Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
27.02.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-119166
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
4000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Themis Õigusbüroo OÜ 12803543 asukoht: Tallinn, Narva mnt 5 Esindaja: jurist Tanel Riivits e-post: [email protected] Kostja: Siim Kern xxxxxxxxxxx reg elukoht: xxxxxx, xxxxx x-x e-post: xxx@xxx
Kohtuistungi toimumise aeg 19.02.2018
Hagi rahuldada. Välja mõista Siim Kernilt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks põhivõlg 2405 (kaks tuhat nelisada viis) eurot ja 50 senti ja viivis 1400 (üks tuhat nelisada) eurot ja 86 senti. Siim Kern on kohustatud tasuma viivist põhinõudelt (2405.50 eurot) alates kohtulahendi kuulutamisest 27.02.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 872 (kaheksasada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 senti. Kostja on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni mentluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 28.06.2017 allkirjastas kostja võlatasumise kokkuleppe, millega tunnistas hageja ees võlgnevust summas 2405.60 eurot. Kostja kohustus võla tasuma 25 osamaksega summas 100 eurot (viimane osamakse 5.50 eurot) iga kuu 27.-ndaks kuupäevaks alates 27.07.2017. Maksmisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,35% päevas tasumata võlajäägilt. Tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, millega lõid pooled iseseisva kohustuse, lahendades eelneva, poolte vahel 11.11.2015 sõlmitud õigusabi teenuse osutamise lepingust tuleneva kostja võlgnevuse summas 2405.50 eurot. Võlgnik kokkulepet täitma ei asunud ja 14.08.2017 ütles hageja võlatasumise kokkuleppe erakorraliselt üles. Kuna tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, piisab hagejal oma nõude tõendamiseks võlatunnistuse esitamisest kohtule. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega, mille kohaselt kostjat survestati võlatasumise kokkulepet allkirjastama. Hageja pidas kostjaga läbirääkimisi võlatunnistuse allkirjastamise suhtes Facebooki vahendusel. Kui kostja poleks soovinud võlatunnistust allkirjastada, oleks ta hagejale oma sellekohast tahet väljendanud. Kuna kostja viibis võlatunnistuse allkirjastamise ajal Soome Vabariigis, lepiti Facebooki vahendusel kokku ka selles, et võlatunnistusele võtab kostjalt allkirja hageja Soomes elav sõber. Pärast võlatunnistuse allkirjastamist jätkus poolte suhtlus Facebooki kaudu. Kostja lubas korduvalt oma kohustust täitma asuda, kuid seda siiski ei teinud. Kui kostja tundis ennast survestatuna, allkirjastades dokumendi, milleks tal tahet polnud, tulnuks tal viivitamatult või mõistliku aja jooksul pöörduda politseisse või kohtusse võlatunnistuse tühistamiseks. Faktilised asjaolud lubavad järeldada, et kostja vastuväide ei ole eluliselt usutav. 19.02.2018 toimunud eelistungil suurendas hageja viivise nõuet 626.29 euro võrra perioodi 27.10.2017 kuni 19.02.2018 eest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist perioodil 28.07.2017 kuni 19.02.2018 summas 1400.86 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistsmist kostjalt. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 325 eurot, sõidukulust 19.02.2018 toimunud kohtuistungile 31.80 eurot ja õigusabikuludest 864 eurot. Kostja seisukoht Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et hagi õigeks ei võta ega tunnista tema vastu esitatud nõuet, kuna „selle paberi allkirjastamine toimus Tanel Riivitsa kamba jõmmide poolt“....“kes tuli ja nõudis Tanel Riivitsa paberitele allkirja“. Kostja viitab ka sellele, et esialgses õigusabilepingus oli kokkulepe, et kui kohtus ei võida, ei saa kumbki pool midagi. Samuti avaldas kostja korduvalt soovi kohtuistungist osa võtta ja tuua tunnistaja, kes oli võlatunnistuse allkirjastamise juures.
Kohtu seisukoht ja põhjendused 19.02.2018 määratud eelistungile ja kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud kohtule ka oma mitteilmumise põhjustes. Kohtuistungi toimumise aeg oli kostjaga kooskõlastatud ning kostja oli kohtule kinnitanud, et nimetatud aeg talle sobib 19.01.2018 toimunud e-kirjavahetuses. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles asja sisuslist lahendamist, millise taotluse kohus rahuldas. Pooled ei vaidle selle üle, et 28.06.2017 allkirjastas Siim Kern võlatasumise kokkuleppe, tunnistades oma võlgnevust hageja ees, mille tekkimise aluseks oli poolte vahel 11.11.2015 sõlmitud õigusabi teenuse osutamise leping. Kokkuleppes kinnitas kostja, et tal ei ole pretensioone hageja poolt teostatud õigusabi teenuste koguse ja kvaliteedi suhtes ning ta tasub võlgenvuse 25 kuu jooksul 100 euro suuruste osamaksetega alates 27.07.2017. Tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, millega sooviti luua alustehingust sõltumatu kohustus ning võlausaldajale iseseisev nõudealus. Võlatunnistuse õiguslik olemus on selle tekstis selgelt väljendatud. Samuti on arusaadav konstitutiivse võlatunnistuse eesmärk, s.o lihtsustada õigusabi teenuse osutamise lepingust tekkinud võla sissenõudmist. Seega on asjakohatud kostja vastuväited, mis seonduvad esialgse lepingu tingimustega. Põhjendamatud ja tõendamata on kostja vastuväited ka selles osas, et võlatunnistuse allkirjastamisel on teda survestatud või ähvardatud. Poolte vahel toimunud Facebooki kirjavahetusest nähtuvalt toimus võlatasumise kokkuleppe allkirjastamine vastastikusel kokkuleppel. Kostjale oli teada ka see, et võlakirjale tuleb allkirja võtma mitte hageja ise, vaid hageja poolt saadetud isik kostjaga kokkulepitud ajal ja kohas. Kostja ei ole selgitanud, milles seisnes hagejapoolne ähvardus või sund. Poolte hilisemast kirjavahetusest nähtuvalt käsitleb kostja ähvardusena hageja korduvaid ja tungivaid nõudmisi asuda võlatasumise kokkuleppes kokkulepitud kohustusi täitma. Hageja selline käitumine ei ole kindlasti käsitletav ähvardusena TsÜS § 96 lg 1 tähenduses, milline võiks anda aluse võlatasumise kokkuleppe tühistamiseks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Seega on hageja nõue võlatunnistuses märgitud võlgnevuse 2405.50 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja seaduslik. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni selle täitmiseni. Vaidlus puudub selles, et kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses olnud kuni käesoleva ajani. Hageja on arvestanud kostjatele viivist määraga 0,35% päevas, mis oli kokku lepitud võlatasumise kokkuleppe p 4. Kostja ei ole viivise nõudele vastuväiteid esitanud. Seega on viivise nõue põhjendatud ja seaduslik. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 1220.80 eurot, millest 325 eurot moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 31.80 eurot on hageja sõidukulu seoses 19.02.2018 toimunud kohtuistungiga ja 864 eurot õigusabikulud. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad õigusabikulud järgmisest: 1) hagiavalduse koostamine 3 tundi 360 eurot (esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot), 2) kostja vastusega tutvumine ning sellele vastuse koostamine 2,5 tundi 300 eurot, 3) kirjavahetus kohtuga 0,3 tundi 36 eurot, 4) istungi
ettevalmistamine ning taotluse koostamine viivisenõude suurendamiseks 0,65 tundi 78 eurot, 5) kohtuistung 0,75 tundi 90 eurot. Kohtu hinnagul on esindaja ajakulu hagiavalduse ja kostja seisukohale vastuse koostamisele põhjendamatult suur, arvestades vaidluse vähest keerukust ning kostja vastuste lühidust. Kohus vähendab eelnimetatud toimingutele kulutatud aega kolmele tunnile ja esindaja tasu 660 eurolt 360 eurole. Kohtuistung kestis 21 minutit, seega on esindajatasu suuruseks esindaja tunnitasust lähtuvalt 42 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud õigusabikulu suuruseks 516 eurot. Lisaks õigusabikulule tuleb kostjalt välja mõista esindaja sõidukulu 31.80 eurot ja hagi esitamisel kantud menetluskulud, s.o tasutud riigilõiv 325 eurot. Kokku on kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 872.80 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.