Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus juhindus otsuse tegemisel (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, VÕS § 402, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1. Tõendatud on, et 26.06.2015 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 2556,47 eurot. Püsimakse suuruseks oli 102,26 eurot. Lepingule kohaldati püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimusi, mille p 3.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Punkti 6.2 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja hinnakirjajärgseid tasusid. Intressimääraks oli 18% aastas. Lepingu p 6.9 kohaselt kohustus kostja igal maksepäeval lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiiti hagejale tagasi maksma ning püsimakse suuruseks oli 102,26 eurot. Lisaks kohaldati lepingule Üldtingimusi. Kohus luges tõendatuks, et hageja ütles lepingu üles alates 10.01.2017, saates kostjale eelneva hoiatuse 22.12.2016 ja täiendava teatise 11.01.2017. Nimetatud teatised saatis hageja kostja poolt lepingus nimetatud kontaktaadressile XXX, Tallinn ja e-posti aadressile YYY. Kostja ei ole eluliselt usutavaks teinud väidet, et kostja ei ole neid teatisi kätte saanud. Kostja on ka hagiavalduse vastuses oma elukohaks märkinud XXX, Tallinn ning epostiaadress YYY on märgitud kostja rahvastikuregistris sideaadressiks. Vastavalt epostiaadressilt on kostja hagejaga peale lepingu ülesütlemist suhelnud. Mõistliku isikuna pidi kostja mõistma, et kohustuste täitmata jätmise korral ütleb hageja lepingu üles. Kostja ei ole eitanud kohustuse nõuetekohast täitmata jätmist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja poole vaidlusalusest lepingust tuleneva võlgnevuse ajatamiseks pöördunud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tagastanud või võimaldanud hagejal debiteerida kostja kontolt kogu kasutatud krediiti või tasunud rohkem kui krediitkaardilepingutel sooritatud operatsiooni lehtedelt kajastub. Kui kostja kasutas hageja poolt võimaldatud limiiti, oli kostjal kohustus tagada, et vastavate summade ulatuses on kostja kontol rahalisi vahendeid tagasimakseteks. Kohus leidis, et hageja krediidikaardilepingust tulenev põhinõue summas 1867,95 eurot, intressivõlg summas 20,46 eurot ja menetlustasu võlg 3 eurot on põhjendatud. Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste p 7.1.5 kohaselt kui klient jättis oma kohustuse panga ees täitmata, kohustus ta maksma pangale hinnakirjas või lepingus fikseeritud viivist või leppetrahvi. Pank hakkas viivist arvestama vastava võlgnevuse tekkimise päevast ja lõpetas viivise arvestamise võlgnevuse tasumise päeval. Panga hinnakirja kohaselt oli viivisemäär 0,022% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid hagi esitamise seisuga 36,90 eurot. Kohus leidis, et hageja oli õigustatud arvestama viivist alates ajast, mil kostja jättis lepingulised kohustused täitmata. Viivisemäär on mõistlik, kuna see vastab seadusjärgsele viivisemäärale. Viivisenõue ei ületa põhinõuet. Hageja viivisenõue on põhjendatud ning ei esine alust selle vähendamiseks. Kohus mõistis viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Alates 10.04.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni lisandub viivis 241 päeva eest summas 98,63 eurot.

hagiavalduse nõue ei ole selgelt väljendatud. Hageja on esitanud hagiavalduse enne hagi lisade 4-8 kostjale kättetoimetamist. Kohus on ebaõigesti leidnud, et hoopis kostja oleks pidanud tõendama, et ei ole viidatud dokumente kätte saanud. Kohus ei ole selgitanud, milliste tõenditega on kostjal võimalik sellist negatiivset asjaolu tõendada. Kostja on vastuses hagile selgitanud, et pöördus võlgnevuse ajatamiseks hageja poole oktoobris ja novembris. Kohus oleks pidanud sellega arvestama või tegema hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus ei ole andnud hinnangut hageja väidetele, mille kohaselt on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega (sh ka seadusjärgne viivisenõue võib olla hea usu põhimõttega vastuolus) ning et kuna hageja ei ole proovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada, tuleks jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis oma vastuses, et annab seisukoha hageja tõendite osas pärast seda, kui hageja on täpselt välja toonud, millist asjaolu mis tõendiga tõendada soovib. Kohus ei ole sellele reageerinud. Ringkonnakohtu seisukoht

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse kostjale pärast käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.