5.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista määruskaebuse esitajatelt Q.O ja O.F-i solidaarselt Tallinna kohtutäitur Risto Sepa kasuks menetluskulud summas 311,10 eurot (käibemaksuga).
6.Q.O-l ja O.F-il tuleb nendelt solidaarselt välja mõistetud menetluskuludelt (311,10 eurot) tasuda Tallinna kohtutäiturile Risto Sepp viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
2-24-4654 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Sissenõudjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Q.O (avaldaja I) ja O.F (avaldaja II) esitasid 21.03.2024 Harju Maakohtule kaebused (dtl 49-80) Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur) 08.03.2024 otsusele täiteasjades nr 027/2023/6341 ja 027/2023/6342, mis liideti ühte menetlusse 27.03.2024 (dtl 89-90).
2.Q.O palus tühistada 31.01.2024 kohtutäituri lisatasu otsuse, 31.01.2024 koostatud kinnisasja valduse äravõtmise akti Q.O kohta, 06.02.2024 kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsuse ja kohtutäituri 08.03.2024 otsuse täiteasjas nr 027/2023/6341, jätta täitemenetluskulud kaebajalt välja mõistmata ning kõik menetluskulud vastustaja kanda.
2.1.Avalduse kohaselt on täiteasjades täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-6894 (dtl 79-80). Kinnisasja valduse äravõtmise aktis märgib kohtutäitur, et teda ei olnud teavitatud asjaolust, et võlgnikud on vabatahtlikult kinnisasja valduse vabastanud, samuti ei olnud toodud eluruumi võtmeid kohtutäituri büroosse. Kohtutäituri seisukoht ei vasta tõele. Avaldaja vabastas kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn juba ammu ning enam seal ei elanud. Kaebaja käitus vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrusele tsiviilasjas nr 2-22-6894. Asjaolust, et kinnistul ei ela enam ammu kaebaja, vaid tema lapsed, oli teadlik ka sissenõudja, kelle kohustus on teavitada kohtutäiturit kõikidest asjaoludest. Kaebaja selgitas, et tema oli sellel hetkel st kui kohtutäitur teostas väljatõstmist, külas oma lapsel, et hoida lapselast, kes oli jäänud haigeks ning lapsel oli vaja minna tööle. Kaebaja esitas vastavad dokumendid kohtutäiturile kohapeal. Võlausaldaja ei või keelata Q.O-l külastada oma lapsi. Q.O selgitas kohtutäiturile kohapeal ja esitas vastava tõendi, et ta on võtnud töövõimetuslehe selleks, et viibida koos lapselapsega. Seega valdust ei ole ta rikkunud ja selle läbi, et ta viibis koos lapselapsega, ei ole temale valdus üle läinud ega tekkinud. Kuna kaebaja on juba täitnud kohtuotsuse, siis temal kinnistu valdust ei ole ning seetõttu ei saa temalt seda valdust ka ära võtta. Kaebaja lahkus vabatahtlikult majast ning teda ei olnud vaja välja tõsta. Kaebaja seisukohalt ei ole võimalik samastada külas viibimist kinnistu valdamisega. Q.O ei ela sellel aadressil. Seega ei ole tõendatud, et temal on kinnisasja valdus. Tulenevalt kohtutäiturile varasemalt esitatud materjalidest kuulub kinnistu valdus Q.O ja C.O-le. Mis puudutab võtmete andmist kohtutäiturile, siis ilmselgelt ei olnud see võimalik ega ka vajalik, kuna kinnistul elavad kaebaja täisealised lapsed. Sellest oli kohtutäitur teadlik. Kuna käesoleval juhul oli võlgnik täitnud täitedokumendi vabatahtlikult, siis ei olnud kohtutäituril võimalik valdust ära võtta. 2
2-24-4654 Seetõttu ei ole ka põhjendatud kohtutäituri poolt täiendava lisatasu määramine kaebajale. Kohtutäituri lisatasu otsus tuleb tühistada kui alusetu ja täitemenetlus tuleb lõpetada, kuna sissenõudja nõue on rahuldatud. Kaebaja leiab, et temalt antud täitekulu väljamõistmine ei ole põhjendatud, tema ja O.F on kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn juba ammu vabastanud ning enam seal ei ela. Kuna kaebaja on kinnistult XXX, Maardu ammu lahkunud, siis jääb arusaamatuks, mis kolimisteenuse eest temalt täitekulu nõutakse. Kaebajale ei ole mingit kolimisteenust osutatud. Kui kaebaja kinnistu vabastas, kolis ta sealt ära omal kulul.
3.O.F palus tühistada 31.01.2024 kohtutäituri lisatasu otsuse, 31.01.2024 koostatud kinnisasja valduse äravõtmise akti O.F-i kohta, 06.02.2024 kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsuse, kohtutäituri 08.03.2024 otsuse täiteasjas nr 027/2023/6342, jätta täitemenetluskulud kaebajalt välja mõistmata ning kõik menetluskulud vastustaja kanda.
3.1.Avalduse kohaselt tugineb kaebaja peamiselt samasugustele põhjendustele nagu Q.O . Seoses valduse äravõtmise akti vaidlustamisega selgitas avaldaja II täiendavalt, et mis puudutab kaebajale kuuluva relvakapi ja selles olnud relva olemasolu, siis antud asjaolu ei tõenda, et kaebajal oli kinnisasja valdus. AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Tegemist on otsese valdusega ning sellisel juhul, kui lähtuda kohtutäituri seisukohast, siis peaks kaebaja sellel kinnistul ka reaalselt elama. Elamisega kaasneb kõikide isiklike asjade olemasolu (riided, dokumendid jms.). Ei ole mõeldav, et inimene elab eluruumis ja tal ei ole seal ühtegi asja, ainult relvakapp ja relv. See ei ole eluliselt usutav. Relvaseaduse kohaselt peab relv olema hoiukohas, mis aga ei pea olema elukoht. Kuna kohtutäituri poolt tuvastati, et F. Q.O ei viibinud 31.01.2024 vaidlusalusel aadressil, siis ei olnud põhjendatud tema suhtes väljatõstmise akti tegemine ja seega ei saanud temalt aktiga ka valdust võtta. Kuna käesoleval juhul oli võlgnik täitnud täitedokumendi vabatahtlikult, siis ei olnud kohtutäituril võimalik valdust ära võtta. Seega on põhjendamatu kinnisasja valduse äravõtmise akti koostamine, kuna akti koostamise aluseks olevat asjaolu ei esinenud. Puudutatud isikute seisukohad
4.Kohtutäitur palus jätta avaldajate kaebused läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 kohtumäärus. Nõude sisu on kinnisasja väljaandmine. Täitedokumendiga on menetlusosalised kinnitanud kompromissi, mille kohaselt tuleb vabastada kinnistu asukohaga Maardu linn, XXX (registriosa nr XXXXXXX) võlgnike O.F-i ja Q.O ebaseaduslikust valdusest hiljemalt 01.11.2023, kuid mitte varem, kui ühe kuu jooksul peale viimase praeguse määruse resolutsiooni punktis 2.2 nähtuva makse laekumist. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on elamumaa, Maardu linn, XXX omanikud alates 7.02.2018 N.D (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 kaasomandist ning T.D (isikukood XXX) 1⁄2 kaasomandist. 13.12.2023 on võlgniku esindaja kinnitanud kohtutäituri poolt 11.12.2023 võlgnikule edastatud kinnisasja väljaandmise täitmisteate kättetoimetamise. Kohtutäitur on teavitanud võlgnikku, et kui võlgnik ei vabasta kinnisasja vabatahtlikult, siis toimub kinnisasja valduse äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 31.01.2024 kell 14:00. Täitmisteates on kohtutäitur informeerinud võlgnikke mh järgnevast: Kohtutäitur teeb Teile ettepaneku ülalnimetatud täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on 50 päeva. Tähtaja möödumisel toimub kinnisasja valduse sundkorras äravõtmine ja võlgniku, temaga koosolevate inimeste ning kinnisasjal paikneva vara väljatõstmine; Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Q.O TMS § 180 lg 3. Kui Te vabastate eluruumid vabatahtlikult ja tähtaegselt, olete kohustatud lukustama asjadest ja isikutest vabastatud eluruumi ning tooma võtmed kohtutäituri kätte kohtutäituribüroosse Pärnu mnt 10 Tallinn 3
2-24-4654 10148. 21.12.2023 on võlgnik edastanud kohtutäiturile kaebuse, mille lisa 1 kajastab N.D poolt väidetavalt 31.10.2023 allkirjastatud venekeelset dokumenti, mille alusel on N.D väidetavalt andnud omapoolse nõusoleku kolmandate isikute tasuta majutamiseks sissenõudja kaasomandis oleval XXX kinnistul. 30.12.2023 on sissenõudja esindaja edastanud kohtutäiturile sissenõudja seisukoha võlgniku 21.12.2023 kaebusele, mille kohaselt: a) Võlgnikud O.F ja Q.O ei ole vabastanud kinnistut, vaid jätkavad seal elamist kuni tänase päevani. Väide selle kohta, et nad on kinnistu vabastanud, ei vasta tõele. Sissenõudja T.D ei ole kinnistu valdust nendelt vastu võtnud. Järelikult on Tallinna Ringkonnakohtu määrus 01.06.2023 tsiviilasjas nr.2-22-6894 võlgnike poolt täitmata. b) N.D ei ole olnud tsiviilasjas nr 2-22-6894 menetlusosaliseks ning tal puudub õigus teha selles asjas tehtud kohtulahendi suhtes mistahes avaldusi või taotlusi. c) C.O ja Q.O on O.F ja Q.O alaealised lapsed ning pole võimalik, et nad oleksid jäänud kinnistut kasutama ilma oma vanemateta. d) Kaebusest ilmneb, et võlgnikud on ilmselt sundtäitmise vältimise eesmärgil andnud väidetavalt kinnistu valduse üle kolmandatele isikutele C.O-le ja Q.O-le, mistõttu sissenõudja taotleb kohtutäiturilt TMS § 181 lg 2 alusel kinnisasi nende kolmandate isikute valdusest ära võtta. 25.01.2024 on kohtutäitur kaasanud 31.01.2024 väljatõstmise toimingule, aadressil XXX Maardu, lastekaitse kuna kohtutäiturile teadaolevalt elavad antud aadressil ka alaealise lapsed. 31.01.2024 on kohtutäitur edastanud võlgnikele ning O.F-i esindajale kinnisasja valduse äravõtmise akti XXX, Maardu. 31.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmise aktis, täiteasjas 027/2023/6341, on sissenõudja taotlusel akti märgitud: „Majas on soe, põlevad tuled ja töötab televiisor, elektripliit töötab, samuti jookseb köögi kraanist vesi. Katel on survestatud, paigaldatud päikesepaneeli automaatika“. Enne planeeritud kinnisasja valduse äravõtmise toimingut, s.o 31.01.2024 kl 14:00, ei olnud kohtutäiturit teavitatud asjaolust, et võlgnikud on vabatahtlikult kinnisasja valduse vabastanud, samuti ei olnud toodud eluruumi võtmeid kohtutäituri büroosse aadressil Pärnu mnt 10 Tallinn 10148. Seega ei olnud kohtutäituril alust arvata, et võlgnikud on täitnud kohustuse vabatahtlikult ning puudub vajadus kohtutäituri toiminguks. Väljatõstmisel kinnitas O.F-i esindaja vandeadvokaat Aleksandr Ratnikov, et XXX, Maardu, avaldajale kuuluvat vara ei asu. Väide osutus valeks, sest kinnistul asus avaldajale kuuluv relvakapp koos relva SDM-AKS-47- MEU-SOC ning padrunitega. Relvakapp avati väljatõstmise järgselt kohtutäituri poolt kohale kutsutud politseiametniku, sissenõudja, O.F-i ning kaebaja esindaja juuresolekul. Relvakapis olnud relva (püssi) SDM-AKS-47-MEU-SOC ning padrunid võttis politsei hoiule. Eeltoodu tõendab, et O.F ei olnud väljatõstmise ajaks, s.o 31.01.2024 kella 14:00, oma vara XXX kinnisasjalt ära viinud. Väljatõstmise ajal pakkis Q.O alles oma isiklikke asju kokku, mis tõendab fakti, et avaldaja I ei olnud väljatõstmise ajaks, s.o 31.01.2024 kella 14:00, oma vara XXX kinnisasjalt ära viinud. Kohtutäitur on kinnisasja valduse äravõtmise toimingul 31.01.2024 algusega kl 14:00 fikseerinud, et võlgnik Q.O viibis kinnisasjal aadressiga XXX Maardu XXXXXX ning temale kuulus vara, mis asus kinnisasjal aadressiga XXX Maardu XXXXX. Võlgniku vara olemasolu ning selle ülevaatamist ning kotti pakkimist võivad kinnitada nii sissenõudja, KOV esindaja, kohtutäitur kui kohtutäituriga kaasas olnud isik. Eeltoodust tulenevalt oli kohtutäituri toiming kinnisasja valduse äravõtmiseks mõlema võlgniku suhtes vajalik – nii sissenõudjal kui ka kohtutäituril puudusid eluruumi võtmed, mida on vaja valduse üleandmiseks. Kohtutäitur on teinud käesolevas asjas lisatasu (tunnitasuna) otsuse põhjusel, et 31.01.2024 toimus O.F-i ja Q.O väljatõstmine, mis algas kl 14 ja lõppes kl 17. Kokku on teostatud kohtutäituri büroo-väliseid toiminguid 2,5 h. Seega on kohtutäitur teinud kohtutäituri büroovälise toimingu, mis on KTS §§ 43, 44–47 järgi kohtutäituri lisatasu otsuse aluseks ning ei esine alust kohtutäituri lisatasu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TMS § 37 lg 1 p-le 4 on täitekuludeks ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud. 06.02.2024 kohtutäituri täitekulu otsuse ja selle aluseks oleva arve kohaselt oli kohtutäituril tellitud kolimisteenus 31.01.2024 XXX Maardu. Kohtutäitur palus kolijatel lahkuda koheselt, kui kohtutäiturile said 4
2-24-4654 teatavaks asjaolud, mis välistasid vajaduse kolimisteenuse järele. Kuivõrd käesolevad täiteasjad ei ole seotud kolimisteenusega 29.01.2024 YYY Tallinn, siis kuulub täitekulu otsus selles osas tühistamisele. Kohtutäitur lisab, et ekslik täitekulu otsus on juba tühistatud ja tehtud uus täitekulu otsus 29.02.2024.
5.Sissenõudja toetas kohtutäituri seisukohti. Avaldajad ei ole kinnistut tänaseni vabastanud ja viibivad seal jätkuvalt. Täituri välja toodud väljatõstmise asjaolud, mille tunnistajaks sissenõudja oli, on õiged. Tsiviilasjas nr 2-21-15324 määras kohus N.D-le vara käsutamise piirangu. Ettekirjutus on kehtiv. Võlgnikud väidavad, et vara on võlgnike alaealiste laste valduses, tuginedes esitatud koopiale väidetavalt N.D kirjast. See ei saa olla seaduslik järgmistel põhjustel: N.D-le kehtiv ettekirjutus kinnisvara käsutamiseks ja sissenõudja kui kaasomaniku nõusoleku puudumine kinnisvara käsutamiseks. Mõlemale omanikule kuuluvad võrdsed mõttelised osad (50%/50%), mis tähendab, et võõrad käsutavad sissenõudja vara ilma loata. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 08.05.2024 määrusega rahuldamata Q.O kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 08.03.2024 otsusele täiteasjas nr 027/2023/6342 ja O.F-i kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 08.03.2024 otsusele täiteasjas 027/2023/6341; menetluskulud solidaarselt võlgnike kanda; mõistis võlgnikelt solidaarselt kohtutäiturile menetluskuluna välja 414,80 eurot ning määras, et võlgnikel tuleb solidaarselt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda kohtutäiturile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (resolutsiooni punktid 5-8).
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 15, § 477 lgtele 1, 2 ja 7, TMS § 37 lg 1 p-le 4, § 180 lg-le 6 ning KTS §-le 43 ja §-dele 44–47.
8.Pooled ei vaidle, et Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-22-6894 (dtl 44-45, sama dtl 79-80) ja sissenõudja T.D avalduse alusel algatas kohtutäitur Risto Sepp Q.O suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 027/2023/6342 ja O.F suhtes täitemenetluse täiteasjas 027/2023/6341. Nõude sisu on kinnisasja XXX Maardu väljaandmine. 31.01.2024 koostas täitur avaldajate suhtes kinnisasja valduse äravõtmise aktid (dtl 36-38, 185-189). 31.01.2024 koostas täitur avaldajatele kohtutäituri lisatasu otsuse summas 146,40 eurot (dtl 29-30, 64-65). 06.02.2024 koostas täitur avaldajatele täitekulu väljamõistmise otsuse (kolimisteenus 29.01.2024 YYY Tallinn, 31.01.2024 XXX Maardu). Aktiga on O.F-ilt välja mõista täitekulu summas 237,90 eurot (dtl 31, samad dtl 66, 120, 204, 206, 213, 215, 221, 223). Aktiga on Q.O-lt välja mõista täitekulu summas 237,90 eurot (dtl 121, samad dtl 123, 207, 209, 216, 218, 224, 226).
9.Täituri taotlus avaldajate kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud, sest avaldajad on mõlemad vaidlustanud täiturile 31.01.2024, 31.01.2024 ja 06.02.2024 tegevusi ja täitur on võtnud mõlema võlgniku kaebuse suhtes seisukoha 08.03.2024 otsuses, mille suhtes on avaldajad esitanud kaebuse kohtule.
10.12.02.2024 vaidlustas Q.O kohtutäituri poolt 31.01.2024 Q.O kohta koostatud akti kinnisasja valduse äravõtmise kohta (dtl 33-34), aidlustas 31.01.2024 kohtutäituri lisatasu otsuse (36-38), 06.02.2024 kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsuse (dtl 40-41) ja palus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2023/6342. O.F vaidlustas 12.02.2024 kohtutäituri 31.01.2024 koostatud kinnisasja valduse äravõtmise akti kaebaja kohta (dtl 68-69), 5
2-24-4654 31.01.2024 kohtutäituri lisatasu otsuse (dtl 71-73), 06.02.2024 kohtutäituri täitekulu väljamõistmise otsuse (dtl 75-77) ja palus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2023/6341. Täitur lahendas avaldajate kaebused 08.03.2024 otsusega, jättes rahuldamata O.F-i kaebused kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas 027/2023/6341 ja Q.O kaebused kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas 027/2023/6342 (dtl 10-19). Kohus kontrollib kohtutäituri 08.03.2024 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgnike kaebustest ning käesolevas avalduses esitatust.
11.Täituri otsuse kohaselt oli võlgnikele 11.12.2023 edastatud täitmisteadete kohaselt kinnisasja valduse äravõtmise toiming planeeritud 31.01.2024 kell 14:00. Täitmisteadete kohaselt, kui võlgnikud vabastavad eluruumid vabatahtlikult ja tähtaegselt, on nad kohustatud lukustama asjadest ja isikutest vabastatud eluruumi ning tooma võtmed kohtutäituri kätte kohtutäituribüroosse Pärnu mnt 10 Tallinn 10148. Täiturit ei teavitatud enne toimingut kohustuse vabatahtlikust täitmisest.
12.Vastavalt TMS § 180 lg-le 6 koostab kohtutäitur kinnisasja valduse äravõtmise kohta akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja valduse äravõtmise juures viibinud isikud. Kohus tuvastas, et kohtutäitur on kinnisasja valduse äravõtmise toimingul 31.01.2024 algusega kl 14:00 fikseerinud, et võlgnik Q.O viibis kinnisasjal aadressiga XXX Maardu XXXXXX ning ta väitis, et viibib kinnistul kinnisasja kaasomaniku nõusolekul. Sissenõudja, kes viibis väljatõstmise juures, ei ole nõusolekut andnud. O.F volitatud esindaja kinnitas, et XXX, Maardu temale kuuluvat vara ei asu. O.F 31.01.2024 ei viibinud kohapeal. Kohtutäitur palus kolijatel lahkuda kl 15:02, kuna võlgnik ei vaja abi asjade väljaviimisel. Kinnisasja võtmed antud sissenõudjale (dtl 23).
13.Kohus leidis, et kohtutäituri toiming kinnisasja valduse äravõtmise kohta oli seaduslik, kuna avaldajad ei olnud kinnisasja valdust vabastanud täituri antud tähtajaks. Avaldajad ei ole tõendanud, et nad vabastasid vabatahtlikult kinnisasja valduse, viisid sealt ära oma vara ja viisid eluruumi võtmed kohtutäituri büroosse. Kinnisasja valduse äravõtmise toimingul 31.01.2024 algusega kl 14:00 on fikseeritud, et võlgnik Q.O viibis kinnisasjal ja sissenõudja kinnitas, et ei ole selleks nõusolekut andnud. Aktis on fikseeritud, et võlgnik ei vajanud abi asjade väljaviimisel. Seega saab järeldada, et kinnisasjal oli võlgnikule kuuluvat vara. Kuigi O.F isiklikult kinnisasja valduse äravõtmise toimingul ei viibinud, siis oli kinnisasjal talle kuuluv vara. Võlgnik kinnitas oma esindaja kaudu, et relvakapis ei ole relvasid, mis on registreeritud relvaregistri kohaselt tema nimele, vaid seal asuvad dokumendid ja sularaha. Politsei tuvastas relvakapist võlgniku nimel olevad ning relvaregistrisse kantud relvad. Kinnistul asus avaldajale kuuluv relvakapp koos relva SDM-AKS-47-MEU-SOC ning padrunitega. Asjaolu, et need võlgnikule kuuluvad, nähtub ka tõendina juurde võetud teenistus- ja tsiviilrelvade riiklik registripäringust. Täituri selgitusel relvakapp avati väljatõstmise järgselt kohtutäituri poolt kohale kutsutud politseiametniku, sissenõudja, O.F-i ning kaebaja esindaja juuresolekul. Relvakapis olnud relva (püssi) SDM-AKS-47-MEU-SOC ning padrunid võttis politsei hoiule. Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri andmetel on politsei hoiustanud avaldajale kuuluva vara Politsei- ja Piirivalveameti aadressil Pärnu mnt 139 (dtl 112). Kohus nõustus, et sellega on tõendatud, et O.F ei olnud väljatõstmise ajaks, s.o 31.01.2024 kella 14:00, oma vara XXX kinnisasjalt ära viinud. Võlgnik ei vaidle, et kinnistul oli relvakapp ja relv (dtl 50). Kuna kinnistul asus võlgniku vara, oli kinnisasja valduse äravõtmise toiming mõlema võlgniku suhtes vajalik ja avaldajate kaebus täituri tegevuse peale 31.01.2024 toimingu läbiviimisel ei ole põhjendatud.
14.31.01.2024 koostas täitur avaldajatele solidaarse kohtutäituri lisatasu otsuse summas 146,40 eurot. Vastavalt KTS §-le 43 on KTS §-des 44–47 nimetatud täitetoimingu eest 6
2-24-4654 kohtutäituril õigus nõuda käesolevas seaduses sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu otsus peab olema põhjendatud. KTS § 47 lg 1 järgi käesoleva seaduse §-des 36, 38 ja 381 nimetatud täitetoimingute tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood on kohtutäituril õigus nõuda alates teisest pooltunnist lisatasu, mille suurus on 40 eurot tunnis. Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse maksmiseks kohustatud isikule viivitamata pärast täitetoimingu tegemist. KTS § 36 lg 1 p 2 kindla põhitasu määra alusel makstakse kohtutäituri tasu kinnisasja väljaandmise (väljatõstmise) toimingu eest. Kohtutäitur on teinud käesolevas asjas lisatasu otsuse põhjusel, et 31.01.2024 toimus võlgnike väljatõstmine, mis algas kl 14 ja lõppes kl 17. Kokku on teostatud kohtutäituri büroo väliseid toiminguid 2,5 h. Seega on kohtutäitur teinud kohtutäituri büroovälise toimingu, mis on seaduse järgi kohtutäituri lisatasu otsuse aluseks ning alust selle tühistamiseks ei esine.
15.06.02.2024 koostas täitur avaldajatele täitekulu väljamõistmise otsuse (kolimisteenus 29.01.2024 YYY Tallinn, 31.01.2024 XXX Maardu). Selle aluseks oleva arve kohaselt oli kohtutäituril tellitud kolimisteenus 31.01.2024 XXX Maardu. Vastavalt TMS § 37 lg 1 p-le 4 on täitekuludeks ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud. Kohtutäitur on kinnisasja valduse äravõtmise toimingul 31.01.2024 algusega kl 14:00 fikseerinud, et kohtutäitur palus kolijatel ja lukuabil lahkuda kl 15:02, kuna võlgnikud ei vaja abi asjade väljaviimisel. Kuivõrd enne kinnisasja valduse äravõtmise toimingut ei olnud kohtutäiturit teavitatud võlgnikele kuuluva vara aadressilt XXX Maardu XXXXXX äraviimisest, siis oli kolijate väljakutsumine ja aadressil XXX Maardu XXXXXX kohal viibimine vajalik. Kohtutäitur palus kolijatel lahkuda kohe, kui kohtutäiturile said teatavaks asjaolud, mis välistasid kolimisteenuse vajaduse. 08.03.2024 otsuses on täitur märkinud, et kuivõrd käesolevad täiteasjad ei ole seotud kolimisteenusega 29.01.2024 YYY Tallinn, siis kuulub täitekulu otsus selles osas tühistamisele. Kohtutäitur lisas, et uus täitekulu otsus on tehtud 29.02.2024 ja täitur esitas kohtule vähendatud täitekulu summas 158,60 eurot väljamõistmise otsuse Q.O osas (dtl 125, sama 211) ja O.F-i suhtes (dtl 283).
16.Kuna kaebused jäid rahuldamata, jättis kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldajate kanda,. Kohtutäituril oli menetluses lepinguline esindaja, kes taotluse järgi osutas õigusabi kokku 10,25 h, hinnaga 85 eurot h + km, summas 1062,93 eurot (käibemaksuga). Kohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, täituri esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leidis, et antud juhul on täiturile osutatud antud tsiviilasja menetlemisel põhjendatud ja vajalikku õigusabi 4 h. Esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tunnitasu suurus põhjendatud. Seega on täituri põhjendatud kulus esindajale 414,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Täitur on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada avaldajaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldas taotluse. Määruskaebus
17.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 5-8 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada esitatud kaebus täies ulatuses, menetluskulud jätta vastustajate kanda.
18.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta vaidlustatud määrus TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Kohus kirjutab punktis 21, et kohtutäituri toiming kinnisasja valduse äravõtmise kohta oli seaduslik, kuna avaldajad ei olnud kinnisasja valdust vabastanud täituri antud tähtajaks. Maakohus ei ole süvenenud määruskaebuse esitajate põhjendustesse. 7
2-24-4654 Määruskaebuse esitajad selgitasid, et nad vabastasid kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn juba ammu, lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-226894. Eluruumide võtmeid ei olnud võimalik täiturile viia, sest seal elasid määruskaebuse esitajate täisealised lapsed, millest oli kohtutäitur teadlik. Selle asjaolu tõendamiseks oleks maakohus pidanud küsitlema kohtutäiturit. Kohtu poolt on jäänud tähelepanuta asjaolu, et teiseks kaasomanikuks on T.D ema N.D, kellel on samuti õigus endale kuuluva kaasomandit kasutada ja käsutada. N. T.D lubas kinnistul viibida määruskaebuse esitajate lastel, kui ka Q.O-l, kes viibis sellel hetkel külas. Q.O asjade olemasolu eluruumides ei ole tuvastatud. See asjaolu on jäänud kohtul tähelepanuta. Kohus jättis tähelepanuta, et Q.O-l on PS-ist tulenev õigus külastada oma lapsi.
19.Asjaolu, et kinnistul oli relvakapp ja relv ei tähenda automaatselt, et kaebaja II omas kinnistu valdust. Relvaseaduse kohaselt peab relv olema hoiukohas, mis aga ei pea olema elukoht. Isiku elamist konkreetses eluruumis tõendavad isiklike asjade olemasolu nagu riided, dokumendid jms. Ei ole mõeldav, et inimene elab eluruumis ja tal ei ole seal ühtegi asja, ainult relvakapp ja relv. Vastustaja pole välja toonud ega pole esitanud tõendeid, et kaebaja I või kaebaja II elaksid kõnealusel aadressil.
20.Maakohus põhjendab kohtutäituri lisatasu määramise otsust põhjendusega, et kohtutäitur pidi tegema büroo väliseid toiminguid 2,5 h ulatuses. Määruskaebuse esitajate seisukohalt võis kohtutäitur ette valmistuda büroos ja seega läbi viia büroovälised toimingud efektiivselt ja kiiremalt. Kohus ei ole üldse arvestanud asjaoluga, et määruskaebuse esitajad olid kinnistult juba ära kolinud, mistõttu ei ole lisatasu põhjendatud.
21.Täitekulu väljamõistmise koha pealt on kohtumäärus vastuoluline. Kohus on täitekulu määruskaebuse esitajatelt välja mõistnud, kuid samas kirjutab kohus määruse punktis 27, et kohtutäitur palus kolijatel lahkuda kohe, kui kohtutäiturile said teatavaks asjaolud, mis välistasid kolimisteenuse vajaduse. Kohtutäituri selline käitumine tekitab küsimuse täituri tegevuse mõistlikkuses ja majanduslikus läbimõtlemises. Kui kohtutäiturile on edastatud info, et määruskaebuse esitajad on lahkunud kinnistult koos kõigi oma asjadega, siis milleks oli vaja tellida kolimisteenus, jääb arusaamatuks.
22.Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajalt menetluskulude välja mõistmine. Menetlusosaliste seisukohad
23.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Fakt, et XXX kinnistu omanikud on alates 07.02.2018 N.D 1⁄2 kaasomandist ning T.D ei tähenda, et N.D-l oleks õigus 01.06.2023 kohtumäärust mitte täita. Q.O ja vale on kaebajate väide, justkui oleksid nad Maardu linna XXX kinnistu 31.01.2024 väljatõstmise, s.o valduse sundkorras äravõtmise toimingu ajaks vabastanud. Kaebajad ei ole esitanud kohtule ainsatki tõendit oma alusetu väite tõendamiseks. Täiturit ei teavitatud enne toimingut kohustuse vabatahtlikust täitmisest. Sissenõudja ei ole andnud nõusolekut Q.O viibimiseks kinnistul. Ka pakkis ta väljatõstmise ajal oma isiklikke asju. O.F ei olnud väljatõstmise ajaks oma vara ära viinud kinnistult. Kohtutäitur on teinud büroovälise toimingu, mis on seaduse järgi kohtutäituri lisatasu otsuse aluseks.
24.Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Sissenõudja toetas kohtutäituri seisukohti.
8
2-24-4654 Menetluse edasine käik
25.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
27.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate väitega, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu järeldused ja otsustused on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt jälgitavad ja arusaadavad ning kohtule ei ole põhjendamiskohustus ette heidetav. Ka ei ole maakohus vaidluse lahendamisel jätnud asjas olulisi asjaolusid tuvastamata. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (RKTKm, 20.12.2017, 2-17-4751 p 14). Seega tuli avaldajatel kaebuste edukuse tagamiseks eelkõige ise maakohtu ette tuua need asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad väidet, et nad on XXX, Maardu asuva kinnistu valduse ammu vabastanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt avaldajad seda teinud ei ole ning seega ei pidanudki maakohus avaldajate paljasõnalistest selgitustest lähtuma. Kirjeldatud tõendamiskoormust arvestades ei pidanud kohtutäitur ka esile tooma ja tõendama, et avaldajad XXX, Maardu asuval kinnistul elavad. Kuigi määruskaebuses tuginevad avaldajad endiselt väitele, et vabastasid eelnimetatud kinnistu valduse juba ammu, ei ole sellekohast tõendit esitatud ka ringkonnakohtule. Avaldajaid esindab kõrgelt kvalifitseeritud esindaja (vandeadvokaat), kellele ei saa väidete põhjendamise ja tõendamise kohustus tulla üllatusena. TsMS § 662 lg 3 kohaselt on määruskaebuse põhjendamiseks uute asjaolude ja tõendite esitamine lubatav. Pelgalt tuginemine paljasõnalisele väitele, sealjuures märkimata isegi väidetavat kinnistu valduse vabastamise aega ja asjaolusid, määruskaebuse edukust ei taga.
28.Edukas ei ole ka see määruskaebuse väide, et eluruumide võtmeid ei olnud kohtutäiturile võimalik viia põhjusel, et kinnistul elasid avaldajate täisealised lapsed, millest oli kohtutäitur teadlik. Kuigi täiteasjades nr 027/2023/6341 ja 027/2023/6342 täitedokumendiks olevast tsiviilasjas nr 2-22-6894 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 kompromissi kinnitava määruse resolutsioonist ei tulene valduse vabastamise täpsemat korda (dtl 79-80), sisaldas kohtutäituri koostatud täitmisteade klauslit, et kui avaldajad vabastavad eluruumid vabatahtlikult ja tähtaegselt, on nad kohustatud asjadest ja isikutest vabastatud eluruumi lukustama ning võtmed tooma kohtutäituri kätte kohtutäituribüroosse Pärnu mnt 10 Tallinn 10148 (dtl 16 ja 17). Vaidlust selle üle, et avaldajad ei ole kas täitmisteadet kätte saanud või seda klauslit seal polnud, asjas ei ole. Seega tuli määruskaebuse esitajatel valduse väidetava vabatahtliku vabastamise ajal sellest kohtutäiturit ka teavitada ning võtmed kohtutäituri büroosse viia, nagu leidis õigesti maakohus. AÕS § 39 lg 1 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. AÕS § 36 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Tüüpiliseks AÕS § 36 lg-s 1 nimetatud abinõuks on näiteks uksevõti 9
2-24-4654 (RKKKo, 15.11.2019, 1-18-9683, p 11). Võtmete kohtutäiturile üle andmata jätmist ei saa vabandada väitega, et kinnistul elasid avaldajate täisealised lapsed, sest nemad võisid võtmed saada ainult isikult, kes on kinnisasja omanik (ja käsutusõiguslik isik), mitte aga avaldajatelt.
29.Maakohtule ei ole etteheidetav, et kohus jättis tähelepanuta avaldajate laste viibimisõigusega seotud asjaolud XXX, Maardu kinnistul. Avaldajate lapsed ja kinnistu kaasomanik N.D ei olnud tsiviilasjas nr 2-22-6894 menetlusosaliseks ega ole selleks ka käesolevas asjas. Seega on nende omavaheliste õigussuhetega seotud väited asjassepuutumatud ning tuligi tähelepanuta jätta. Q.O poolt esitatud kinnistul viibimise asjaolusid ei pidanud maakohus aga arvesse võtma, kuna sissenõudja luba kinnistul viibimiseks puudus temal nagunii. Q.O kinnistul viibimine laste kutsel või kaasomaniku loal ei väära iseenesest kohtutäituri 08.03.2024 otsuse ja 31.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmise akti õigsust, sest sissenõudja osas oli valduse üleandmise kohustus kuni kohtutäituri saabumiseni 31.01.2024 avaldaja I poolt endiselt täitmata, võtmed anti sissenõudjale üle alles akti koostamise ajal (dtl 187) ning kinnistul asus ka avaldajale I kuuluv vara, kes selle võttis ja kinnitas, et rohkem vara XXX, Maardu ei asu (dtl 186).
30.TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui isikud. Kohustust vabastada XXX, Maardu kinnistu oma asjadest selgitas kohtutäitur avaldajatele ka täitmisteates. Võttes arvesse, et sissenõudja osas oli valduse üleandmise kohustus kuni 31.01.2024 endiselt täitmata ka avaldaja II poolt, kinnistul avastati relvakapp koos avaldajale II kuuluvate relvadega, on kohtutäituri 08.03.2024 otsus ja 31.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmise akt õiguspärased ka avaldajat II puudutavas osas. Asjaolu, et relvaseaduse kohaselt ei pea relvade hoiukoht asuma isiku elukohas, ei muuda fakti, et kohtutäituri poolt avaldajatele määratud kompromissimääruse vabatahtliku täitmise aja jooksul ei ole avaldajad XXX, Maardu kinnistu valdust vabastanud ning määrust sissenõudja suhtes täitnud, sh võtmeid kohtutäituri üle andnud.
31.Võttes arvesse eespooltoodud seisukohti ja arvestades, et kinnisasja valduse äravõtmisega seotud toimingud algasid 31.01.2024 kell 14.00 ning kestsid kuni 17.00 (dtl 29, 185-189, 191196), leidis maakohus õigesti ka seda, et kohtutäituri poolt 2,5 h ulatuses tehtud bürooväliste toimingute lisatasu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Ringkonnakohus nõustub selles osas kõigi maakohtu seisukohtadega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Lisatasu otsustest (dtl 29-30, 64-65) nähtuvalt on kohtutäitur need koostanud kinnisasja väljaandmise nõudega seonduvalt 31.01.2024, mil toimus O.F (isikukood XXX) ja Q.O (isikukood XXX) väljatõstmine, mis algas kl 14 ja lõppes kl 17. Lisatasu summas 146,40 eurot on avaldajatelt välja mõistetud solidaarselt koos käibemaksuga, tuginedes KTS §-le 47 ja § 32 lg-le 3. Seega on kohtutäitur lisatasu otsust KTS § 43 kohaselt piisavalt põhjendanud. Nimetatud seisukohta ei muuda ka määruskaebuse üldsõnaline väide, et kohtutäitur võis ette valmistuda büroos ja läbi viia büroovälised toimingud efektiivselt ning kiiremalt. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalide põhjal, et kohtutäitur oleks aega väljatõstmisele ka ülemääraselt kulutanud. Arusaadav on, et kohtutäituril tuligi esmalt välja selgitada kinnistul viibinud isikud ja viibimise põhjused, tuvastada, kas ja kui, siis kuipalju on kinnistul avaldajatele kuuluvat vara ning kas esineb vajadus kolimisteenuse järgi. Selle vajaduse äralangemine selgus alles 15.02. Lisaks leiti kinnistult relvakapp koos relvadega ning kohale kustuti politsei, kes asus relvade kuuluvust tuvastama. Kuna avaldajad on jätnud esile toomata, milles väidetav ajakulu ülemäärasus täpsemalt seisneb ja millised olid need konkreetsed toimingud, mida bürooväliselt teostama ei oleks pidanud, puudub alus maakohtu määruse muutmiseks ka kohtutäituri lisatasu otsustega seonduvas osas. 10
2-24-4654
32.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate väitega, et täitekulu väljamõistmise koha pealt on kohtumäärus vastuoluline. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt leidis kohus, et täitekulu väljamõistmine summas 158,60 eurot on põhjendatud, kuna avaldajad ei olnud kohtutäiturit enne kinnisasja valduse äravõtmise toimingut nendele kuulunud vara äraviimisest teavitanud. Kuigi määruskaebuse esitajad on läbivalt väitnud, et vabastasid kinnistu juba ammu, ei ole nad seda asjaolu tõendanud. Seega oli kohtutäituri poolt kolijate väljakutsumine XXX, Maardu aadressile 31.01.2024 aset leidnud kinnistu valduse äravõtmise toimingutele põhjendatud ka ringkonnakohtu hinnangul. Kuna asjaolu, et kolimisteenus ei ole vajalik, selgus alles kell 15.02, st rohkem kui tund aega pärast väljatõstmise toimingu algusaega ning asja materjalidest nähtub ka kolimisteenuse pakkuja arve kohtutäiturile poolt seoses väljakutse ja ooteajaga (dtl 116), jääb maakohtu määrus muutmata ka täitekulu otsuseid puudutavas osas.
33.Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, jääb vaidlustatud määrus muutmata ka menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Ringkonnakohus on ka seisukohal, et käesoleva asja asjaolusid arvestades oli lepingulise esindaja teenuse kasutamine kohtutäituri poolt põhjendatud. Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
34.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt määruskaebuse esitajate kanda.
seotud
35.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm, 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 11).
36.Ringkonnakohtule on menetluskulude nimekirja ja taotluse määruskaebusmenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud kohtutäitur koos seisukohaga määruskaebusele. Sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ei ole. Määruskaebuse esitajad kohtutäituri menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
37.Kohtutäituri taotluse kohaselt soovib ta temale osutatud õigusabi eest menetluskulude hüvitist kokku summas 492,58 eurot (käibemaksuga) 4,75 h osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 85 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtutäiturile osutati õigusabi järgnevalt: 12.06.2024, määruskaebusega tutvumine, analüüs, konsultatsioon kliendiga, seisukoha kujundamine – 1 h; 12.06.2024, kohtutäituri seisukoha koostamine tsiviilasjas nr 2-24-4654 ning kohtule edastamine - 3,5 h; 12.06.2024, menetluskulude nimekirja koostamine ning kohtule edastamine - 0,25 h. Kohtutäitur taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
38.Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituri taotlus määruskaebemenetluse kantud menetluskulude kindlaks määramiseks ja väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades kohtutäituri lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, asjaolu, et vastus sisaldab ka menetluskulude nimekirja ning menetlusosalised on nendest dokumentides korranud oma varasemaid seisukohti, saab kohtutäiturile osutatud õigusabitoimingute mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidada 4,75 11
2-24-4654 h asemel pidada 3 h. Kohtutäiturile õigusabi osutanud lepingulise esindaja ühe tööühiku hind (85 eurot, millele lisandub käibemaks) on tsiviilasja keerukust ja kestust arvestades põhjendatud ning mõistlik. Seega tuleb määruskaebuse esitajatelt solidaarselt kohtutäituri kasuks hüvitamisele kuuluvate menetluskuludena välja mõista 311,10 eurot (käibemaksuga), (3 h x 85 x 1,22).
39.Kohtutäitur on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada avaldajaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse ka selles osas.
40.TMS §-st 218 lg-st 3 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1 tulenevalt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse.