I.W. kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2024 otsusele täiteasjas 027/2023/6341
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja I.W. (isikukood lepinguline esindaja Aleksei Ratnikov
xxxxxxxxxxx),
Kohtutäitur Risto Sepp (registrikood 14117651) Võlausaldaja Y.H. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata I.W. kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2024 otsusele täiteasjas 027/2023/6341
2.Jätta menetluskulud I.W. kanda.
3.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtumääruse jõustumist.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja kaebus
I.W. esitas 29.01.2024 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2024 otsusele täiteasjas 027/2023/6341.
2.Kaebuse kohaselt saatis Tallinna kohtutäitur Risto Sepp kaebajale 11.12.2023 täiteasjas nr 027/2023/6341 kinnisasja väljaandmise täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitmisteate kohaselt on kaebaja suhtes alustatud täitemenetlus, mille aluseks on
Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-6894. Nimetatud määruse kohaselt on kaebaja kohustatud vabastama kinnisasja aadressil XXX, Maardu xxxxx. Vabatahtliku täitmise tähtaeg lõpeb 31.01.2024.a.
3.Kaebaja esitas kohtutäituri tegevuse peale 21.12.2023 kaebuse. Kohtutäitur tegi 22.01.2024 otsuse, millega jättis kaebaja esitatud kaebuse rahuldamata. Kaebaja kohtutäituri otsusega ei nõustu.
4.Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on kohtutäitur jätnud põhjendamatult arvestamata kaebaja seisukohtadega ning lähtunud ainult sissenõudja huvidest. Kaebaja selgitab, et vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrusele tsiviilasjas nr 2-22-6894 on kaebaja I.W. ja Q vabastanud kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn juba ammu ning enam seal ei ela. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamine. Kohtutäiturit on viidud eksitusse. Aadressil XXX, Maardu asuv elamu on F ja C valduses, kes on I.W. ja Q lapsed ning kohtutäiturile esitatud kohtumäärus nende kohta ei käi. Asjaolust, et kinnistul ei ela enam ammu kaebaja, vaid tema lapsed oli teadlik ka sissenõudja. See tähendab, et sissenõudja poolt on esitatud avaldus täitemenetluse alustamiseks alusetult.
5.Avaldaja selgitab, et Z on kinnistu XXX kaasomanik ning tal on õigus kasutada kaasomandit sõltumata käimasolevatest õigusvaidlustest. Sealhulgas on tal õigus oma kaasomandi osale majutada inimesi, kes hoolitseksid tema kaasomandi eest. Kohtutäitur ei ole toonud ühtegi õiguslikku või dokumentaalset alust, mis näitaks, et Zil puudub õigus oma kaasomandiosa kasutada ja käsutada. Täiesti asjakohatu on kohtutäituri väide, et F ja C on alaealised ning nad on jäetud ilma vanemliku hoolitsuseta. Kui otsuse täitmine peaks toimuma täitemenetluses, ei saa kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt hakata analüüsima ja tuvastama asjaolusid. Seda enam, et tegemist on asjaoluga, mis ei ole seotud täidetava lahendiga. Samast põhimõttest johtuvalt, kui võlgnik on kinnitanud täiturile, et tema käes valdust ei ole ning tõendas seda vastavate tõenditega, siis ei saanud kohtutäitur jätkata täitemenetlusega ja pidi selle lõpetama. Pealegi on lapsed juba täiskasvanud, F on 21 aastane ja C 19 aastane. F ja C kinnisasja valdust ei riku. Eeltoodud asjaolude tõenduseks esitab kaebaja kinnisasja teise omaniku Zi kirja F ja Cle. Nimetatud kirjas on kinnistu teine omanik andnud nõusoleku F ja C elamiseks kinnistu Zle kuuluvas osas. Kaebaja selgitab, et kinnistu aadressiga XXX, Maardu on Z ja Y.H.i kaasomandis ning kummalegi kuulub 1⁄2 osa kinnistust. Kirjas selgitab Z, et tüdrukud hoolitseksid maja eest ja kütaksid seda korrapäraselt. Maja vajab pidevat kütmist ja hooldamist selleks, et see säiliks ja ei hakkaks lagunema. Maja säilimine on ka sissenõudja huvides, kuna tema maja eest hoolitseda ei suuda, sest elab Inglismaal. Sissenõudja maja eest ei hoolitse üldse. Kohtutäituri selgitus, et F ja C said valduse kätte võlgnikult on meelevaldne ja vastuolus kohtutäiturile esitatud tõendiga (Z kinnituskiri). Kohtutäitur ei ole lähtunud temale esitatud kirjalikust tõendist.
6.Otsuse p. 6.5.1. on kohtutäitur ilmselgelt väljunud oma õiguse piiridest asudes tõlgendama sisuliselt ja valesti 01.06.2023 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-22-6894. Kohtutäitur kirjutab: Tähtaja möödumisel toimub kinnisasja valduse sundkorras äravõtmine ja võlgniku, temaga koosolevate inimeste ning kinnisasjal paikneva vara väljatõstmine. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Nimetatud kohtumääruse resolutsioonis ei ole sõnagi räägitud võlgnikuga koos elavatest inimestest (va tema abikaasa Q) ega võlgniku ja teiste inimeste varast. Kohtutäitur on omavoliliselt tõlgendanud materiaalõiguslikke asjaolusid ületades talle seadusega antud volitusi. Liiati, jättis kohtutäitur arvestamata, et teisel kaasomanikul (Zl) on õigus majutada isikuid temale kuuluvas majaosas. Z ei andud kohtutäiturile mingeid volitusi; pealegi ei ole Z alustanud täitemenetlust seonduvalt temaga seotud kaasomandiga. 2/8
7.Avaldaja viitab kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg-le 3. Samuti on täitur R. Sepp enne ametisse asumist andnud ametivande, millega on kohustunud järgima Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi ning pidades oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult. Lisaks peab täitur järgima head ametitava, mis on kohtutäituritele järgimiseks kohustuslik. Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur R. Sepp on teadlikult ja tahtlikult rikkunud seadusi (sh TMS-i), käitunud vastuolus hea usu põhimõttega (pahas usus) ja omakasu ajendil ning sissenõudja Y.H.i huve soosides ehk erapoolikult.
8.Tsiviilasjas nr 2-22-6894 01.06.2023 tehtud määruse resolutsiooni kohaselt tuli võlgnikul valdus vabastada. Millisest valduse vastuvõtmisest täitur kirjutab on õiguslikult arusaamatu – kohtutäitur ei või tekitada kohustusi, mida määruses kirjas pole. Kuidas peaks toimuma valduse üleandmine ei ole täitur selgitanud (kinnistul on 2 kaasomanikku). Toimus valduse vabastamine nagu määruses ette nähtud on. See asjaolu, et kohtutäitur on teavitanud võlgnikku täitemenetluse alustamisest ei tähenda, et võlgnikule on valdus tagasi jõudnud. Võlgnik ei kinnita, et valdus on tema käes. Avaldaja viitab TMS § 48 lg 1 p 7 ja TMS § 48 lg 1 p 2 sätestatule. Kuna käesolevast kaebusest nähtuvalt ei ole antud juhul täitemenetluse eeldused täidetud, siis esines TMS § 48 lg 1 p 7 sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks. Kaebaja on seisukohal, et täitemenetlus tuleb lõpetada, kuna sissenõudja nõue on rahuldatud kohtuväliselt ja vabatahtlikult ning seda tehti juba varem. Selguse mõttes märgib kaebaja, et C suhtes ei ole üldse võimalik täitementlust läbi viia, kuna seda pole alustatudki. Nagu ka pole võimalik F ja C vastu täitemenetlust läbi viia, kuna nende poolne valduse õigus tuleneb hoopis teisest kehtivast õiguslikust alusest, mis ei seostu 01.06.2023 määrusega, mis sai tehtud tsiviilasja nr 2-22-6894.
9.Avaldaja palub rahuldada kaebus ja tühistada kohtutäituri 22.01.2024 otsus täiteasjas nr 027/2023/6341 ning lõpetada täitemenetlus nr 027/2023/6341. Alternatiivselt, see on kui kohus ei rahulda kaebuse palvepunkti 2, siis kohustada kohtutäitur Risto Sepp ́a lõpetama täitemenetlus nr 027/2023/6341. Avaldaja palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Kohtutäituri ja sissenõudja seisukohad
10.31.01.2024 kaasas kohus menetlusse asjast puudutatud isikutena sissenõudja Y.H.i ja kohtutäitur Risto Sepa ning määras asjast puudutatud isikutele kaebuse osas seisukoha.
11.07.02.2024 esitas sissenõudja kohtule oma seisukoha. Sissenõudja leiab, et kohtutäituri otsus 22.01.2024.a. täiteasjas nr. 027/2023/6341 on õige ja seaduslik. Sissenõudja leiab, et kohtutäitur Risto Sepp poolt täitemenetluse alustamine ja täitetoimingute tegemine täiteasjas nr. 027/2023/6341 on toimunud vastavalt seaduse nõuetele. Täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtumäärus. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrus 01.06.2023 tsiviilasjas nr. 2-22-6894 sisaldab resolutsiooni: „I.W. ja Q vabastavad kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn valduse hiljemalt 01.11.2023, kuid mitte varem, kui ühe kuu jooksul peale viimase määruse resolutsiooni p. 2.2. nähtuva makse laekumist.“ Resolutsiooni p. 2.2. kohustati Y.H.i hüvitama I.W.le ja Cle menetluskulud 6200.- eurot. See kohustus on sissenõudja poolt täidetud. 1.11.2023.a. I.W. ja Q kinnistu valdust ei vabastanud, valduse üleandmist hagejale ei toimunud. Seejärel oli sissenõudjal õigus alustada I.W. ja Q suhtes sundtäitemenetlust Tallinna Ringkonnakohtu 1.06.2023.a. määruse resolutsiooni p. 2.1. alusel. Kaebuses nimetatud Z ei olnud tsiviilasjas nr. 2-22-6894 üldse menetlusosaliseks, mistõttu ükskõik millised tema seisukohad ei saa kuuluda käesolevas sundtäitemenetluses mingit mõju omada. Seda enam, et Zile kuuluvale osale on seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Y.H.i kasuks. Järelikult ei ole kuni tsiviilasjas nr. 2-21-15324 kohtulahendi jõustumiseni Zil õigust käsutada temale kuuluvat kinnisasja osa, sealhulgas ka koormata seda 3/8
mingite kolmandate isikute õigustega ilma Y.H.i loata. Sissenõudja hinnangul võlgnik eksitab kohut, esitades kohtule kaebuse lisana ebaõige sisuga kinnistusregistri väljavõtte. Nimelt on Zile kuuluvale kinnistu mõttelisele osale 1.10.2021.a. kinnistamisavalduse alusel seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Y.H.i kasuks kuni tsiviilasjas nr. 2-2115324 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Selles tsiviilasjas aga lahendit ei ole veel tehtud. Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
12.09.02.2024 esitas kohtutäitur kohtule seisukoha. Kohtutäitur vaidleb esitatud kaebusele vastu ning jääb oma otsuses avaldatud seisukohtade ja selgituste juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
13.Täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend. Selles on menetlusosalised kinnitanud kompromissi, mille kohaselt tuleb vabastada kinnistu asukohaga Maardu linn, XXX (registriosa nr xxxxxxxx) võlgnike I.W. ́i ja Q ebaseaduslikust valdusest hiljemalt 01.11.2023. Kaebaja ei ole põhistanud, millisel alusel rajaneb Z ́i kaebeõigus jõustunud täitedokumendi vaidlustamisel, mistõttu on avaldaja sellekohane väide alusetu. Kohtutäitur selgitab, et täitemenetluse lõpetamise alused sätestab TMS § 48, mitte võlgniku paljasõnaline väide või arusaamatu venekeelne fail, millele avaldaja on kaebuses viidanud. Avaldaja ei ole tõendanud, milliseid remonttöid või toiminguid on F ja C XXX kinnistul teostanud. Alusetu ja vale on kaebaja väide, justkui oleks I.W. ja Q juba ammu, mis on täiesti umbmäärane mõiste, kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn, vabastanud. Kaebaja ei ole esitanud kohtutäiturile ainsatki sellekohast tõendit, mistõttu puudus kohtutäituril alus täitemenetluse lõpetamiseks. 31.01.2024 kinnisasja valduse äravõtmisel on tõendamist leidnud Q viibimine XXX kinnistul. Eeltoodule tuginedes on kaebaja väited kohut eksitavad. Kohtutäitur tõendab väljatõstmise seaduslikkust mh alljärgnevaga: Täitedokumendi alusel on kaebaja kohustatud vabastama kinnisasja aadressil XXX Maardu. Kohtutäitur on andnud avaldajale tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks, kuid kuna võlgnik ei täitnud täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, toimus kinnisasja valduse äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 31.01.2024 kell 14:00. Kohtutäitur viitab Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-16-05 p-le 20. Kohtutäitur viitas täitmisteates asjaolule, et vabatahtliku täitmistähtaja möödudes, kui võlgnik ei vabasta kinnisasja vabatahtlikult, siis toimub kinnisasja valduse äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 31.01.2024 kell 14:00. Kohtutäitur on teinud võlgnikule ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on 50 päeva. Tähtaja möödumisel toimub kinnisasja valduse sundkorras äravõtmine ja võlgniku, temaga koosolevate inimeste ning kinnisasjal paikneva vara väljatõstmine. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vaidlust ei ole, et avaldaja on sundtäitmise vältimise eesmärgil andnud kinnistu valduse üle kolmandatele isikutele Fle ja Cle, kuna on seda kaebuses kinnitanud. TMS § 180 lg 2 p 2 kohaselt on kohtutäituri õigus tähtaja möödumisel kinnisasi sundkorras ära võtta või võlgnik ja temaga koosolevad isikud välja tõsta. TMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt kuuluvad väljatõstmisele nii asjad kui ka isikud. Väljatõstmisel kinnitas I.W. ́i esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, et XXX, Maardu, avaldajale kuuluvat vara ei asu. Relvakapp avati väljatõstmise järgselt kohtutäituri poolt kohale kutsutud politseiametniku, sissenõudja, I.W. ́i ning kaebaja esindaja juuresolekul. Relvakapis olnud relva (püssi) SDMAKS-47-MEU-SOC ning padrunid võttis politsei hoiule. Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri andmetel on politsei hoiustanud avaldajale kuuluva vara Politsei- ja Piirivalveameti aadressil Pärnu mnt 139. Eeltoodu tõendab, et avaldaja ei olnud väljatõstmise ajaks, s.o 31.01.2024 kella 14:00, oma vara XXX kinnisasjalt ära viinud. Veelgi enam, kuna relv ei olnud XXX aadressile registreeritud ning relvakapp ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud, siis võttis politsei avaldaja relva Politsei- ja Piirivalveametis hoiule. Õiguskantsler on oma 06.10.2022 vastuses nr 6-1/221017/2205192 kahe kohtutäiturite päringule täitemenetluse infosüsteemide arendamise ja haldamise kohta selgitanud, et täitemenetluse peamine eesmärk 4/8
on sissenõudja nõude täitmine tõhusalt ja kiirelt. Täitemenetlus peab arvestama ka võlgnike õigusi ja huve. Kuna võlgnikule on kätte toimetatud kõik menetlusega seotud dokumendid, teavitatud kõigist tema õigustest ja kohustustest ettenähtud aegadel ning võlgnik on ikkagi jätnud vabastamata kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn (registriosa nr xxxxxxxx) valduse hiljemalt 01.11.2023, siis on kohtutäituri tegevus sissenõudja kasuks 01.06.2023 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuasja nr 2-22-6894 nõude sundtäitmisel kaasomandi osa väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ainuke õiguspärane nõude rahuldamise viis. Kohtutäitur Risto Sepp selgitab, et tegutseb ametiülesannete korras ja viib läbi täitemenetlust üksnes täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel (TMS § 23 lg 1), pöörates sissenõude võlgniku varale. Kohtutäitur ei saa olla asjast huvitatud isik omandivaidluses võlgniku ja kolmanda isiku vahel. Kohtutäituri tegevuses täitemenetluse läbiviimisel kehtib formaliseerituse printsiip, st kui täitmiseks on esitatud nõuetekohane täitedokument ning on täidetud täitemenetluse alustamise formaalsed eeldused, siis kohtutäitur alustab sundtäitmisega. Kohtutäitur ei osale, ei võta seisukohta ega anna hinnanguid materiaalõiguslikes vaidlustes menetlusosaliste vahel. Kohtutäitur viitab Riigikohtu 16. oktoober 2002. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02. Eeltoodule tuginedes on täidetud kõik õiguslikud eeldused nii täitemenetluse alustamisel kui täitedokumendi sundtäitmisel, mille kohaselt toimus Maardu linna XXX kinnisasja valduse sundkorras äravõtmine ja võlgniku, temaga koosolevate inimeste ning kinnisasjal paikneva vara ning isikute väljatõstmine. Kohtu seisukoht
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
15.Kohus analüüsib esmalt menetluslikke küsimusi (I), teiseks võtab kohus seisukoha kaebuse osas (II) ja lõpetuseks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (III). I Menetluslikud küsimused
16.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu lahendas kohus asja kirjalikus menetluses. Kohus määras asja menetlusse võtmise määruses tähtaja menetlusosalistele ärakuulamise soovist teatamiseks. Keegi menetlusosalistest enda suulist ärakuulamist ei taotlenud.
17.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri 5/8
otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtu tuvastatud asjaoludel on kaebus avaldaja poolt kohtutäituri 22.01.2024 otsuse peale esitatud tähtaegselt ja õigele maakohtule. II Kaebuse lahendamine
18.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
19.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 22.01.2024 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
20.Menetlusosalised ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
11.12.2023 kinnisasja väljaandmise täitmisteate kohaselt on täiteasjas nr 027/2023/6341 algatatud võlgniku I.W. (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrus tsiviilasjas nr. 2-22-6894 ja sissenõudja Y.H. (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldus (dtl 12).
-
Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 01.06.2023 määrusega kompromissi tsiviilasjas nr 2-22-6894, mille p. 2.1 kohaselt I.W. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Q (isikukood xxxxxxxxxxx) vabastavad kinnistu asukohaga XXX, Maardu linn (registriosa nr xxxxxxxx) valduse hiljemalt 01.11.2023, kuid mitte varem, kui ühe kuu jooksul peale viimase praeguse määruse resolutsiooni punktis 2.2 nähtuva makse laekumist (dtl 18).
21.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust ka selles, et Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-22-6894 tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas valdus on üle antud, kas täitemenetluse alustamine oli õiguspärane, kelle suhtes täitetoimingute läbiviimine on lubatav ning kas esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks.
22.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei olnud kohtutäituril alust keelduda täitemenetluse algatamisest. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitedokumendina Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-22-6894. Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-6894 (jõustunud) on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 alusel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli kohtutäituril täitemenetluse alustamiseks olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Seega olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning TMS § 7 lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes ei olnud täituril alust täitemenetluse algatamisest keelduda (vt ka Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 10).
23.Avaldaja viitab, et TMS § 48 lg 1 p 7 alusel tulnuks täitemenetlus lõpetada, sissenõudja poolt on esitatud avaldus täitemenetluse alustamiseks alusetult. Avaldaja ei oma kinnisasja valdust. Kuna sissenõudja on teadlik eeltoodust, siis on täitemenetluse alustamine olnud 6/8
pahatahtlik nii kohtutäituri suhtes kui ka I.W. suhtes. 11.12.2023 täitmisteates on märgitud, et kui Te vabastate eluruumid vabatahtlikult ja tähtaegselt, olete kohustatud lukustama asjadest ja isikutest vabastatud eluruumi ning tooma võtmed kohtutäituri kätte kohtutäituribüroosse Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 (dtl 13). Avaldaja ei ole kaebuses esile toonud, et avaldaja oleks vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul viinud võtmed kohtutäituri kätte. Kohtutäituri otsusest nähtub, et valduse üleandmist ei ole kinnitanud sissenõudja (dtl 51). Seega ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse lõpetamiseks. Juhul kui avaldaja leiab, et sissenõudja ei ole esitanud kohtutäiturile korrektset teavet valduse üleandmise osas, olnuks kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine sissenõudja vastu. TsMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et nõue on rahuldatud.
24.Avaldaja märgib, et aadressil XXX, Maardu asuv elamu on F ja C valduses, kes on I.W. ja Q lapsed ning kohtutäiturile esitatud kohtumäärus nende kohta ei käi. Avaldaja on kohtule esitanud Zi kirja F ja Cle, milles kinnistu teine omanik on andnud nõusoleku F ja C elamiseks kinnistu Zle kuuluvas osas. Kohtutäituri otsuse p.-s 6.5.1. on kohtutäitur märkinud, et tähtaja möödumisel toimub kinnisasja valduse sundkorras äravõtmine ja võlgniku, temaga koosolevate inimeste ning kinnisasjal paikneva vara väljatõstmine. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Tuginedes kohtupraktikale, saab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks täitetoiminguid teha vaid nende valdajate suhtes, kes on kohustatud isikutena kohtulahendis kui täitedokumendis märgitud või kelle suhtes kohtulahend kehtib TsMS § 460 alusel (Riigikohtu13. jaanuari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-15, p 19). Kui kohus on otsustanud kinnisasja väljanõudmise ühe isiku valdusest, ei anna see alust nõuda kinnisasi välja ka teise valdaja valdusest (Riigikohtu 11. november 2015. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15). Riigikohus on 11. november 2015. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15 märkinud, et TMS § 180 lg 2 p 2 ja lg 3 tuleb tõlgendada kitsendavalt ning täitedokumendi järgi kohustatud isikuks saavad kõik isikud olla vaid sundenampakkumisakti puhul. Kohtutäituril on mh TMS § 181 lg 2 alusel õigus hinnata ka seda, kas asi on antud kolmanda isiku valdusesse sundtäitmise vältimiseks. Samas asjaolu, et kui lisaks võlgnikule valdavad kinnisasja ka kolmandad isikud, ei takista võlgniku suhtes Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-22-6894 ja TMS § 180 alusel täitetoimingute läbiviimist. TsMS § 3 sätestab üldise menetluse põhimõttena, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtutäituri poolt kinnisasja väljaandmiseks tehtavad täitetoimingud avaldaja õigusi ei rikkunud ja avaldaja ei saa tugineda kaasvaldajate õiguste rikkumisele. Kohus märgib, et kaebuse läbivaatamise ajal ei olnud kohtutäitur väljatõstmise toimingut teostanud, mis tõttu kohus neid asjaolusid ei käsitle.
25.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et I.W. kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2024 otsusele täiteasjas 027/2023/6341 tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse lõpetamiseks ei ole alust.
26.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. III Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
27.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena 7/8
menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
28.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
29.Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
30.Kuna menetlusosalised ei ole kohtule esitanud oma lõplike menetluskulude nimekirju, siis määrab kohus menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul peale kohtumääruse jõustumist.
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.