lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-119154/13

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 21.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-119154/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1370
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-119154

Tsiviilasi

Xxxx OÜ hagi XXXXOsaühingu vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 1391,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Xxxx OÜ (registrikood xxxx), lepinguline

esindajad

esindaja Ferenc Koso Kostja XXXXOsaühing (registrikood xxxx), seaduslik esindaja Xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

7. veebruar 2018. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Ferenc Koso

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Xxxx OÜ hagi.
2.Välja mõista XXXXOsaühingult Xxxx OÜ kasuks põhivõlgnevus 1180 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot, viivis 108,62 eurot ja alates 22.02.2018 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (1180 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Menetluskulud jätta XXXXOsaühingu kanda.
4.Määrata kindlaks Xxxx OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXXXOsaühingult Xxxx OÜ kasuks välja menetluskulud 680 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kuuluvatelt

menetluskuludelt

(680

eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

tasuda

viivist

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.02.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Xxxx OÜ on 06.09.2017 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXXOÜ vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule. Xxxx OÜ (hageja) esitas 23.10.2017 maakohtule hagi XXXXOÜ (kostja) vastu võlgnevuse 1180 euro, sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 77,36 euro ja sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille alusel osutas hageja kostjale reklaamiteenust (valmistades reklaamid ning näidates neid Kristiine, Foorumi ja Mustamäe ostukeskustes). Hageja teostas töö nõuetekohaselt ja esitas kostjale tasumiseks arve nr 161948 summas 1180 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei tunnista lepingulist suhet hagejaga, töö tellimist ega selle saamist. Pooled pidasid läbirääkimisi, kuid töid hagejalt ei saadud. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist, viivise tasumist ja sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-de 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 1131 lg 1 alusel. Hageja väidab, et tal on kostjaga sõlmitud töövõtuleping, mille alusel on tal õigus nõuda tasu. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
5.Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas tuleb tugineda mõistlikkuse põhimõttele ning arvestada eluliste asjaoludega. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1). Mõistlikkuse hindamisel tuleb VÕS § 7 lg 2 alusel arvestada võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
6.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Kohtu hinnangul on tõendatud, et poolte vahel on töövõtulepinguline suhe. See tuleneb poolte elektronkirja vahetusest (tl 61-65, pakkumine tl 66). 29.11.2016 on kostja pöördunud hageja poole küsimusega, kas hageja tegeleb LED reklaamiga (tl 65). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Suhtlemise tagajärjel saatis hageja 01.12.2016 kostjale pakkumise. Nimetatud kirjavahetusest ja pakkumisest nähtub, et pooled leppisid kokku kõigis olulistes lepingutingimustes. Kostja esindaja kinnitas 01.12.2016 pakkumise (tl 61). Hageja on tõendanud, et valmistas digiplakatid ning reklaame näidati ostukeskuste LED-ekraanidel (https://www.dropbox.com/sh/7zl3zao1xnui3rp/AACxRY-maQlCBhfpDscOtpm-a?dl=0). Kohtul puudub alus kahelda, et lisaks Foorumi ja Kristiine ostukeskustele näidati reklaami ka Mustamäe ostukeskuses. Kostjale saadeti arve tasu maksmiseks (tl 30). Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks nimetatud arvet vaidlustanud. Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikuks, et äriühing, kes saab arve tööde eest, mida äriühing ei ole tellinud või saanud, teavitab sellest arve saatjat. Puudub vaidlus, et kostja sai arve kätte (tl 31). Kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et hageja ja kostja vahel on võlasuhe töövõtulepingu näol.
7.Kostjal oli töö vastuvõtmise kohustus (VÕS § 638). Hageja on töö teostamist tõendanud. Kostja ei ole vastuväiteid töö nõuetekohasusele esitanud. Kui töö oli puudustega, siis oli kostjal kohustus hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teavitada ning mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg 1, 2). Kuna kostja seda teinud ei ole, siis ei või ta töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Lisaks sellele ei ole kostja kasutanud hageja suhtes ühtegi õiguskaitsevahendit, mis välistaks hageja nõude maksmapaneku kostja suhtes.
8.Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. 05.12.2016 elektronkirjaga on hageja esindaja teavitanud kostjat, et reklaamid on alates hommikust üleval (tl 28 pöördel – 29).
9.Kostja on pakkumist summas 984 kinnitanud ja seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu 984 eurot, millele lisandub käibemaks 196,80 eurot. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele.
10.Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel. Hageja arvestab viivist alates 29.12.2016 (tl 11). Viivitatud päevi on 420 ja sissenõutavaks muutunud viivis on 108,62 eurot. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele.
11.Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
13.Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulusid (tl 77-78). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 720 eurot 6 tunni eest. Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes.
14.Kohus analüüsib hageja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-21-115-13; nr 3-2-1-145-13). Hageja esindaja tunnihinnaks on 120 eurot käibemaksuta. Kohus nõustub tunnitasu suurusega. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu, loeb põhjendatuks lepingulise esindaja ajakuluks 4 tundi, s.o 480 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
15.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja