2.Välja mõista Xxxlt põhinõue 1 867,95 (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse eurot ja 95 senti) eurot, intress 20,46 (kakskümmend eurot ja 46 senti) eurot, menetlustasu 3 (kolm) eurot ja viivised 135,53 (ükssada kolmkümmend viis eurot ja 53 senti) eurot Swedbank AS-i kasuks.
3.Välja mõista Xxxlt viivis põhinõudelt (1 867,95 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2017 kuni põhinõude tasumiseni Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista Xxxlt menetluskulud 250 (kakssada viiskümmend) eurot Swedbank AS-i kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Swedbank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva
2-17-102140 jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.26.06.2015 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 2 556,47 eurot intressiga 18% aastas. Püsimakse suuruseks oli 102,26 eurot (tl 28-28p). Lepingule kohaldati püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimusi (tl 29-30p) ja Üldtingimusi (tl 31-33).
2.22.12.2016 saatis hageja kostjale teatise krediitkaardilepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Võlg tuli tasuda hiljemalt 08.01.2017. Hageja hoiatas, et kui kostja kohustusi ei täida, ütleb hageja lepingu üles (tl 35). Hageja ütles krediitkaardilepingu üles 10.01.2017 ja saatis 11.01.2017 teatise võlgnevuse tasumiseks (tl 36-37). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 867,95 eurot, intressi 20,46 eurot, menetlustasu 3 eurot, viivise 36,90 eurot, viivise põhinõudelt 1 867,95 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1.
4.Hageja märgib, et: kostja rikkus krediitkaardilepingut, jättes tasumata lepingust tulenevad põhiosa maksed alates 20.06.2016; ainuke tagasimakse alates 20.06.2016 on teostatud 25.07.2016 summas 102,26 eurot; kostjal oli üle 9 kuu aega võlgnevuse tasumiseks, kuid ta ei ole seda teinud; krediitkaardilepingust tuleneva nõude ajatamist kostja hagejalt palunud ei ole; hageja ütles krediitkaardilepingu üles alates 10.01.2017; hageja ütles lepingu üles ning valis vastava tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi, saates kirja aadressil, kus kostja elas; lisaks saatis hageja kostjale ülesütlemise teatise ka e-kirjaga kostja e-posti aadressile, mille kostja on hagejale avaldanud ning mida kostja on hagejaga ka hilisemal suhtlemisel kasutanud; hageja poolt edastatud tahteavaldused tuleb lugeda kostjale kätte toimetatuks; mõistliku isikuna pidi kostja mõistma, et kohustuste täitmata jätmise korral ütleb hageja lepingu üles;
2-17-102140 viivise vähendamiseks alused puuduvad; viivise vähendamiseks peab seaduses sätestatud asjaolusid tõendama kostja; käesoleval juhul on viivist arvestatud seadusjärgses suuruses ning viivisenõue ei ületa põhinõuet; viivisevõlgnevus on kostja enda poolt tekitatud. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Lisaks palub kostja jätta viivised välja mõistmata või vähendada neid mõistliku piirini.
6.Kostja märgib, et: puudub selgelt väljendatud hageja nõue; hageja ei ole tõendanud, et kostja sai hagi lisad 4-8 kätte; kostja palus hagejalt võla ajatamist; hageja ei ole käitunud hea usu põhimõttega kooskõlas. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
2-17-102140
12.Kohtule esitatud materjalidega on tõendatud, et 26.06.2015 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 2 556,47 eurot. Püsimakse suuruseks oli 102,26 eurot (tl 28-28p). Lepingule kohaldati püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimusi (tl 29-30p), mille punkti 3.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Punkti 6.2. kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja hinnakirjajärgseid tasusid. Intressimääraks oli 18% aastas (punkt 6.4). Lepingu punkti 6.9 kohaselt kohustus kostja igal maksepäeval lepingu määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiiti hagejale tagasi maksma ning püsimakse suuruseks oli 102,26 eurot. Lisaks kohaldati lepingule Üldtingimusi (tl 31-33).
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 kohaselt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja ütles lepingu üles alates 10.01.2017, saates kostjale eelneva hoiatuse 22.12.2016 (tl 34-35) ja täiendava teatise ülesütlemise kohta 11.01.2017 (tl 36-37). Nimetatud teatised saatis hageja kostja poolt lepingus (tl 28) nimetatud kontaktaadressile xxx, Tallinn ja e-posti aadressile [email protected]. Kostja ei ole eluliselt usutavaks teinud väidet, et kostja ei ole neid teatisi kätte saanud. Kostja on ka hagiavalduse vastuses oma elukohaks märkinud xxx, Tallinn aadressi ning e-postiaadress [email protected] on märgitud kostja rahvastikuregistris sideaadressiks. Vastavalt e-postiaadressilt on kostja hagejaga peale lepingu ülesütlemist suhelnud (tl 69-70, tl 83-87p). Kohus nõustub hagejaga, et mõistliku isikuna pidi kostja mõistma, et kohustuste täitmata jätmise korral ütleb hageja lepingu üles. Kostja ei ole eitanud kohustuse nõuetekohast täitmata jätmist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja poole vaidlusalusest lepingust tuleneva võlgnevuse ajatamiseks pöördunud. Seega tuleb hagi aluseks olev krediitkaardileping lugeda üles öelduks alates 10.01.2017.
14.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tagastanud või võimaldanud hagejal debiteerida kostja kontolt kogu kasutatud krediiti või tasunud rohkem kui krediitkaardilepingutel sooritatud operatsiooni lehtedelt kajastub (tl 38). Kohus märgib, et kui kostja kasutas hageja poolt võimaldatud limiiti, oli kostjal kohustus tagada, et vastavate summade ulatuses on kostja kontol rahalisi vahendeid tagasimakseteks. Asjaolu, et kostjal oli hagejaga sõlmitud täiendav laenuleping, ei oma käesolevas vaidluses tähendust. Kohus leiab, et hageja krediidikaardilepingust tulenev põhinõue summas 1 867,95 eurot ja intressivõlg summas 20,46 eurot ja menetlustasu võlg 3 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab vastavad summad kostjalt hageja kasuks välja.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste punkti 7.1.5. kohaselt kui klient jättis oma kohustuse panga ees täitmata, kohustus ta maksma pangale hinnakirjas või lepingus fikseeritud viivist või leppetrahvi. Pank hakkas viivist arvestama vastava võlgnevuse tekkimise päevast ja lõpetas viivise arvestamise võlgnevuse tasumise päeval. Hageja märgib, et panga hinnakirja kohaselt oli viivisemäära EKP intress + 8% aastas, so 0,022% päevas (tl 33). Hageja on arvestanud viiviseid hagi esitamise seisuga 36,90 eurot (tl 38). Kohus leiab, et hageja õli õigustatud arvestama viivist alates ajast, mil kostja jättis lepingulised kohustused täitmata. Kostja pidi sellega arvestama. Kohus lisab, et viivisemäär on mõistlik, kuna see vastab seadusjärgsele viivisemäärale. Viivisenõue
2-17-102140 ei ületa põhinõuet. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning ei esine alust selle vähendamiseks.
17.Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista krediitkaardilepingu põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Eeltoodu tõttu mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Hagi on esitatud 10.04.2017. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.07.2016 olnud 8% aastas. Alates 10.04.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 07.12.2017 (v.a) lisandub viivis 241 päeva eest summas 98,63 eurot, so (8/365/100x1867,95x241).
18.Seega kuulub kohtuotsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele kokku viivis 135,53 eurot, so 36,90+98,63 ja edasi põhinõuetelt (1 867,95 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
19.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 1 867,95 eurot, intress 20,46 eurot, menetlustasu 3 eurot, viivis kokku 135,53 eurot ja viivis põhinõudelt (1 867,95 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
22.Hageja on hagis palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 250 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 39-40). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
23.Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.