Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-17-18622 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Eesti Haigekassa (hageja) väljastas 03.12.2014 XXXXle (kostja) Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kehtivusega kuni 03.12.2017. Nimetatud kaardi pöördel on kirjutatud, et kaart ei kehti, kui ravikindlustus on Eestis lõppenud. Ühtlasi on kaardi pöördel toodud haigekassa kodulehekülje aadress (www.haigekassa.ee), kust kostjal on võimalik saada täiendavat informatsiooni Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kasutamise võimaluste kohta. Hageja ravikindlustuse andmekogu andmetel lõppes kostjal alates 26.03.2015 ravikindlustuskaitse põhjusel, et lõppes Eesti Töötukassas töötuna arveloleku periood. Kuna kostjal puudus alates 27.03.2015 kehtiv ravikindlustuskaitse, siis ei olnud kostjal õigust 19.02.2016 ja 26.04.2016 väljaspool Eestit tervishoiuteenuse saamisel Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti kasutada. Hageja kliendisuhtluse osakonna teatel saabus 14.12.2016 hagejale Rootsi Kuningriigi pädev asutus XXXX koondarve nr XXXX (06.12.2016), mille kohaselt osutati kostjale nimetatud kuupäeval Rootsi Kuningriigis Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi alusel arstiabi maksumusega kokku 747,32. Hageja kui Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi väljastanud pädev asutus tasus 30.03.2016 Rootsi Kuningriigi pädevale asutusele eelnimetatud koondarve kooskõlas Euroopa Nõukogu määruse 883/2004 art-ga 85. Hageja saatis 24.04.2017 kostjale nõudekirja nr XXXX kostja rahvastikuregistri aadressile XXXX. Nõudeavalduse võttis 25.04.2017 vastu kostja ema XXXX. Hageja saatis kostjale 06.06.2017 meeldetuletuse, milles anti tasumiseks täiendav tähtaeg 26.06.2017. Nõudesumma 747,32 eurot on kostja poolt tasumata.

2-17-18622 Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 125 eurot. Kohus peab põhjendatuks nimetatud riigilõivu summa kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.