Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1 (15)

2-17-8725 Välja mõista A A`lt Xxxxxxx XX kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 5184.60 (viis tuhat ükssada kaheksakümmend neli eurot ja kuuskümmend senti) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab A A tasuma Xxxxxxx XX-le viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Esitatud hagiavalduse kohaselt xx xx xxxx sõlmis Xxxxxxx XX (edaspidi hageja) A Aga (edaspidi kostja) töölepingu. Töölepingu alusel asus kostja alates xx xx xxxx hageja juures tööle Xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx ametikohal. Koos töölepinguga allkirjastasid hageja ja kostja samal päeval ametijuhendi ning individuaalse materiaalse vastutuse lepingu. Ametijuhendi alusel olid kostja põhilised tööülesanded järgmised: kaupluse-teeninduse ja lao töö organiseerimine, juhtimine ja planeerimine ning tööks sobiva kaadri valimine (p 4.2 ja 4.3). Kostja kohustuseks oli muuhulgas kontrollida arvepidamist (p 5.9), organiseerida kauba, materjalide, raha ja firma materiaalsete väärtuste liikumist ja säilimist (p 5.12), võtta vastu kassaraha ja kontrollida seda ja valmistada rahad ette inkassatsiooniks (p 5.18), organiseerida laoinventuuri teostamise iga kuu lõpus (p 5.28). Töölepingu lisa 2 alusel võttis kostja endale vastutuse temale hageja poolt usaldatud materiaalsete ja rahaliste väärtuste säilimise tagamata jätmise eest (p 1.1). Selle raames kohustus kostja pidama materiaalsete väärtuste arvestust (p 2.2.), rakendama abinõusid kahju vältimiseks (p 2.3.), koostama ja esitama kaubalis-rahaliseid aruandeid (p 2.4.), viima kaupluse kassast sularaha panka või andma selle seifi paigutamiseks isiklikult juhatuse liikme kätte ja vormistama vastavalt vajaliku orderi (p 2.5), kontrollima kassa õigsust pearaamatupidajaga ja tegema iga kuu viimasel tööpäeval vastava aruande (p 2.6) ning pidama igapäevast kassaaruandlust (p 2.7). xx xx xxxx teavitas kostja hagejat, et kassast on raha kadunud. Hageja palvel kirjutas kostja xx xx xxxx seletuskirja . xx xx xxxx viis hageja Xxxxx xxxxxxx kassas läbi inventuuri. Hageja raamatupidamise andmete kohaselt pidi xx xx xxxx seisuga olema kassas 9789,29 eurot. Inventuuri tulemusel selgus, et kassas oli üksnes 718 eurot ja 40 senti ning kassa puudujääk oli seetõttu 9064,89 eurot. Puudujäägi teket ei osanud kostja hagejale selgitada, tuues võimaliku tekkepõhjusena kostja hooletuse ning nõutava kontrolli puudumise. xx xx xxxx lõpetasid hageja ja kostja kokkuleppel töölepingu. Kuigi oma seletuskirjas oli kostja valmis tekkinud puudujääki hüvitama, ei olnud kostja nõus sõlmima võlatunnistust, et leppida kokku võla tasumise maksegraafikus, samuti pole kostja võlga hagejale tasunud. Pärast töölepingu lõpetamist selgus lisaks laopuudujääk 6 rehvi osas, millega tekkis kahju kokku 356,5 euro ulatuses. Puudujääk tekkis sellest, et kostja oli teinud xx xx xxxx ja xx xx xxxx tehinguid rehvidega , kuid jättis need kliendile arveks tegemata. Eelnevast tulenevalt on hageja sunnitud esitama kostja vastu hagiavalduse tekkinud kahju hüvitamiseks. Hageja nõuab kostjalt töökohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja TLS § 1 lg 1 alusel töötaja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõude eeldused on VÕS § 115 lg 1 ja TLS § 72 alusel järgmised: a) töötaja (kostja) on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi; b) tööandjale (hagejale) on tekkinud kahju (VÕS § 128 lg 3); c) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); d) töötaja (kostja) on rikkumises süüdi (TLS 72). Kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi . TLS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel on töötajal kohustus teha kokkulepitud tööd, täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning teha seda tööandja suhtes lojaalselt. Ametijuhendi alusel oli kostja kohustuseks: 1) kontrollida arvepidamist (p 5.9); 2) kontrollida kaupade ja materjalide tellimist ja vastuvõttu (p 5.10); 3) organiseerida kauba, materjalide, raha ja firma materiaalsete väärtuste liikumist

2 (15)

2-17-8725 ja säilimist (p 5.12); 4) informeerida tööandjat kõiki teda huvitavatest Xxxxx xxxxxxx tööd ning tegevust puudutavates küsimustes (p 5.14); 5) võtta vastu kassarahad ja kontrollida neid, valmistada rahad ette inkassatsiooniks ning väljastada raha kassa töö alguseks (p 5.18); 6) välistada võõraste juurdepääsu lao- ja kõrvalruumidele (p 5.27); 7) organiseerida laoinventuuri teostamise iga kuu lõpus ja esitada aruanded tähtaegselt (p 5.28); 8) anda regulaarselt aru Xxxxx xxxxxxx tegevusest (p 5.30); 9) hoiduda tegudest, mis kahjustaksid tööandja huve (p 5.31). Sealjuures sätestas ametijuhend, et xxxxxxxxx vastutab materiaalsete tehingute täpsuse (p 7.3.) ning sularaha ja materiaalsete väärtuste säilimise eest (p 7.4.). Töölepingu lisa 2 alusel oli kostja kohustuseks: 1) pidada materiaalsete väärtuste arvestust (p 2.2.); 2) rakendada abinõusid kahju vältimiseks (p 2.3.); 3) koostada ja esitada kaubalisrahaliseid aruandeid (p 2.4.); 4) viia kaupluse kassast sularaha panka (p 2.5); 5) kontrollida kassa õigsust pearaamatupidajaga ja teha iga kuu viimasel tööpäeval vastava aruande (p 2.6) ning 6) pidada igapäevast kassaaruandlust (p 2.7) 7) hoidma hoidmiseks, säilitamiseks, müügiks või muuks otstarbeks antud vara heaperemehelikult (p 2.10). Teisisõnu oli kostja Xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx vastutav Xxxxx xxxxxxx kassa korraldamise, sh selle eest, et kassa oleks õige ning et kassast ei läheks sularaha kaduma, samuti tehingute täpsuse ning materiaalsete väärtuste, sh kaupade säilimise eest. Kostja on rikkunud mitmeid töölepinguga ettenähtud kohustusi. Kostja rikkus kontrollida arvepidamist ja kassarahasid (ametijuhendi punktid 5.9 ja 5.18) ning kohustust kontrollida kassa õigsust pearaamatupidajaga ning teha iga kuu kohta vastava aruande (töölepingu lisa 2 p 2.6). Nimelt pidi raamatupidaja korduvalt kostjale meeldetuletusi saatma aruannete esitamiseks . Kuigi pearaamatupidaja saatis kostjale kassatabeli ning juhtis tähelepanu erinevustele tabelites , ei teavitanud kostja kordagi pearaamatupidajat sellest, et kassa tegelik seis ei vasta raamatupidamisandmetele ning et tekkinud on puudujääk. Selline kassa puudujääk pidi tekkima pikema aja jooksul ning kostja oleks pidanud sellest juba varem teavitama. Seega rikkus kostja ka kohustust anda regulaarselt aru Xxxxx xxxxxxx tegevusest (ametijuhendi p 5.30).Samuti rikkus kostja kohustust viia kaupluse kassast sularaha panka (töölepingu lisa 2 p 2.5). Nimelt juhtis hageja pearaamatupidaja korduvalt kostja tähelepanu sellele, et kassas on väga palju raha ning palus korduvalt kostjal viia kassast raha panka . Sellest hoolimata viis kostja panka üksnes väikese osa kassas olnud sularahast. Lisaks rikkus kostja kohustust rakendada abinõusid võimaliku kahju vältimiseks (töölepingu lisa 2 p 2.3). Kuivõrd eelnevalt loetletud rikkumiste tõttu tekkis hagejale kahju (vt järgmine alapeatükk), ei rakendanud kostja ka muid abinõusid, mis oleks võinud kahju ära hoida. Suurt summat sularaha hoides pidi kostja aru saama, et sularaha suhtes tuleb olla äärmiselt hoolikas, et vältida selle kaotsi minekut. Juhul kui puudujääk kassas tekkis varguse tõttu, ei suutnud kostja täita oma kohustust välistada võõraste juurdepääs loa- ja kõrvalruumidele (ametijuhendi p 5.29).Seoses rehvide puudujäägiga rikkus kostja kohustust organiseerida kauba väärtuste liikumist ja säilimist (ametijuhendi p 5.12), hoidma müügiks antud vara heaperemehelikult (töölepingu lisa 2 p 2.10) ning rakendada abinõusid kahju vältimiseks (töölepingu lisa 2 p 2.3.). Nimetatud kohustuste täitmisel ei oleks 6 rehvi osas puudujääki tekkinud ning kahju ei oleks tekkinud. Puudujääk tekkis sellest, et kostja oli teinud xx xx xxxx ja xx xx xxxx rehvidega tehinguid, kuid jättis need kliendile arveks tegemata (st rehvid anti kliendile üle, kuid hageja nende eest raha ei saanud). Hageja hinnangul on võimalik, et kliendid said rehvid endale, kuid raha nende eest sai kostja. Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja rikkus töölepinguseadusest ning töölepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige lojaalsuskohustust ning ametijuhendi punktidest 5.9, 5.12, 5.18, 5.29 ja töölepingu lisa 2 punktidest 2.2, 2.3, 2.5, 2.6, 2.10 tulenevaid kohustusi. Hagejale on tekkinud kahju ning kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Hageja kahjuks on käesoleval juhul sularahakassast kaotsiläinud 9064,89 eurot ja laost puuduolevad 6 rehvi summas 356,5 eurot (297,08€+km). Raamatupidaja õiend koos käibemaksudeklaratsiooniga), kokku 9421,39 eurot. VÕS § 128 lg 3 alusel on kaotsiläinud vara puhul tegemist otsese varalise kahjuga, mille hüvitamist on tööandjal õigus töötajalt nõuda (VÕS § 72). VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on sellise asjaolu tagajärg. Vastavalt kohtupraktikale (RKTKo nr 3-2-1-149-05, p 13) ei pea tööandjale kahju tekkimine olema tingimata töötaja rikkumise vahetu tagajärg, vaid seos võib olla ka kaudne. Seega, isegi kui tekkinud kahju ei olnud kostja rikkumiste vahetu tagajärg vaid kaudne tagajärg, on kostja rikkumiste ja hagejale tekkinud kahju vahel olemas vajalik põhjuslik seos. Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud, st

3 (15)

2-17-8725 kontrollinud arvepidamist, kontrollinud kassarahasid, viinud sularaha regulaarselt panka, kontrollinud kassa õigsust, organiseerinud piisavalt kauba liikumist ja säilimist ning rakendanud abinõusid kahju vältimiseks. Sealhulgas ei oleks kahju rehvide osas tekkinud kui kostja oleks esitanud klientidele rehvide eest arved. Eelnimetatud kohustuste järgimise eesmärgiks on see, et kõik toimunud tehingud oleksid jälgitavad ning et sularaha ja kaubad ei läheks kaotsi. Kostja neid protseduure ei järginud ning raha ja kaubad läksid seetõttu kaotsi. Igapäevase kassaaruandluse pidamine ja selle õigsuse kontrollimine oleks aidanud avastada puudujääke varem, tuvastada puudujäägi põhjused ning tulevikus neid ära hoida. Samuti oleks kauba säilimise organiseerimine, meetmete võtmine kahju vältimiseks (nt kontrollimine, et kaubad ei läheks arveteta välja) aidanud ära hoida rehvide puudujäägi laos ja kahju tekkimise. Samuti on suure hulga sularaha kassas hoidmine vaieldamatult suur risk, mida kostja ei oleks tohtinud võtta. Isegi kui käesoleval hetkel ei ole võimalik kindlaks teha, kuidas täpselt tekkis puudujääk, oleks see võinud olla olemata, kui kostja oleks suuremad summad viinud aegsasti panka hoiule. Hagejale tekkinud kahju on seega põhjustatud otseselt kostja poolsetest töökohustuste rikkumistest. Kostja on rikkumises süüdi. TLS § 72 alusel vastutab töötaja lepingu rikkumise eest üksnes siis, kui töötaja on rikkumises süüdi. VÕS § 104 alusel on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine), ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Töötaja hoolsuse määra hindamisel tuleb sealjuures lähtuda TLS §-s 16 sätestatud hoolsuse määrast, mis määratakse töötaja töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Hageja hinnangul on kostja tegutsenud tahtlusega. Hageja rikkus tahtlikult kohustust kontrollida kassaraha, kontrollida kassa õigsust, viia kaupluse kassast sularaha panka ning teha iga kuu kohta vastava aruande. Need kohustused olid selgelt kirjas kostja töölepingu lisades ning kostja teadis nendest kohustuste olemasolust väga hästi. Kostjal oli võimalik korduvalt kassa puudujääki tunnistada, sest pearaamatupidaja saatis kostjale korduvalt kassatabeleid ning juhtis tähelepanu erinevustele tabelites. Raamatupidaja märkuste tähelepanuta jätmine ei ole mõistlikult põhjendatav muu kui tahtlusega. Samuti tegutses kostja xxxxxxxxx ligi x aastat ning teadis tööandja teavitamise olulisusest seoses puudujäägiga. Kostja töötas Xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx, kelle põhiülesandeks oli kaupluse-teeninduse, müügiosakonna ja lao töö organiseerimine, juhtimine ja planeerimine (ametijuhendi p 4) ning materiaalsete ja rahaliste väärtuste vastuvõtmine, hoidmine, müük ja arvestus (töölepingu lisa 2 p 1.1). Sealjuures töötas kostja alluvuses x töötajat. Tavapäraselt on kaupluse või teeninduse xxxxxxxxx see isik, kes kannab tööandja ees vastutust selle eest, et kaupluses ei tekiks kaupade ega sularaha puudujääke. See on tingitud sellest, et tööandjale kuuluv vara (nii kaup kui ka sularaha) on xxxxxxxxx valduses ja kontrolli all, samuti kontrollib xxxxxxxxx teiste töötajate tegevust, mille üle tööandjal ei ole võimalik igapäevaselt kontrolli teostada. Kuivõrd xxxxxxxxx vastutab materiaalsete ja rahaliste väärtuste ning teiste töötajata tegevuse eest, peab xxxxxxxxx järgima kõrgemat hoolsuse määra kui näiteks samas kohas töötav teenindaja või müüja. Xxxxxxxxx töö tegemiseks on nõutav kaubalisrahaliste aruannete ning kassaaruandluse koostamise teadmised ja oskused, teadmisest müügist, samuti täpsus ning ausus. Kostja senine kogemus ning kostja võimed ja omadused olid sellised, mis saab viidata üksnes sellele, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kostja töötas hageja juures xxxxxxxxx alates xxxx. aastast. Varasemalt töötas kostja Xxxxxx Xxxx XX-s, kus tegeles varuosade tellimise ja müügiga. Enne seda, aastatel xxxx kuni xxxx töötas kostja autovaruosade müüjana Xxxxx Xxxxxxx XX-s, kus tegeles autovaruosade ja määrdeainete tellimise, transpordi ja ladustamisega. Seega on kostjal pikaajaline kogemus kaupade müügi ning sellega kaasneva sularaha kassa ja kaupade hoidmise korraldamisel. Seega pidi ta aru saama kassaaruandluse pidamise, selle õiguse kontrollimise, sularaha panka viimise ning arvete vormistamise ja esitamise olulisusest. Raamatupidaja selgete ja korduvate juhiste järgimata jätmine viitab otseselt sellele, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Juhul kui kostja ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult (millega hageja ei nõustu), rikkus kostja oma kohustusi eeltoodud põhjustel vähemalt raske hooletusega. Ka kostja ise on põhjendanud kassa puudujäägi teket hooletuse ning nõutava kontrolli puudumisega. Kassast sularaha panka viimata jätmise, kassa aruannete tegemata jätmise, ning kassa ja kassarahade õigsuse kontrollimata jätmise näol on tegemist selliste rikkumistega, mis sellise ametikoha puhul viitavad selgelt raskele hooletusele. Hageja elektroonilise

4 (15)

2-17-8725 laosüsteemi väljavõttest nähtub, et kostja broneeris xx xx xxxx ja xx xx xxxx kokku 6 rehvi. Elektroonilist laosüsteemi kasutatakse selleks, et broneerida rehve konkreetse kliendi jaoks ning tagada, et teised müüjad ei saaks neid rehve vahepeal teistele klientidele müüa. Hageja kahtluste kohaselt said kliendid need rehvid endale, kuid raha nende eest sai kostja. Isegi, kui kostja ise nende rehvide eest raha ei saanud, jättis kostja rehvid kliendile müües arveks vormistamata, mille puhul on tegemist raske hooletusega. Kaupluse xxxxxxxxx ülesanne on muuhulgas tagada see, et kaupu ei väljastataks ilma arvet esitamata. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude eeldused täidetud ning kostja on kohustatud hagejale kahju hüvitama. Tööandjale kahju hüvitamise ulatus sõltub TLS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel töötaja süü astmest. Hageja hinnangul rikkus kostja töölepingut tahtlikult, mistõttu peab kostja hagejale hüvitama kogu hagejale tekitatud kahju, st 9421,39 eurot. Juhul kui kohus leiab, et kostja rikkus töölepingut hooletuse tõttu, palub hageja kostjalt välja nõuda siiski kogu tekitatud kahju. TLS § 74 lg 2 alusel tuleb kahju määramisel arvestada töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hageja hinnangul hüvitise määramine täies ulatuses põhjendatud järgnevate asjaoludega. Kostja otsesteks tööülesanneteks oli tagada sularaha kassa aruandlus, selle õigsus ja kassas oleva sularaha ja kaupade õiguspärane säilimine (sh see, et ei tekiks puudujääki) ning vältida kahjude tekkimist. Hageja hinnangul rikkus kostja töölepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult. Isegi kui kohus sellega ei nõustu, rikkus kostja oma kohustusi vähemalt raske hooletusega. Sealjuures on kostja oma eksimusi tunnistanud. Kostjale anti töölepingu ja selle lisade sõlmimisel selge juhis, et kostja on vastutav materiaalsete tehingute täpsuse, aruandluse õigeaegse esitamise ning sularaha ja materiaalsete väärtuste säilimise eest ( punktid 7.1, 7.3 ning 7.4). Samuti sätestavad tööleping ja selle lisad, et nendes sätestatud kohustusi tuleb täita ning et kui kostja neid ei järgi, siis peab töötaja tekitatud kahju hagejale hüvitama (töölepingu lisa 2 p 4.1. ja 5.1.). Seega oli kostja teadlik kõikidest oma kohustustest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest. Samuti on hageja kostjat suuliselt juhendatud selles osas, kuidas tuleks edastada raamatupidamisele dokumente (ostuarved, töögraafikud, sularaha aruanded jne). Lisaks saatis pearaamatupidaja kostjale korduvalt kassatabeleid, juhtis tähelepanu erinevustele tabelites ning palus sularaha panka viia. Tulenevalt töö iseloomust, kannab keskuse xxxxxxxxx riski sularaha kassa ja kaupade puudujäägi eest. Tavapäraselt on kaupluste või teeninduste xxxxxxxxx on see isik, kes kannab tööandja ees vastutust teiste kogu kaupluses oleva vara (kaupade ja raha) käitlemise eest. Kuivõrd kostja töötas hageja juures xxxxxxxxx ligi x aastat, pidi ta teadlik olema sellest kohustusest ja sellega kaasnevast riskist. Hageja on kostjale viimastel aastatel tasunud töötasu järgmiselt: xxxx. aastal kokku 14 315,16 eurot (keskmine töötasu 1192,93 eurot kuus), xxxx. aastal kokku 13 289,77 eurot (keskmine töötasu 1107,48 eurot kuus) ning xxxx. aastal kokku 15020,66 eurot (keskmine töötasu 1251,72 eurot kuus). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja poolt kahju hüvitamine kogu tekkinud kahju, so 9421,39 euro ulatuses. Arvestades, et hageja esitas kostjale nõude kahju hüvitamiseks kassapuudujäägi eest xx xx xxxx, on hagi esitamise seisuga kostja kohustatud tasuma hagejale viivist perioodi xx xx xxxx–xx xx xxxx eest summas 256,06 eurot. Kahju hüvitamise nõude puuduva 6 rehvi osas esitab hageja käesoleva hagiga. Hageja palub mõista A Alt Xxxxxxx XX kasuks välja 9421,39 eurot; Mõista A Alt Xxxxxxx XX kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis alates xx xx xxxx kuni hagi esitamise kuupäevani (05.06.2017) summas 256,06 eurot ning viivis alates xx xx xxxx kuni põhinõude 9421,39 eurot täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud intressimäärale; Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus. Mõista Xxxxxxx XX menetluskulud A Alt Xxxxxxx XX kasuks välja. A A menetluskulud jätta A A kanda.

Kostja kirjalikud vastuväited 2.Kostja kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnista. Hageja poolt osundatud individuaalse materiaalse vastutuse leping ei ole see kehtiv ning see tuleb jätta tähelepanuta. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures xx xx xxxx sõlmitud töölepingu alusel Xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx. Koos töölepinguga allkirjastasid pooled ametijuhendi ja individuaalse materiaalse vastutuse lepingu. Hageja põhjendab, et individuaalse materiaalse lepinguga võttis kostja endale täieliku materiaalse 5 (15)

2-17-8725 vastutuse temale hageja poolt usaldatud materiaalsete ja rahaliste väärtust säilimise eest. Kostja selle väitega ei nõustu. Vastavalt TLS § 75 lg 1 võib töötaja sõltumata süüst kokkuleppega võtta varalise vastutuse töötaja temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 kehtib varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Hageja poolt osundatud individuaalse materiaalse vastutuse leping ei vasta TLS § 75 lg 1 tingimistele, eelkõige seetõttu, et tööandja vara, mille säilimise eest töötaja pidanuks vastutama, ei ole ruumiliselt ega esemeliselt piiritletud (TLS § 75 lg 2 p 2); kostja ei olnud ainus isik kellel oli ligipääs laos olevale kaubale ja kassale (TLS § 75 lg 2 p 3); Lepinguga ei ole lepitud kokku varalise vastutuse ülempiiris (TLS § 75 lg 2 p 4); lepinguga ei ole töötajale ette nähtud hüvitist (TLS § 75 lg 2 p 5);Seega ei vasta hageja poolt osundatud individuaalse materiaalse vastutuse leping TLS § 75 lg 2 tingimustele ning see ei ole see kehtiv ning see tuleb jätta tähelepanuta. Hageja ei ole tõendanud tal kahju olemasolu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt pidi raamatupidamise arvestuse kohaselt seisuga xx xx xxxx kassas olema 9789,29 eurot, kassa inventuuri kohaselt oli kassas 718,40 eurot. Raamatupidamislik kassavara ei ole veel kassaraha puudujääk. Kostja teataks hagejale, et kassas esineb arvestuslik puudujääk, kuid et see on ilmselt programmiline viga. Kassasse laekunud raha puudumise kohta kostjal andmed puuduvad. Nimelt toimub hageja lao ja kassarvestus programmipõhiselt. Hageja poolt kasutatav programm on Xxxxxx, kus saabunud kaup sisestatakse arvete alusel programmi, müügi korral sisestatakse müügiarve andmed ning programm arvestab müüdud kauba laost maha ning võtab arvele müügilt laekunud raha (sõltuvalt makse viisist kas siis panga kaudu tasumisena või kassasse). Kui kaupade ostuarvete või müügiarvete tehakse viga, siis kajastub see vastava konto seisus. Ostu ja müügikontode ning kassarvestuses esines sageli vigu, millele kostja on korduvalt hageja tähelepanu juhtinud. Vead tulenesid kas sellest, et kas ostu või müügitehinguid on valesti sisestatud. Kui tehing oli valesti sisestatud, siis seda kostja programmisiseselt ise seda parandada ei saanud, see õigus oli raamatupidajal (BB). Teiseks oli kasutatav programm ise vigane, mis erinevatel asjaoludel genereeris ise meelevaldselt tehinguid. Näiteks kui kostja tegi kliendiga tehingu, printis ta tehingu dokumendi enda jaoks välja. Kui klint soovis enda jaoks samuti arvet, siis sama arve teistkordsel printimisel genereeris programm sellest uue tehingu. Need vead tulid välja alles hiljem, kui raamatupidaja selle kohta päringu tegi. Selle toimingu tegemisel kostjal programmiste toimingute üle ülevaade puudus. See on vaid üks näide. Kuna kostja hageja juures enam ei tööta ning oma epostile tal juurdepääsu enam ei ole, siis E-kirjavahetust hagejaga seoses programmist tingitud segadustega kostja kahjuks tõendina esitada ei saa. Küll aga on kostjal säilinud kostja ja hageja raamatupidaja Skype vestluse väljatrükk, kust nähtub kostja ja hageja raamatupidaja vestlus programmi (arvepidamise) puuduste üle. Samuti nähtub sellest vestlusest, et hageja programmipõhises arvestuses valitses segadus ning selles esines olulisi vigu. Nii näiteks xx xx xxxx vestlusest nähtub, et viga sai teatavaks alles sellest, et klient juhtis tähelepanu sellele, et arve summa ja tasutud summa ei ühti. Kui klient poleks helistanud ja siit tulenevalt poleks viga parandatud, oleks vahe kajastunud kassa puudujäägina. Hageja ei ole põhjendanud väidetava kassa puudjäägi tekkimise aega. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud hageja kassa väljavõtte raamatupidamisest seisuga xx xx xxxx. Nähtuvalt sellelt oli perioodi alguses on märgitud vahe (mis ilmselt tähendab puudujääki) 9370,61 eurot. Esitatud tõendites ei nähtu, millal selline arvestuslik kassa jääk (puudujääk) tekkis. Nagu eelpool kirjeldatud kasutab hageja oma lao ja rahakontode arvestuses programm Xxxxxx, Enne seda kasutati programmi Xxxxx, uus programm võeti kasutusele mõned aastad tagasi.. Kostjale teadaolevalt oli Xxxxx programmi kasutuse lõpetamisel kassa ja laoarvestus õige, puudujäägid puudusid. Programmiline kassa puudjääk tekkis kohe Xxxxx programmist andmete ülekandmisel Xxxxx programmi. Siiani ei ole hageja sellele jäägile tähelepanu pööranud ega selle tekkepõhjusi selgitanud. Hageja ei ole tõendanud et kostja oleks väidetava kahju

6 (15)

2-17-8725 tekkimises süüdi. Hagi põhjenduste kohaselt ei ole kassa puudujääk tehtud kindlaks kassa inventuuriga. Hageja nõuab kostjalt hüvitist töökohustuste rikkumisega kahju tekitamise eest, heites kostjale ette, et kostja ei ole arvepidamist piisavalt kontrollinud, kontrollinud kassarahasid, viinud sularaha regulaarselt panka kontrollinud kassa õigsust, organiseerinud kauba liikumist, ja säilimist, ning rakendanud abinõusid kahju vältimiseks. Hageja ei ole väidetava kahju tekkimise põhjusi uurinud ega kohtule selgitanud. Hageja põhjendus kostja süü kohta hagejal väidetava kahju tekkimises on üldsõnaline. Kui töötaja rikkus süüliselt töölepingust tulenevat kohustust, mille eesmärgiks oli kahju ärahoidmine (VÕS § 127 lg 2), tuleb selgitada, kas töötaja vastutab tekkinud kahju eest. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena (vt ka nt Riigikohtu 7. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-05, p 12). Hagi põhjendustest ei selgu üheselt millega seoses hagejale väidetav kahju tekkis (samas, nagu eelpool põhjendatud ei ole kahju tekkimine hageja poolt tõendatud). Asjaolust, et ametijuhendi järgi pidi kostja arvepidamist ja kassarahasid kontrollima ning sularaha panka viima, organiseerima kauba liikumist ja säilimist ning rakendama abinõusid kahju vältimiseks, ei saa teha järeldust, et kostja süü hagejale väidetava kahku tekkimises. Hageja poolt esitatud asjaolude ega tõenditega ei ole tõendatud kostja süüline rikkumine, hagejal tekkinud kahju ega ka põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Hageja ei ole tal väidetavalt kostja vastu olevat kahjunõuet vastavalt TLS § 16 põhjendanud ega tõendanud. Lisaks sellele ei ole hageja oma hagis arvestanud ega põhjendanud oma nõude vastavust TLS § 72 sätestatule. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja TLS § 72 kohaselt kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lgd 1 ja 2). Hageja ei ole tal väidetavalt kostja vastu olevat kahjunõuet vastavalt TLS § 16 põhjendanud ega tõendanud. Hageja leiab, et hageja kahju on tõendatud inventuuriaktiga. NA eelpool põhjendatud ei ole programmipõhine inventuuriakt usaldusväärne tõend kahju tõendamiseks. Siinjuures selgitab kostja veel, et seda, et inventuur on hageja poolt läbi viidud ühepoolselt ilma kostja osavõtuta. Kostja kui hageja poolt väidetavalt vastutav isik oleks pidanud inventuuris osaleda. Samuti, nagu eelnevalt põhjendatud ei ole hageja esitatud kassajäägi (puudujäägi) tekkimise aega selgitanud. Kostja töötamise aja jooksul ei ole kordagi kassa inventuuri läbi viidud, seega on hageja poolt ühepoolsete kassa andmete esitamine meelevaldne ning see tuleb jätta tähelepanuta. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes TsMS § 3 lg 1 palub kostja jätta XX Xxxxxxxn hagi A A vastu töötaja kohustuse rikkumisega tekitatud kahju summas 9421,39 euro hüvitamise nõudes täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik 3.15.01.2018.a. kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. 15.01.2018.a. kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus jätkas asja lahendamist kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele aja kohtuvaidluste teeside kirjalikult esitamiseks ning määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

7 (15)

2-17-8725 järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 4.Kohus kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja, tunnistajate ütlused ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TLS § 1 lg.1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus , et kostja A A töötas hageja Xxxxxxx XX juures töölepingu nr.2008-019 alusel alates xx xx xxxx.a. Xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx ametikohal (tl.10-13) Poolte vahel lõpetati tööleping xx xx xxxx.a. TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel (tl. 21). Hageja nõuab kostjalt töökohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist s.o. laopuudujääk 6 rehvi osas , kahju summas 356.50 eurot ja kassa puudujääk summas 9064.89 eurot. Kostja hagi ei tunnista. 5.Hageja ja kostja vahel on xx xx xxxx.a. sõlmitud individuaalse materiaalse vastutuse leping (tl.16-17). TLS § 75 lg.1 järgi varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Lg.2 järgi varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui 1)see on sõlmitud kirjalikult, 2) see on ruumiliselt , ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud, 3)töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal v. kindlaksmääratud töötajate ringil, 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris, 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitust. Hageja ja kostja vahel sõlmitud materiaalse vastutuse leping ei vasta TLS § 75 lg.2 p.2, 3, 4 ja 5 nõuetele ja seega antud varalise vastutuse kokkulepe ei ole kehtiv ning on tühine. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-56-17 p.20. Kuna varalise vastutuse kokkulepe ei kehti saab kahju nõuda üksnes TLS § 72, 74 lg.1 ja 2 alusel. 6.TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 74 lg.1 järgi kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud , vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Lg.2 järgi kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid , töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks v. kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1. töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); 2. tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); 3. töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); 4. kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5. kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15). Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-56-17 p.25. 7.Hageja väitel laost oli puudu 6 rehvi väärtusega 356.50 eurot. Kostjaga tööleping lõpetati xx xx xxxx.a. ja laopuudujääk rehvide osas tuvastati inventuuriaktiga xx xx xxxx.a. (tl.23). Hageja lepinguline esindaja selgitas eelistungil 18.10.2017.a.et rehvide puudumine tuvastati peale kostjaga töölepingu lõpetamist, laost oli puudu 6 rehvi, kostja oli need broneerinud, aga hilisemalt neid laos ei olnud. Teoreetiliselt on võimalik , et need rehvid võisid kaduma minna ka perioodil xx xx.- xx xx

8 (15)

2-17-8725 kui kostja oli töölt lahkunud. Nemad lähtusid sellest , et broneeringud tegi kostja (tl.81-82). Kostja selgitas eelistungil 18.10.2017.a., et 4 rehvi oli broneeritud kliendile, kes oli tööl xxxxxxx ja need 4 rehvi jäid kostjast lattu. Tema neid oma tööl oleku ajal ei müünud, aga broneering jäi neile peale. 4 rehvi jäi bronni lattu, kuna klient oli lubanud tulla rehve vahetama, tööleping lõpetati poolte kokkuleppel ja lao inventuuri töölepingu lõpetamisel ei tehtud (tl.83). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on seoses rehvide puudumisega laost rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi ja et kostja on süüdi selles, et rehve laos xx xx xxxx.a. ei olnud. Kostjaga lõpetati tööleping xx xx xxxx.a. ja töölepingu lõpetamisel laoinventuuri ei tehtud. Rehvid võisid kaduma minna ka perioodil xx xx.- xx xx xxxx.a. , mil kostja enam hageja juures ei töötanud. Ainuüksi kostja poolt rehvide broneerimine ei tähenda, et kostja on süüdi rehvide kaotsiminekus. Seega hagi kahju 356.50 eurot nõudes tuleb jätta rahuldamata. 8.Hageja nõuab kostjalt kassa puudujääki summas 9064.89 eurot. Xxxxxxx XX Xxxxx xxxxxxx kassa inventuur on tehtud xx xx xxxx.a. ja tuvastatud on, et kassas on raha summas 718.40 eurot ja kassa puudujääk on summas 9064.89 eurot (tl.20). Inventuuri teostasid R. L. ja R. M. ja juures viibis ka kostja A A, kes on inventuuri akti allkirjastanud. Kostja A A`lt on võetud seletus ning A A on selgitanud, et puudujäägi teket ta ei oska seletada , võimalik tekkepõhjus võib olla temapoolne hooletus ja nõutava kontrolli puudumine ning ta on valmis puudujääki hüvitama vastavalt võimalustele (tl.18). Seletus on võetud xx xx xxxx, kuna kostja teatas ise kassa sularaha puudujäägist xx xx xxxx ja hageja palus puudujääki selgitada. Vastavalt hageja poolt esitatud raamatupidamise väljavõttele pidi kassas olema raha 9740.49 + xx xx xxxx.a. laekunud 42.80 = 9783.29 eurot (tl. 19). Vastavalt töölepingu lisaks oleva Xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx ametikirjelduse p.5.9 oli kostja töökohustusteks kontrollida arvepidamist, p.5.10 järgi kontrollida kaupade ja materjalide tellimist ja vastuvõttu, p.5.12 järgi organiseerida kauba, materjalide, raha ja firma materiaalsete väärtuste liikumise ja säilimise, p.5.18 järgi võtta vastu kassarahad, kontrollida need, valmistada ette rahad inkassiooniks ning väljastada raha kassa töö alguseks, p. 5.27 välistada võõraste juurdepääsu lao ja kõrvalruumidele. Samuti olid kostja tööülesanded määratud individuaalse materiaalse vastuse lepingus , mille p.2.2 järgi kostja kohustus pidama materiaalsete väärtuste arvestust, p.2.4 järgi koostama ja esitama kaubalis- rahalised aruanded iga kuu esimesel tööpäeval, p.2.5 järgi viima kaupluse kassast sularaha panka , p. 2.6 järgi kontrollima kassa õigsust pearaamatupidajaga ning tegema iga kuu viimasel tööpäeval vastava aruande, p.2.8 järgi võtma osa tema valduses olevate materiaalsete väärtuste inventeerimisest. Kostja A A rikkus oma töölepingust tulenevaid kohustusi, mis on tõendatud kostja enda selgitusega eelistungil 18.10.2017.a. , mille kohaselt „ iga päeva õhtul lasime kassa jäägi välja Xxxxx programmist ja tuli vaadata sularaha jääk. Mõnikord selles summas sularaha kassas ei olnud. Üks juhus oli xxxx.a. septembris kui leidsime fantoomarve. Siis ajas asja korda raamatupidaja. Kui oli rehvivahetuse hooaeg oli kiire, siis iga õhtu kassa sularaha jääki ma üle ei lugenud. Xx xx xxxx päevakassa klappis, aga üldsumma jääk ei klappinud. Umbes poolteist aastat sularaha tegelik jääk ja programmi näitajad sularaha jäägi osas ei klappinud. Tööandjat ei teavitanud sellest, et sularaha jääk kassas ei klapi andmetega raamatupidamisprogrammis. Raamatupidaja saatis tabeli ja palus kontrollida arhiivist , kus vead tekkivad. Osad vead leidsin. Kui 1. veebruaril ütlesin, et mina ei suuda sellega enam hakkama saada siis tehti inventuur“ (tl. 82). Nimetatud kostja seletusest nähtub, et kostjal juba vähemalt 1,5 aastat ei klappinud sularaha jääk raamatupidamise andmetega , kuid tööandjat ta sellest ei teavitanud. Kostja kohustus oli kontrollida arvepidamist, võtta vastu kassarahad ja need kontrollida ning kontrollida ka kassa õigsust raamatupidajaga ning teha iga kuu viimasel tööpäeval vastav aruanne. Seega kostja ilmselgelt rikkus oma töökohustusi s.t. pikema ajaperioodi vältel (vähemalt 1,5 aastat) teades, et raamatupidamise andmetel on kassas sularaha puudujääk, ta sellest tööandjat ei teavitanud. Samuti kostja ei kontrollinud pikema aja perioodi vältel kassarahasid ning sularaha panka viimine toimus kostja poolt ebakorrapäraselt. Mitmel kuul kostja ühtegi korda sularaha panka üldse ei viinud s.o.

9 (15)

2-17-8725 juulis xxxx, oktoobris xxxx, jaanuaris xxxx, märtsis xxxx, aprillis xxxx.a. (tl.94-101). 9.Kostja ei ole tõendanud, et ta teavitas sularaha puudujäägist raamatupidajat. Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud raamatupidaja BB seletuse kohaselt keskuse juht võttis Xxxxx programmist päeva arved ja sisestas exelisse. Kui ta märkas viga siis ta pidi välja selgitama , kus viga tekkis. Kostja saatis exeli tabeli , kus oli kassa jääk kirjas. Kassa jääk oli samas suurusjärgus kui raamatupidamise arvestuse järgi. Kostja teavitas enne töölepingu lõppemist kassa puudujäägist. Eelnevatel aastatel ta kassa puudujäägist teada ei andnud. Exeli tabeli saatis ta paar korda aastas , kui raamatupidaja küsis. Kassa jääk jooksis numbriliselt exeli tabelis välja (tl. 124- 125). Kohtule on esitatud raamatupidamise andmed sularaha laekumiste kohta perioodil xx xx xxxx.a. kuni kostjaga töölepingu lõpetamiseni s.o. xx xx xxxx.a. Kostja väitel olid programmis vead , kuid kostja ei ole kohtumenetluse ajal nimetanud ühtegi konkreetset viga kohtule esitatud raamatupidamise andmetes. Kostja väited vigade kohta on üldsõnalised ja kostja ei ole tõendanud konkreetseid vigu , mis muutsid sularaha jäägi raamatupidamise andmetes ebaõigeks arvestades, et arved tehti Xxxxx programmis ja kogu kauba müük ja arvelevõtmine kajastus samuti samas programmis. Samuti kostja oli kohustatud pidama täiendavalt kassatabelit exelis, kuhu märgiti ka päeva sularaha müük, mis tagas täiendava kontrolli. Kohtule esitatud raamatupidamisdokumentatsioon ei kajasta ühtegi samal kuupäeval kahte täpselt samasummalist arvet (tl.19, 94-101). Seega kohtule ei ole esitatud tõendeid topeltarvete kajastamise kohta raamatupidamises. Tunnistaja BB kohtuistungil antud ütluste kohaselt, kui avastati topeltarve siis anti müüja poolt talle teada ja tema kustutas topeltarve (tl.124). Kostja poolt esitatud Skype vestlusest raamatupidaja ja kostja vahel nähtub, et vead jooksvalt parandati (tl.51-56). 10.Tunnistaja O.T. `e kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta firmas müügiosakonna xxxxxxxxx ja tema arust olid probleemid Xxxxx programmiga. Tema suhtles osakonna xxxxxxxxxtega ja seega oli kassa jääkidest osakondades teadlik. Infot kassa jääkide kohta sai ta kolleegidelt räägitu põhjal, sest töötajad ütlesid , et on vahed , mille tekkimisest ei ole nad aru saanud. xxxxxxxxx xxx xxxxxxxx olid ka probleemid, aga kuna raamatupidaja istus keskuses siis avastas koheselt vea. xxxxxxx xxxxxxxx probleeme ei olnud (tl.126). O. T. ei töötanud Xxxxx xxxxxxxs ja oli kassa jäägist teadlik kolleegidelt saadud info põhjal, kuid teadis ka seda , et kõikides keskustes probleeme ei olnud. Tunnistaja A.H.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta xxxxxxxxx xxxxxxxx osakonna xxxxxxxxx. Koostasid müügiprogrammis arveid ja selleks oli xxxxx programm. Kassa arvestust peeti nii, et võtsid Xxxxx programmist arvete aruande ja kandsid selle exelisse, kus pidasid päevakohast arvestust sularaha müügi osas. Kui said aega raamatupidajaga võrdlust teha siis tulid vead välja ja tuli välja , et kassas peaks olema rohkem raha kui nende arvestuse järgi. Samas A.H. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema Xxxxx xxxxxxx probleemidest Xxxxx programmis teadlik ei ole (tl.127). Tunnistajad O. T. ja A.H. Xxxxx xxxxxxxs ei töötanud ja vahetult nad Xxxxx xxxxxxx konkreetsetest probleemidest teadlikud ei olnud. 11.Vastavalt kohtule esitatud raamatupidamisdokumentatsioonile ja kassa inventuuri aktile oli hagejal Xxxxxxx XX-l xx xx xxxx.a. seisuga kassas sularaha puudujääk summas 9064.89 eurot. Seega on hageja tõendanud temal kahju olemasolu summas 9064.89 eurot. Kostja väitel raamatupidamislik kassavara ei ole veel kassaraha puudujääk. Kohus selle seisukohaga ei nõustu, sest kogu kauba müük ja arvelevõtmine kajastus programmis ja raamatupidamise andmetes.

10 (15)

2-17-8725 ei nõustu. Hageja sai teada kassa puudujäägist xx xx xxxx.a. kui kostja teda sellest teavitas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sai kahjust teada enne xx xx xxxx s.o. enne kostja enda teavitust. Seega hageja kahjunõue ei ole aegunud. 13.TLS § 16 lg.1 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Lg.2 järgi töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks , samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis v. pidi teadma. A A töötas hageja juures Xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx alates xx xx xxxx.a. s.o. pikaajaliselt ja ta oli teadlik oma tööülesannetest. Kostja tööülesanneteks olid kaupluse-teeninduse, müügiosakonna ja lao töö organiseerimine, juhtimine ja planeerimine ning materiaalsete ja rahaliste väärtuste vastuvõtmine, hoidmine , müük ja arvestus. Kostja alluvuses töötas x inimest. Xxxxxxxxx töötamine eeldab kõrgendatud hoolsuse määra. Varasemalt töötas kostja Xxxxxx Xxxx XX-s, kus tegeles varuosade tellimise ja müügiga ning Xxxxx Xxxxxxx XX-s, kus tegeles autovaruosade tellimise , transpordi ja ladustamisega (tl.31-32). Kostjal oli ka eelnev töökogemus. Kostja aga ei kontrollinud igal õhtul sularaha jääki kassas, kostja ei viinud sularaha vastavalt laekumisele regulaarselt panga, kostja pikema ajaperioodi (vähemalt 1 ,5 aastat) jooksul ei teavitanud tööandjat kassa sularaha jäägi mitteklappimisest raamatupidamise andmetega. Vastupidi kostja kinnitas raamatupidajale sularahajäägi vastavust raamatupidamise andmetega koostades vastavad kassatabelid. Seda tõendab tunnistajana ülekuulatud raamatupidaja BB ütlus, mille kohaselt kostja saatis exeli tabeli , kus oli kirjas kassa jääk. Kassa jääk oli samas suurusjärgus kui raamatupidamise arvestuse järgi. Kostja teavitas enne töölepingu lõppemist kassa puudujäägist. Eelnevatel aastatel ta kassa puudujäägist teada ei andnud. Exeli tabeli saatis ta paar korda aastas, kui küsisin (tl.125). Nimetatud kostja tegevust saab hinnata töökohustuste tahtlikuks rikkumiseks ja kohus leiab, et kostja on töökohustuste rikkumises süüdi. 14.Kohus leiab, et kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses , milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse v. sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx ametikirjelduse p.5.9 oli kostja töökohustusteks kontrollida arvepidamist, p.5.10 järgi kontrollida kaupade ja materjalide tellimist ja vastuvõttu, p.5.12 järgi organiseerida kauba, materjalide, raha ja firma materiaalsete väärtuste liikumise ja säilimise, p.5.18 järgi võtta vastu kassarahad, kontrollida need, valmistada ette rahad inkassiooniks ning väljastada raha kassa töö alguseks, p. 5.27 välistada võõraste juurdepääsu lao ja kõrvalruumidele. Samuti olid kostja tööülesanded määratud individuaalse materiaalse vastuse lepingus , mille p.2.2 järgi kostja kohustus pidama materiaalsete väärtuste arvestust, p.2.4 järgi koostama ja esitama kaubalis- rahalised aruanded iga kuu esimesel tööpäeval, p.2.5 järgi viima kaupluse kassast sularaha panka , p. 2.6 järgi kontrollima kassa õigsust pearaamatupidajaga ning tegema iga kuu viimasel tööpäeval vastava aruande, p.2.8 järgi võtma osa tema valduses olevate materiaalsete väärtuste inventeerimisest. Kõik nimetatud lepingulised kohustused on kehtestatud selle eesmärgiga , et tagada tööandja materiaalsete väärtuste s.h. raha säilimine. 15.Kohus leiab, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja oleks täitnud oma tööülesandeid nõuetekohaselt s.o. kontrollinud igal õhtul kassa jääki, viinud kassaraha regulaarselt panka ja koheselt kui kassa jääk ei vastanud raamatupidamise andmetele teavitanud raamatupidajat ja tööandjat sellest, oleks võimalik puudujäägi tekkepõhjus tuvastada ja edasine kahju ära hoida. Kostja poolt pikema ajaperioodi jooksul tööülesannete mittenõuetekohane täitmine põhjustas kahju tekkimise. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et hageja kahjunõue summas 9064.89

11 (15)

2-17-8725 eurot on põhjendatud ja kuulub kostja A A`lt XX Xxxxxxx kasuks väljamõistmisele. 16.VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär , millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt , et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana , vaid täielikult v. osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt , et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist tasumata kahjunõudelt alates xx xx xxxx.a., kuna hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude xx xx xxxx.a. Põhjendatud on viivisenõue perioodi xx xx xxxxxx xx xxxx.a. (kohtuotsuse tegemiseni) eest 768.90 eurot ( viivis 8% aastas, 0.021918 % päevas, 1,986825 eurot päevas, 387 päeva). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga summas 768.90 eurot ja edasine viivis vastavalt TsMS § 367 VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulud 17.Hagi hind antud asjas on kahjunõue 9421.39 eurot+ viivis hagi esitamise seisuga 256.06 eurot + 1 aasta viivis summas 753.71 eurot (05.06.2017- 04.06.2018 , viivis 8% aastas, 0,021918 % päevas, 2.064962 eurot päevas, 365 päeva) = 10 431.16 eurot. 18.Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades , kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega s.o. 3,8% menetluskuludest hageja kanda ja 96.2% menetluskuludest kostja kanda ( 9421.39 eurot 100% ja 356.50 eurot 3,8%, viivisenõude rahuldamine vastavalt kahjunõude rahuldamisele).

12 (15)

2-17-8725

13 (15)

2-17-8725

14 (15)

2-17-8725 7.15.01.2018 istungiks ettevalmistus 2 tundi x 90 = 180 eurot; 8.esindamine 15.01.2018 kohtuistungil 3 tundi x 90 = 270 eurot; 9.29.01.2018 kohtukõne teeside koostamine 4 tundi x 90 = 360 eurot. Seega kulud kokku 2610 eurot. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud summas 2610 eurot on põhjendatud täies ulatuses arvestades asja mahtu ja keerukust ning asjas toimunud 1 eelistungit ja 1 kohtuistungit. Hageja kuludest 5492.50 eurot (100%) jääb kostja kanda 96.2 % s.o. 5283.78 eurot. Kostja kuludest 2610 eurot (100%) jääb hageja kanda 3.8% s.o. 99,18 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5283.78 – 99.18 = 5184.60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2018 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON:

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.