Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 30.05.2024, Tallinn 2-21-15324 K.F-i (F) hagi X.P (P) vastu kaasomandi lõpetamiseks X.P vastuhagi K.F-i vastu kaasomandi lõpetamiseks Tsiviilasja hind K.Fi hagi hind 3500 eurot X.P hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja K.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja X.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
3.Lõpetada K.F-i ja X.P kaasomand kinnisasjale asukohaga Harju maakond, Maardu linn, XXX (registriosa nr xxxx) selle võõrandamisega avalikul enampakkumisel. Enampakkumisel saadav raha jagatakse võrdselt K.F-i ja X.P vahel.
4.Jätta otsuse täitmise tagamiseks jõusse Harju Maakohtu 01.10.2021 määrusega hagi tagamise korras kohaldatud abinõu (X.Ple kuuluvale 1⁄2 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast K.F-i kasuks seatud käsutamise keelumärge).
5.Mõista K.F-ilt riigituludesse välja 532 eurot (käibemaksuta). Väljamõistetud summa tuleb K.F-il tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kohtu poolt määratud viitenumbrile vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole. Kohtule tuleb esitada menetluskulude tasumise kohta maksekorraldus või andmed, mis võimaldavad kontrollida menetluskulu tasumist elektrooniliselt. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Saata kohtulahendi ärakiri pärast lahendi jõustumist viivitamatult Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 179 lg 4).
7.Jätta K.F-i ja X.P menetluskulud nende endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.05.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.K.F (hageja) esitas 29.09.2021 Harju Maakohtule hagi X.P (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse kinnistu aadressi XXX, Maardu. Kummalegi poolele kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast. Hageja selgitas, et ta elab Ühendkuningriigis ega kavatse tagasi Eestisse elama pöörduda. Hageja ei ole huvitatud kinnistu omandamisest endale. Hageja on menetluse kestel esitanud erinevaid kaasomandi lõpetamise viise. Hageja selgitas 23.01.2024 istungil ning 16.01.2024 ja 15.04.2024 menetlusdokumentides, et tema palub lõpetada kaasomand selliselt, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja palus määrata enampakkumise alghinnaks 222 000 eurot. Hageja selgitas, et kostja elab Ameerika Ühendriikides ja kinnistut ei kasuta. Kostja lasi kolmandatel isikutel hagejaga kooskõlastamata ja hageja nõusolekuta asuda kinnistul asuvasse majja elama. Kostja tegevuse tõttu on hageja kaotanud valduse asja üle. Kolmandad isikud ei lubanud hagejal kinnistule siseneda.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viis oleks kostja jaoks koormav. Kostja elab hetkel tütre juures Ameerika Ühendriikides, kuid kinnistu on endiselt tema elukoht. Ebaõige on hageja väide, et kostja lasi kolmandatel isikutel kinnistul asuvas maja elada. Kuna kostja kinnistul ajutiselt ei ela, hoolitsevad tema sugulased maja eest.
3.Kostja esitas 09.11.2023 Harju Maakohtule vastuhagi paludes lõpetada kaasomand kinnisasjale selliselt, et jätta kinnisasi kostja ainuomandisse kohustuse vastu maksta hagejale hüvitist kaasomandi osa eest. Kostja selgitas, et kinnistu on tema ainukene elukoht Eestis. Kostja viibib küll välismaal, kuid pärast Eestisse naasmist soovib ta majas elada. Kostja on eakas naisterahvas ja tema on selle elukohaga harjunud. Väikse sissetuleku tõttu oleks kostjal võimatu leida uus elamisväärne elukoht. Lisaks on kostja kulutanud maja ehitamisele suure rahasumma. Hageja ei ole aga maja
ehitamist finantseerinud. Seega tuleb kostja taotletud kaasomandi lõpetamise viisi eelistada kinnistu müügile avalikul enampakkumisel. Kostja tõi välja, et kinnistu maksumus on 174 000 eurot. Kostja on nõus maksma hagejale hüvitist kaotatud 1⁄2 suuruse mõttelise kaasomandi osa eest kokku 87 000 eurot. Kostja palus määrata hüvitise tasumise tähtajaks 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja selgitas, et kostja tasaarvestused ei ole asjakohased. Hageja väited Eestisse naasmise ja kinnistule elama asumise kohta on tõendamata. Kostja taotletud hüvitise tasumise kord on ebamõistlik. Kohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hageja hagiavaldus tuleb rahuldada ning kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
6.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja kaasomandisse kuulub kinnisasi aadressil XXX, Maardu linn, Harju maakond. Kummalegi poolele kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust (I kd, tl 5). Hagist ja vastuhagist nähtuvalt soovivad mõlemad pooled kaasomandi lõpetada. Hageja sooviks on lõpetada kaasomand müües kinnistu avalikul enampakkumisel. Kostja on seevastu palunud jätta kinnisasi tema ainuomandisse kohustuse vastu maksta hagejale välja tema osa rahas.
7.Hageja ja kostja nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja § 77 lg 2. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
8.Kohtule on esitatud Harju Maakohtu 12.12.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-5871, kus kohus kinnitas hageja ja kostja vahelise kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi, mille kohaselt jagatakse vaidlusalune kinnisasi selliselt, et hageja saab 50% omandist ja kostjale jääb 50% omandist (kohtumääruse p 1.1). Hageja ja kostja leppisid kokku, et ei hakka kinnistu kaasomandit jagama ja vastavat hagi kohtusse esitama YYi elu kestel ja viie aasta jooksul pärast tema surma. Kokkuleppe saavutamisel võivad hageja ja kostja jagada kaasomandi ka enne nimetatud tähtaja möödumist (kohtumääruse p 1.4; I kd, tl 6-7).
8.1.Kohus leiab, et 12.12.2017 kohtumääruse p-s 1.4 sisaldub hageja ja kostja tähtajaline kokkulepe kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta (AÕS § 76 lg 2). Puudub vaidlus, et Y suri 08.10.2018 ja poolte vahel kokkulepitud viieaastane tähtaeg mitte lõpetada kaasomand lõppes 08.10.2023. Seega saab kumbki pool AÕS § 76 lg 1 alusel kaasomandi lõpetamist nõuda. Eeltoodud põhjustel puudub vajadus käsitleda poolte väiteid selle kohta, kas hagejal on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 lg-te 3 alusel, mis näeb ette kaasomaniku õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist juhul, kui kaasomanikud olid sõlminud kokkuleppe kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta.
9.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve
võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 10; RKTKm 18.03.2014, 3-2-1-13-14, p 10; RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 12; RKTKm 29.09.2010, 3-2-1-65-10, p 21).
10.Hageja on kohtumenetluses avaldanud, et ta elab Ühendkuningriigis ja ta ei kavatse tagasi Eestisse elama pöörduda. Seega ei ole hagejal soovi kinnisasja kasutada. Kostja on seevastu selgitanud, et kinnistu on tema elukoht ja ta soovib seda kasutada. Kohus leiab, et kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et tal on ülekaalukas huvi saada kinnistu ainuomandisse. Kohus põhjendab oma seisukoha järgnevalt.
10.1.Hageja on avaldanud, et kostja elab Ameerikas tütre juures ja ta ei kavatse tagasi Eestisse tulla. Hageja väitel aitab kostja tütrel Ameerikas lapsi hoida. Kostja esindaja on selgitanud, et kostja viibib ajutiselt Ameerikas tütre juures. Kostja aitab tütart, kuna viimase perre sündis laps. Samas on kostjal kavatsus tagasi Eestisse tulla. Kinnistu on kostja ainukene elukoht Eestis.
10.2.Eeltoodust nähtub, et kostja viibib praegu Ameerikas tütre juures. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal on kavatsus Eestisse naasta ning asuda vaidlusalusel kinnistul asuvasse majja elama. 23.01.2024 kohtuistungil andis kostja lepinguline esindaja laialivalguvaid selgitusi selle kohta, kas ja millal tuleb kostja tagasi Eestisse ja kui pikaks ajaks ta siia jääb (II kd, tl 153– 156; ajalõik 00:12:59). Ka 09.11.2023 vastuhagis ei ole kostja selgitanud, millal võiks ta tagasi Eestisse elama tulla. Vastuhagi esitamise ja 23.01.2024 istungi toimumise aja hetkel oli kostjale juba teada, et tema kavatsus asuda Eestisse elama on vaidluse all, mistõttu pidanuks kostja enda väidet tõendama.
10.3.Kostja väite Eestisse elama asumise kohta teeb ebausutavaks ka see, et kostja andis kolmandatele isikutele loa kinnistul asuvas majas elada. Kohtule on esitatud Harju Maakohtu 15.11.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-6894, kus kohus tuvastas, et kostja andis F.Ale ja A.Ale valduse kinnistu üle (I kd, tl 102-103). Viidatud tsiviilasjas sõlmisid menetlusosalised (hageja, F.A ja A.A) kompromissi, mille järgi kohustusid F.A ja A.A kinnistu hiljemalt 01.11.2023 vabastama. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas kompromissi 01.06.2023 määrusega (II kd, tl 148). Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et F.A ja A.A kasutavad endiselt kinnistul asuvat maja. Seda kinnitavad kinnistu 12.01.2022, 25.10.2023 ja 12.04.2024 hindamisaktides sisalduvad pildid, millest nähtub selgelt, et majas elatakse (I kd, tl 108–133; II kd, tl 30–54; III kd, tl 38–61). Kostja käsitluse järgi on maja F.A ja A.A laste S.A ja A.A valduses. Vastav järeldus tuleneb F.A poolt kohtutäiturile 21.12.2023 esitatud kaebusest (II kd, tl 150–152). Usutav ei ole, et lapsed elaksid majas ilma vanemateta. Eeltoodud hindamisaktide pildid näitavad, et majas elab terve perekond. Seega kasutavad F.A ja A.A koos lastega vaidlusalust kinnistut.
10.4.Ka see asjaolu, et F.A on menetluses aktiivselt tegelenud kostja huvides tõendite kogumisega (nt F.A tellis 12.01.2022 kinnistu hindamisakti, mis näitas, et kinnistu väärtus on hageja väidetust väiksem (I kd, tl 108–133); F.A tellis 11.04.2022 ehitise tehnilise auditi aruande, mille järgi on maja puudustega, mis vähendab kinnisasja väärtust (I kd, tl 134–144), näitab, et F.A on isiklikult huvitatud sellest, et kehtiv olukord, mille kohaselt on tal võimalus kinnistul elada, püsiks muutumatuna ka edaspidi.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja Eestisse naasmine ja tema soov asuda kinnisasja elukohana kasutama, on tõendamata. Pooled on võrdses olukorras, kuna kumbki ei
kasuta kinnisasja elukohana ega kavatse seda elukohana kasutama hakata. Kostja ei ole tõendanud, et temal oleks mingil muul põhjusel ülekaalukas huvi saada kinnistu ainuomandisse.
12.Kostja on esitanud kohtule tõendid kinnisasja väärtuse kohta: 12.01.2022 hindamisakti järgi on kinnistu väärtuseks 175 000 eurot (I kd, tl 108–133), 12.04.2024 aktist nähtuvalt on kinnistu väärtuseks 174 000 eurot (III kd, tl 38–61). Kohus on hageja taotlusel määranud ekspertiisi kinnisasja väärtuse tuvastamiseks ning ekspert on 25.10.2023 aktis avaldanud, et kinnistu on 222 000 eurot väärt (II kd, tl 30–54). Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kinnistul asuv maja on puudustega, ning dokumendid puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta (ehitise tehnilise auditi aruanne (I kd, tl 134–144); korstnapühkimise akt (II kd, tl 28), plaanid, selgitused, arved ja hinnapakkumised (II kd, tl 134–144). Hindamisaktidest nähtuvalt on eksperdid kasutanud algandmetena kostja esitatud dokumente maja puuduste ja nende kõrvaldamise maksumuse kohta. Vaatamata sellele on eksperdid andnud asja väärtuse kohta oluliselt erinevad hinnangud. Kostja esitatud aktidest nähtuva ja kohtu määratud ekspertiisi tulemusena näidatud kinnistu väärtus erineb rohkem kui 40 000 eurot. Eksperthinnangute juures arvestab kohus, et kostja hindamisaktid on esitatud menetlusosalise poolt, kes on otseselt huvitatud asja lahendamisest tema kasuks. Kostjal on huvi asi võimalikult väiksema hinnaga omandada. Peab arvestama ka seda, et erinevalt kohtu määratud ekspertiisist ei ole kohtul kostja tellitud ekspertiiside puhul olnud võimalik kontrollida kostja poolt eksperdile esitatud küsimusi ja kostja poolt ekspertidele antud suuniseid ekspertiisi läbiviimise osas.
13.Kohus leiab, et kuivõrd vaidluses valminud ekspertiisid on andnud niivõrd erinevad hinnangud asja väärtuse kohta, saab kinnistu õige väärtus selguda vaid enampakkumise tulemusena. Kohus arvestab ka seda, et hindamisaktid näitavad hindaja arvamust asja maksumuse kohta. Hinnang ei kajasta asja tegelikku väärtust, mis selgub üksnes müügi käigus. Kohus peab oluliseks ka seda, et kinnisasja hind on ajas muutuv. Kaasomandi lõpetamise kohtuotsuse tegemisest kuni kaasomandi faktilise lõpetamiseni kulub aega. Kui kohus jätab asja ühe poole ainuomandisse kohustuse vastu maksta vastaspoolele hüvitist, tuginedes hüvitise suuruse määramisel kohtule esitatud hindamisaktidele, ei pruugi hüvitis kaasomandi tegeliku lõppemise aja seisuga kaotatava asja väärtust õigesti kajastada. Selleks, et omandiõigusest ilmajääv omanik saaks õiglase hüvitise oma vara eest on mõistlik võõrandada asi avalikul enampakkumisel. Kaasomandi lõpetamine sellisel viisil tagab omandit kaotavale isikule õiglase hüvitise, kuna see vastaks asja väärtusele omandi kaotamise aja seisuga. Enampakkumise käigus saavad potentsiaalsed ostjad tutvuda müüdava esemega, sellel esinevate puudustega ja nende kõrvaldamise maksumusega (nt tuginedes kostja koostatud dokumentidele). Asja õiglane hind selgub muuhulgas asja puudusi arvestades.
14.Kaasomandi lõpetamise viisi üle otsustades arvestab kohus ka sellega, et kostja ei ole tõendanud, et tal on soov asuda kinnisasja elukohana kasutada või et tal oleks mingil muul põhjusel ülekaalukas huvi kinnistu ainuomandisse saada. Kuivõrd kostjal puudub eriline huvi saada asi ainuomandisse, on mõistlik lõpetada kaasomand müües asja avalikul enampakkumisel. Kohus möönab, et kinnistu võõrandamine enampakkumisel ei pruugi kostjale meelepärane olla ja see riivab tema omandit. Samas ei takista kaasomandi lõpetamist ainult asjaolu, et üks kaasomanik on lõpetamise vastu (RKTKo 10.04.2019, 2-17-9749, p 13). Kostja õiguste riive tasakaalustamiseks arvestab kohus, et kostjal on võimalik enampakkumisest osa võtta ja asi omandada. Kuna praeguses olukorras ei ole kummalgi poolel ülekaalukat huvi saada kinnisasi ainuomandisse, on põhjendatud müüa asi avalikul enampakkumisel ka sellepärast, et selline kaasomandi lõpetamise viis tagab kaasomanikele võimaluse saada õiglane hüvitis omandi eest. Mainitud asjaolu vastab mõlema poole huvidele.
15.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus lõpetada kaasomand müües kinnisasi avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Kuna kummalegi poolele kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnisasjast, tuleb enampakkumisel saadav raha jagada võrdselt hageja ja kostja vahel. Seega rahuldab kohus hageja hagiavalduse. Kostja vastuhagi jääb rahuldamata.
16.Hageja palus määrata enampakkumise alghinnaks 222 000 eurot, mis vastab kinnistu väärtusele 25.10.2023 hindamisakti järgi. Olukorras, kus koostatud ekspertiisid on näidanud oluliselt erineva asja väärtuse, ei pea kohus põhjendatuks määrata enampakkumise alghinnaks asja kõige kõrgema väärtuse. Kaasomandi lõpetamise otsuse tegemisest kuni enampakkumise läbiviimiseni kulub aega, mistõttu ei pruugi kohtu poolt määratud enampakkumise alghind enam asja väärtust õigesti kajastada. Kohus ei määra enampakkumise alghinnaks 222 000 eurot. Enampakkumine läbiviimine, sh alghinna määramine, jääb kohtutäituri korraldada.
17.Kohus on määranud hageja taotlusel 11.09.2023 kinnisasja ekspertiisi. 25.10.2023 eksperthinnangu koostanud ekspert on osalenud 28.02.2024 istungil, kus ta on andnud selgitusi ja vastanud poolte küsimustele. Kohus määras 23.04.2024 määrusega eksperdile tasu poolte küsimustele vastamise ja istungil osalemise eest kokku 972 eurot (käibemaksuta). Viidatud kohtumäärus on jõustunud. Kohus otsustas, et eksperditasu summas 440 eurot tuleb tasuda hageja poolt kohtu deposiitkontole kantud raha arvel ning viidatud summat ületavas osas (st 532 eurot) määras kohus maksta eksperdile tasu riigi eelarvest. Kohus leiab, et kuna ekspert on käinud istungil hageja taotlusel määratud ekspertiisi selgitamas, tuleb lugeda, et eksperditasu istungil osalemise eest on hõlmatud hageja huvides määratud ekspertiisiga. Kuivõrd eksperditasu summas 532 eurot on makstud riigieelarvelistest vahenditest, tuleb mainitud summa hagejalt riigituludesse välja mõista.
18.Hagejal tuleb TsMS § 179 lg 5 kohaselt tasuda riigituludesse 532 eurot (käibemaksuta) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Hagejal tuleb TsMS § 179 lg 9 alusel tasumisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
19.Kohtupraktikas märgitakse, et kui kaasomanikud esitavad hagid kaasomandi lõpetamiseks ja kohus rahuldab ühe kaasomaniku hagi, tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (RKTKo 27.09.2010, 3-2-1-70-10, p 14). Kohtu hinnangul on kaasomandi lõpetamine mõlema poole huvides. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
21.Kohus on 01.10.2021 määrusega kohaldanud hageja taotlusel hagi tagamise abinõu, seades kostjale kuuluvale 1⁄2 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast käsutamise keelumärke hageja kasuks. Kuna hageja hagiavaldus rahuldatakse, tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu otsuse täitmise tagamiseks jõusse jätta (TsMS § 442 lg 5). Tagamise abinõu jõusse jätmine ei takista avaliku enampakkumise läbiviimist. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.