Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-5413 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik xxx esitas 05.04.2017 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse 05.04.2017 viibides Tallinna Vanglas, kus ta kandis vabaduskaotuslikku karistust alates 11.08.2016. Pankrotiavalduse kohaselt töötas võlgnik vangla köögis abitöölisena kus tema tunnitasu suuruseks oli 0.69 eurot tunnis. Võlgnik on seisukohal, et kuna ta ei oma erialast väljaõpet, siis ei ole tal võimalik vabanemise järel leida tasuvat töökohta, et oma kohustusi täita, samuti on ta krooniliselt haige, millest tulenevalt peab vanglast vabanemisel taotlema töövõimetuse määramist. 26.04.2017 avalduses palub võlgnik end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik palus avalduses riigi õigusabi. Kohus jättis 10.04.2017 määrusega võlgniku taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Harju Maakohtus on 10.05.2017 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Brauni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgniku viimane teadaolev viibimiskoht Tallinna Vanglas, kus ta töötas köögis abitöölisena. Võlgnikule kuulub vara väärtuses kokku 143.64 eurot, mis koosneb Tallinna Vangla vabakasutuskonto jäägist, vabanemistoetusest ja deponeeritud summast. Võlgnikule kuulub kogumispensioni xxx osakut ja Swedbank pesnsionifond xxx osakut, millele ei ole kogumispensionide seaduse § 65 kohaselt võimalik sissenõuet pöörata. Muu vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 6 130.31 eurot. Võlgniku suhtes on menetluses 39 täiteasja. Võlgnikule on kuni 03.11.2014 kuulunud xxx asuvast korteriomandist, mille üldpinna suuruseks oli xxx Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli ajavahemikus 01.06.-31.12.2014 xxx asumis paikneva korteri keskmine ruutmeetri hind 1007.41 eurot. Seega oli võlgnikule kuulunud kaasomandi väärtuseks umbes 33 043.05 eurot. Võlgniku tehtud tehingu asjaolud vajavad edasise menetluse käigus täiendavat tähelepanu ja ajutine pankrotihaldur ei välista tagasivõitmise võimalusi.

2-17-5413 Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Harju Maakohtus määras 10.05.2017 määrustes kohtuistungi ajaks 14.06.2017. 13.06.2017 teatas Tallinna Vangla esindaja kohtule, et võlgnik on vanglast vabanenud 08.06.2017 (tl 84). 14.06.2017 toimunud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud, olles isiklikult kohtuistungi aja toimumisest teadlik (tl 41). Ajutine pankrotihaldur tegi oma aruandes ettepaneku pankrotimenetluse jätkamiseks makstava rahasumma määramiseks summas 1 500 eurot. Harju Maakohtu 15.06.2017 määrusega tegi kohus võlgnikule, võlausaldjatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1 500 eurot. Teade deposiidi määramise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keegi kohtu ettepaneku alusel võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks raha kohtu deposiiti ei maksnud. 12.12.2017 avalduses palus võlgnik jätkuvalt oma pankroti väljakuulutamist. Avaldusele on lisatud menetlusabi taotlus, mille kohaselt võlgnik viibib vangistuses. Karistusregistri andmetel viib võlgnik vangistuses alates 14.09.2017. 17.01.2017 toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik, et on maksejõuetu ja soovib oma pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamist. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikule kuulub vara väärtuses kokku 143.64 eurot, mis koosneb Tallinna Vangla vabakasutuskonto jäägist, vabanemistoetusest ja deponeeritud summast. Võlgnikule kuulub kogumispensioni xxx osakut ja xxx osakut, millele ei ole kogumispensionide seaduse § 65

2-17-5413 kohaselt võimalik sissenõuet pöörata. Muu vara võlgnikul puudub. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 6 130.31 eurot. Võlgniku suhtes on menetluses 39 täiteasja. Võlgnik kannab vabaduskaotuslikku karistust. Võlgniku väidetel ei võimalda tema erialase ettevalmistuse puudus ja tervislik seisund tal tulutoova tegevusega sissetulekut teenida. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikule töövõime kaotust on hinnatud. Võlgnik on lahutatud, tal on üks alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikule kuni 03.11.2014 kuulunud pool korteriomandist asukohaga xxx, , mille väärtuseks Maa-ameti tehingustatistika kohaselt oli võõrandamise hetkel umbes 33 043.05 eurot. ajutise pankrotihalduri hinnangul vajavad eelnimetatud korteriomandi võõrandamise asjaolud täiendavat tähelepanu, mistõttu ajutine pankrotihaldur ei välista tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste põhjal on tema maksejõuetuse põhjuseks täitmata kohustused ja erialase väljaõppe puudusest ja halvast tervislikust seisundist tingitud võimetus leida tasuvat tööd. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku

2-17-5413 maksejõuetuse põhjuseks üle jõu käivad kohustused, mille tekkimise asjaolusid ei õnnestunud ajutise pankrotimenetluse raames tuvastada. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab xxx, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui xxx soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Magnus Braun on andnud nõusoleku enda nimetamiseks xxx pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.