2-18-119/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik XXXX seaduslik esindaja eestkostja XXXX on esitanud Harju Maakohtule avalduse XXXX pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Pankrotiavalduse kohaselt on XXXXl täitmata kohustusi 2 185.42 eurot, võlgnikul puudub vara, tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudetoetus. Võlgnikule on seatud eestkoste. Eeltoodust tulenevalt palub XXXX seaduslik esindaja eestkostja XXXX välja kuulutada XXXX pankrot. Avalduses palub XXXX seaduslik esindaja eestkostja XXXX vabastada XXXX täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 10.01.2018 määrustega on kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnik ei tööta, tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspesnsion ja puudetoetus, mis on olnud tema peamiseks ja ainsaks sissetulekuks viimased kaks aastat. Võlgnik on vallaline, tal puuduvad ülalpeetavad. Võlgnikule on seatud eestkostja. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt nähtub võlgniku arvelduskontodelt, et võlgnik on teinud rohkelt kulutusi erinevates internetipoodides ja meelelahutusasutustes, võtnud mitmel korral kiirlaene ning soetanud erinevaid hasartmängem samuti teinud sularaha väljamakseid. Võlgniku arveldusarvelt nähtub kahel korral laekumised AS-ist LHV Pank. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et nimetatud maksete aluseks olevad lepingud on sõlmitud võlgniku eestkostja XXXX ja väljamaksed on teostatud võlgniku kontole. Võlgniku varaks on arvelduskontodel olev 14.36 eurot ja kohustusliku pensionifondi Swedbank Pensionifond XXXX osakut, millele TMS § 130 lg 4 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 2 997.07 eurot.

2-18-119 Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on laenukohustuste võtmine võlgniku poolt ilma arvestamata enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul kujunes võlgniku püsiv maksejõuetus välja 2017. a, kui võlgnik ei suutnud hakata täitma kompromisslepinguid ja maksegraafikuid. Ajutine pankrotihaldur toob oma aruandes välja, et võlgniku elustiil ei vasta tema sissetulekutele. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub väärtust omav vara. Võlgnik ei tööta, tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspesnsion ja puudetoetus, mis on olnud tema peamiseks ja ainsaks sissetulekuks viimased kaks aastat. Võlgnik on vallaline, tal puuduvad ülalpeetavad. Tartu Maakohtu 19.12.2017 määrusega on võlgniku eestkostjaks määratud tema ema. Võlgniku pangaarve jäägiks on 14.36 eurot. Võlgnik on liitnud kogumispensioniga, tema pensionikontol on Swedbank Pensionifond XXXX osakut, millele vastavalt kogumispensioniseaduse § 5 lg 2, investeerimisfondide seaduse § 64 lg 13 ja täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku 2 997.07 eurot. Puuduvad andmed muude kohustuste olemasolu kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik

2-18-119 omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks laenukohustuste võtmine võlgniku poolt ilma arvestamata enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul kujunes võlgniku püsiv maksejõuetus välja 2017. a, kui võlgnik ei suutnud hakata täitma kompromisslepinguid ja maksegraafikuid. Ajutine pankrotihaldur toob oma aruandes välja, et võlgniku elustiil ei vasta tema sissetulekutele. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab XXXXle ja tema seaduslikule esindajajale eestkostja XXXXle, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa XXXX olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXX pankrotihalduriks.