K.F-i hagi X.P vastu kaasomandi lõpetamiseks X.P vastuhagi lõpetamiseks
K.F-i
vastu
kaasomandi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.05.2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X.P
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja K.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja X.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 27.03.2025. a istungil
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 30.05.2024. a otsus muutmata. Jätta X.P rahuldamata. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X.P kanda. Mõista X.P-lt K.F-i kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulu 1701 eurot ja 90 senti ning viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-15324 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.K.F (hageja) esitas 29.09.2021 Harju Maakohtule hagi X.P (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ja kostja kaasomandisse võrdsetes osades kinnisasi asukohaga XXX, Maardu. Hageja palub müüa kinnistu avalikul enampakkumisel alghinnaga 222 000 eurot ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostja vastuväited
2.Kostja esitas hageja vastu vastuhagi paludes lõpetada kaasomand kinnisasjale selliselt, et jätta kinnisasi kostja ainuomandisse kohustuse vastu maksta hagejale hüvitist kaasomandi osa eest 87 000 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja elab Ameerika Ühendriikides, kuid külastab aeg-ajalt Eestit ja elab siis kinnisasjal. Kinnisasja valdavad ja selle eest hoolitsevad kostja sugulased. Tulevikus soovib kostja kolida Eestisese ning asuda elama kinnisasjale. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 30.05.2024. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.
3.1.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja kaasomandisse kuulub kinnisasi aadressil XXX. Kummalegi poolele kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust.
3.2.Maakohus leidis, et takistusi kaasomandi lõpetamiseks ei ole. Pooled sõlmisid 12.12.2017 kompromissi, mille kohaselt jagatakse vaidlusalune kinnisasi selliselt, et hageja saab 50% omandist ja kostjale jääb 50% omandist. Hageja ja kostja leppisid kokku, et ei hakka kinnistu kaasomandit jagama ja vastavat hagi kohtusse esitama YY elu kestel ja viie aasta jooksul pärast tema surma. Y suri 08.10.2018 ja poolte vahel kokkulepitud viieaastane tähtaeg mitte lõpetada kaasomand lõppes 08.10.2023. Seega saab kumbki pool AÕS § 76 lg 1 alusel kaasomandi lõpetamist nõuda.
3.3.Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et tal on ülekaalukas huvi saada kinnistu ainuomandisse. Kostja ei ole tõendanud, et tal on kavatsus Eestisse naasta ning asuda vaidlusalusel kinnistul asuvasse majja elama. Kostja väite Eestisse elama asumise kohta teeb ebausutavaks ka see, et kostja andis kolmandatele isikutele loa kinnistul asuvas majas elada.
3.4.Kohus määras hageja taotlusel ekspertiisi kinnisasja väärtuse tuvastamiseks. Ekspert on 25.10.2023 aktis avaldanud, et kinnistu on 222 000 eurot väärt. Kostja tõi esile ja esitas tõendeid, et kinnisasja väärtus on 175 000 eurot. Kostja esitatud aktidest nähtuva ja kohtu 2
2-21-15324 määratud ekspertiisi tulemusena näidatud kinnistu väärtus erineb rohkem kui 40 000 eurot. Kinnistu õige väärtus saab selguda vaid enampakkumise tulemusena. Kaasomandi lõpetamine sellisel viisil tagab omandit kaotavale isikule õiglase hüvitise, kuna see vastaks asja väärtusele omandi kaotamise aja seisuga. Asja õiglane hind selgub muuhulgas asja puudusi arvestades. Kostjal on võimalik enampakkumisest osa võtta ja asi omandada. Enampakkumine läbiviimine, sh alghinna määramine, jääb kohtutäituri korraldada.
3.5.Kui kaasomanikud esitavad hagid kaasomandi lõpetamiseks ja kohus rahuldab ühe kaasomaniku hagi, tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (RKTKo 27.09.2010, 3-2-1-70-10, p 14). Kohtu hinnangul oli kaasomandi lõpetamine mõlema poole huvides, mistõttu jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
4.1.Kohtuotsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, miks maakohus eelistas lõpetada kaasomandi müües kinnistu avalikul enampakkumisel, mitte aga jätta kinnisasi kostja ainuomandisse. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, millal palus kohus kostjal täiendavalt tõendada, et tema kavatseb Eestisse tagasi tulla ning asuda vaidlusalusel kinnistul asuvasse majja elama. Kohus pole selgitanud, millise tõendiga on võimalik tõendada, et omanik tuleb enda majja tagasi elama. Kohus asus hindama emotsionaalse kallakuga väiteid ja sugulaste käitumist, kuid pole tuginenud tõenditele.
4.2.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme kui rahuldas kostja taotluse kinnisasja väärtuse ekspertiisi tegemiseks, siis aga tühistas enda määruse ja leidis, et kostja hinnangud kinnisasja väärtuse kohta ei ole tõendatud. Kui maakohus leidis, et asjatundjate hinnangud kinnisasja väärtusele on erinevad, oleks pidanud lähtuma ajaliselt kõige viimasest arvamusest.
4.3.Kohtu etteheited apellandi ekspertiisidele ei ole konkreetsed, mistõttu ei ole võimalik nendega arvestada. Kui kohtul on selline menetluslik positsioon, siis viitab see kohtu poolt menetlusnormi rikkumisele, kuna sellisel juhul pidi maakohus rahuldama apellandi ekspertiisi läbiviimise taotluse. Seda sai ka tehtud, kuid kohus tühistas enda määruse ja rikkus sellega menetlusnormi. Kohus ei või põhjendada kinnisasja jagamise viisi valimist läbi selle, et ekspertiisid on andnud erinevad hinnangud. Maakohus oleks pidanud lähtuma kohtupraktikast, et tuleb lähtuda ekspertiisist, mis on tehtud ajaliselt kõige lähemal kohtu otsuse tegemise päevale.
4.4.Kõik menetlustoimingute kulud, mida kostja tegi enne 08.10.2023, tuleb jätta hageja kanda. Y suri 08.10.2018 ja poolte vahel kokkulepitud viieaastane tähtaeg mitte lõpetada kaasomandit lõppes 08.10.2023. Enne seda aega ei olnud õiguslikku alust hagi läbi vaatamiseks ning tehtud menetlustoimingud on menetluslikult ebaõiged. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
3
2-21-15324
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
8.Kohtupraktikas on selgitatud, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvutada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma. Seega tuleb välja selgitada, kui palju on kaasomanik valmis asja endale saamise eest maksma ja kas see summa vastab teise kaasomaniku osale asja väärtusest (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 13). Sisuliselt peab kaasomanik, kes soovib asja jätmist endale, tooma esile ja tõendama, et tema pakutav summa vastab teise kaasomaniku osale asja väärtusest.
9.Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et kinnisasja väärtus ei ületa tema pakutud hüvitist 87 000 eurot või 90 000 eurot. Eelkõige tugines maakohus seda järeldust tehes kohtu määratud eksperdi hinnangule, mille järgi on asja väärtus 220 000 eurot. Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus oma järeldust igakülgselt ja loogiliselt, kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega ega korda seda (TsMS § 654 lg 6).
10.Praegusel juhul oli kostja valmis tasuma hagejale hüvitist 90 000 tingimusel, et see makstakse välja 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Et selline hüvitis ei ole ei täielik ega kohene, on õige maakohtu järeldus, et kaasomandi lõpetamise kõige õiglasem viis on selle müük avalikul enampakkumisel.
11.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Põhjendamatu on kostja väide, et kuna asjatundjate hinnangud kinnisasja väärtusele on erinevad, oleks pidanud lähtuma ajaliselt kõige viimasest arvamusest. Kohtupraktikast sellist järeldust teha ei saa. Kohus hindab kõiki tõendeid igakülgselt oma siseveendumuse kohaselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 1 ja 2).
13.Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus oleks pidanud kostjale selgitama, millise tõendiga on võimalik tõendada, et omanik tuleb enda majja tagasi elama. Menetlusosaline on vaba valima, millise tõendiga ta soovib oma faktiväidet tõendada ning kohtul ei ole kohustust TsMS § 351 järgi selgitada ega soovitada võimalikke tõendi liike. Seejuures ei saanud ega pidanud maakohus hindama, kui tõenäoline on võimalus, et kostja asub majja elama, sest seda asjaolu ei ole mõistlikult võimalik prognoosida. Maakohus sai üksnes hinnata, kas kostja on esile toonud ja tõendanud asjaolud, mis viitavad tema vajadusele ja huvile asuda majja elama.
14.Kolleegium jätab tähelepanuta kostja väite, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme kui rahuldas kostja taotluse kinnisasja väärtuse ekspertiisi tegemiseks, siis aga tühistas enda määruse. Kostja ei esitanud apellatsioonimenetluses taotlust uue ekspertiisi tegemiseks, mistõttu ei ole tal õigust seda võimalikku minetust maakohtule ette heita.
4
2-21-15324
15.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud kõik menetlustoimingute kulud, mida kostja tegi enne 08.10.2023, jätma hageja kanda. Poolte vahel kokkulepitud viieaastane tähtaeg mitte lõpetada kaasomand lõppes 08.10.2023 ning pärast seda langes ära hagi rahuldamise võimalik takistus AÕS § 76 lg 1 mõttes. Võimalik takistus ei mõjuta menetluskulude jaotust, sest TsMS § 162 järgi lähtutakse menetluskulude jaotamisel vaidluse lõpptulemusest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kulunimekirja alusel.
17.Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 1701,90 eurot (sh käibemaks). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 7,75 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ületa advokaadi õigusteenuse keskmist tasumäära. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu, on esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik.
18.Vastavalt taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.