Pankrotiõigus

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused ilmnesid hiljemalt 2024. aastal. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 5 1). Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 5 1 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei tohi juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud need, mis on maksejõuetuse olukorras kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist tehtud maksed, mis ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse äriseadustiku § 187 sätteid. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse neid kohustusi osanikele, juhul kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige jätnud täitmata pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku juhataja on avaldanud, et ettevõtte majanduslikud raskused said alguse COVID-19 pandeemia ajal, mil tegevusmaht vähenes. Kuigi tekkinud kahjum suudeti toona katta varasemate perioodide arvelt, kujunes olukord keerulisemaks viimase kahe aasta jooksul, mil ettevõttel tekkisid kahjumlikud projektid (eeskätt, xxx ja xxx ärihoone). Peamine probleem seisnes ehitusperioodide pikenemises, mille tõttu kasvasid samal ajal märkimisväärselt nii materjalide hinnad kui ka tööjõukulud. Paraku ei lisandunud samal ajal uusi kasumlikke projekte, mis oleksid aidanud kahjumit kompenseerida. Ettevõte alustas läbirääkimisi tarnijatega, et saavutada kokkulepped nõuete vähendamiseks, kuid paraku need katsed ei andnud tulemusi. Läbirääkimiste ajal andis omanik ettevõttele laenu igapäevase tegevuse jätkamiseks, kuid sellest ei piisanud ettevõtte päästmiseks. Juhatus täpsustas, et 2023. aasta juunis–juulis oli ettevõttel üks suuremahuline kahjumlik leping (tellija xxx OÜ, objekt xxx). Projekt osutus kahjumlikuks, kuna ehitustähtaegu pikendati teiste alltöövõtjate süül. Seetõttu tuli töötajatele maksta rohkem töötasu ning samal ajal tõusid märkimisväärselt ehitusmaterjalide hinnad. 2024. aastal jätkus xxx ehitus, mis jäi endiselt kahjumlikuks. Ettevõte püüdis lepingu tingimusi muuta, kuid tellija keeldus hinna korrigeerimisest. Lisaks alustati 2024. aastal projekti xxx ärimaja (tellija xxx), mille valmimine viibis viis kuud. See tekitas samuti olulist kahju, kuna tuli tasuda töötasusid nii töötajatele kui ka alltöövõtjatele. Ettevõte lootis katta kahjumid tulevaste projektide tulude arvelt. 2024. aasta lõpus toimusid läbirääkimised kolme suurema projektiga Ajutine haldur on tuvastatud olulised puudused raamatupidamises, sealhulgas arvete kajastamata jätmine ja algdokumentide puudumine. Põhivara täielik müük enne pankrotiavalduse esitamist ning teatud maksed lähikondsetele või valitud võlausaldajatele viitavad juhatuse hoolsuskohustuse rikkumisele.

3

Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka raamatupidamise seadus (RPS), mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. PankrS § 35 lg 2 ja § 85 lg 1 alusel võlgnik on kohustatud haldurile esitama vara ja kohustuste nimekirja, samuti bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS §§ 86 ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige P E. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmise korras kehtetuks PankrS §-des 110 – 114 sätestatud alustel tehtud võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutine haldur on tuvastanud, et tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused võivad ilmneda 2025. aastal tehtud tehingute, eelkõige vara võõrandamise puhul. Alates 2024. aasta teisest poolest tehtud toimingud, eriti need, mis on seotud lähikondsetega, vajavad täiendavat analüüsi. Ajutise halduri tasu Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 19 töötunni eest kokku summas 2 470 eurot (lisandub käibemaks 543,40 eurot). Halduri tööaja moodustas mh: 1) Järelpärimised võlgniku Edajale, suhtlemine, dokumentide analüüs – 8 tundi; 2) Konto toimingute analüüs – 2 tundi; 3) Järelpärimised erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse võlgniku vara kohta, vastuste analüüs – 0,5 tundi; 4) Ajutise arvamuse koostamine – 8 tundi, kohtuistungist osavõtt 0,5 tundi. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 130 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 470 eurot (lisandub käibemaks 543,40 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.