 7 lg 1. Antud juhul ei kasuta hageja tehnorajatisi kostja, kuna hagejale kuuluvad tehnorajatised teenindavad ainult nelja kinnistu huve ning seega on hageja tehnorajatised vajalikud ainult nende nelja korterelamu omanike huvides, mitte aga avalikes huvides, s.o. ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni toimimiseks teiste tarbijate huvides. Ka ajalooliselt on tehnorajatis ehitatud vaid Lasnamäe tn 18, 20, 22, 24 asuvate korterelamute tarbeks, juba enne eelnimetatud aadressidel asuvate eluruumide erastamist. Nimetatu on tuvastanud ka kohus viidates kohtuotsuse punktis 7, et pooled ei vaidle hageja faktiväidete üle, sealhulgas „Ehitised püstitati aastatel 1979 kuni 1989 kinnisasjadel asuvate hoonete jaoks“, st tehnorajatised püsitati vaid Lasnamäe tn 18, 20, 22, 24 asuvate korterelamute tarbeks, mitte avalikes huvides. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega tühistada ja uue otsusega hagi jätta rahuldamata.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust, et Tallinnas Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 asuvatel kinnisasjadel asub vee- ja kanalisatsioonitorustik ning pumbajaam (aadress Lasnamäe tn 18a), mis on rajatud aastatel 1979 kuni 1983 ja mille kaudu kostja osutab 5(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-1131 kinnisasjadel asuvatele korteriomanditele ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust. Lasnamäe tn 18, 18a, 20, 22 ja 24 asuvad kinnisasjad kuuluvad korteriomandite mõtteliste osadena korteriomandi omanikele. Samuti ei vaidle pooled selles, et veetorustik, kanalisatsioonitrass ja pumbajaam kuulusid RAS Dvigatel vara hulka ja 14.11.1995 anti need üle RAS-le Elumaja. RAS Elumaja kujundati ümber AS-ks Elumaja. AS Elumaja ühines hagejaga. Tallinnas Lasnamäe tn 18, 20, 22 ja 24 asuvate kinnistute esmakinnistamine toimus pärast 1. aprilli 1999.
23.Hageja väidab, et torustik ja pumpla ei ole kinnisasjade, kus need asuvad, osad ja need kuuluvad talle ning kostja kasutab neid korteriomanikele teenuse osutamiseks ilma õigusliku aluseta.
24.AÕS § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kolleegium leiab, et rikkumise kõrvaldamise nõude maksmapanekuks on hagejal esmalt vajalik tõendada, et ta on vee- ja kanalisatsioonitrasside ning pumbajaama omanik.
25.TsÜS § 54 lg 2 teise lause järgi kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Kuigi TsÜS § 54 lg 2 teise lause järgi ei ole kinnisasjal asuv tehnovõrk või -rajatis kinnisasja oluline osa, ei tähenda see, et tegu oleks tsiviilkäibes iseseisvalt liikuva vallasasjaga. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumiseks on kinnisasjale seatud piiratud asjaõigus, siis on tehnovõrk või -rajatis piiratud asjaõiguse oluline osa ja liigub tsiviilkäibes koos sellega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-17137/31 p 25.1).
26.Hageja küll väitis, et ehitatud rajatised ja tehnovõrgud on rajatud asjaõiguse alusel, kuid kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, milles saaks sellise järelduse teha. Arvestades, et hageja väidetel on trassid ja pumbajaam rajatud aastatel 1979 kuni 1983 tol ajal riigi omanduses olevale maale, siis ei ole alust järeldada, et nende rajamine oleks toimunud asjaõiguse alusel. Samas võib eeldada, et nende rajamisel olid olemas rajamise ajal vastavad nõusolekud. See, et RAS Elumaja on pidanud trasse endale kuuluvaks, mille maakohus luges tõendatuks RAS Elumaja ja KÜ LASNAMÄE 24 vahel 31.01.1997 sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, ei tähenda, et need kuuluvad hagejale praegu. Maakohtu poolt viidatud leping on sõlmitud enne hoonetealuse maa, kus trassid ja pumbajaam asuvad, esmakinnistamist ja sellel ajal võisid trassid ja pumbajaam olla tsiviilkäibes vallasasjadena. Pärast maa esmakinnistamist ei saa aga kinnisasjal paiknevad trassid ja pumbajaam olla tsiviilkäibes vallasasjadena.
27.AÕS § 158 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi ja lõike 2 järgi sellisel juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja 6(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-1131 omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. AÕS § 1581 lg 1 kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Kolleegium leiab, et eeltoodud sätted reguleerivad olukorda, kui kinnisasjale hakatakse rajama tehnovõrku või rajatist, kuid ei laiene olukorrale, kus vastavad rajatised on kinnisasjal olemas enne esmakinnistamist.
28.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas rajatiste suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus. AÕSRS § 152 lg 1 järgi kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
29.Kolleegium leiab, et kuigi trassid ja pumbamaja on rajatud enne 01.04.1999, ei tulene AÕSRS § 152 lg-st 1 nende rajatiste osas talumiskohustust, kuna kinnisasjad, millel need paiknevad on kinnistatud pärast 01.04.1999. Samuti ei tulene talumiskohustust AÕSRS § 152 lg-st 2, kuna hageja ei ole võrguettevõtja, kes kasutab rajatist eesmärgipäraselt. Kolleegium märgib, et AÕSRS § 152 lg-tes 1 ja 2 sätestatu eesmärgiks on tagada vee-ettevõtjale võimalus teenuse osutamiseks. Hageja ei ole väitnud ega esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et ta on vee-ettevõtja.
30.Eeltoodud kokku võttes leiab kolleegium, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et Lasnamäe tn 18, 18a, 20, 22 ja 24 kinnisasjadel paiknevad trassid ja pumbajaam ei ole korteriomanikele kuuluvate kinnisasjade osa, kuna nende suhtes on talumiskohustus hageja kasuks.
31.Maakohtu otsuse kohaselt oli vaidluse lahendamisel oluline, kus asub trasside liitumispunkt. ÜVVKS § 3 lg 2 järgi on liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti. Kolleegiumi arvates ei ole tõendatud, et kolmandad isikud ja kostja oleksid kokku leppinud, et 7(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-1131 liitumispunkt asub mujal. See, et KÜ LASNAMÄE 24 sõlmitud teenuse lepingust (I kd, tl 148) ei nähtu liitumispunkt, ei tähenda, et liitumispunkt oleks kokku lepitud seadusest erinevalt. Tegemist on teenuse osutamise lepinguga, kus ei lepita kokku liitumispunkti asukohas. Kolleegiumi arvates käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole liitumispunkti asukoht ja see, et pärast liitumispunkti tarbivad teenust mitmel kinnisasjal paiknevad korteriomandid, olulise tähtsusega. Liitumispunkti olemasolu ja asukoht ei ole omandi tekkimise aluseks.
32.Kuna hageja ei ole tõendanud, et trassid ja pumbajaam oleksid korteriomanike kaasomandis olevatele kinnisasjadele rajatud asjaõiguse alusel või et trasside ja pumbajaama osas oleks seadusest tulenev talumiskohustus, siis on see aluseks, et jätta AÕS § 89 järgi esitatud hagi rahuldamata. See, et kostja kasutab kinnisasjadel Lasnamäe tn 18, 18a, 20, 22, 24 paiknevaid trasse ja pumbajaama kinnisasjade omanikele teenuste osutamiseks, ei saa hageja poolt esiletoodud asjaoludel rikkuda hageja õigusi, kuna hageja ei ole tõendanud, et talle kuuluks trasside ja pumbajaama omand või oleksid need hagejale kuuluva asjaõiguse esemeks või tuleneks talumiskohustusest, et trassid ja pumbamaja ei ole korteriomanikele kuuluvate kinnisasjade oluline osa. Menetluskulude jaotus
33.Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.