Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord

TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud meeldetuletuse tasu 5 euro nõude osas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 02.08.2013. a liitumislepingud nr XXXX ja XXXX ning 18.04.2014. a liitumislepingu nr XXXX . Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 27.09.2016. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu. 16.12.2016. a loovutas Elisa Eesti AS kostja vastase nõude põhisummas 390,52 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on jätnud tasumata arved nr XXXX , XXXX , XXXX ja XXXX . Arve nr XXXX sisaldab mh meeldetuletuse tasu summas 5 eurot. Hageja on küll põhjendanud, et õigus küsida meeldetuletuse tasu tuleb Elisa Eesti AS hinnakirjast, kuid nimetatud hinnakirjast nähtuvalt on maksumusega 5 eurot vaid võlgnevuse meeldetuletuse kolmas teatis (e-maili ja postiga). Kuivõrd hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, millal ning mitu võlgnevuse meeldetuletuse teatist kostjale Elisa Eesti AS poolt saadeti, ei ole hageja nõue meeldetuletuse tasu osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldab hageja põhinõude seega 385,52 euro ulatuses ja jätab rahuldamata summas 5 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid põhivõlalt summas 390,52 eurot alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.12.2015. a kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 2(3)

27.09.2017. a. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 5 euro ulatuses, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist summalt 385,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 54,86 eurot ja jätab rahuldamata summas 0,71 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 476,09 eurot, mille kohus rahuldas 470,38 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 98,80% ulatuses kostja kanda ja 1,20% ulatuses hageja kanda. Esitatud hagiavalduses palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot ja hageja õigusabikulud 475 eurot. Peale menetluskulude nimekirja esitamist tasus hageja veel täiendavalt riigilõivu summas 25 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 55 eurot. Hageja esitas kohtule hagi hinnaga 507,33 eurot, millelt oleks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tulnud tasuda riigilõivu summas 125 eurot, mistõttu tasus hageja 23.10.2017. a veel täiendavalt riigilõivu summas 25 eurot. Kokku on hageja käesolevas menetluses tasunud riigilõivu seega seaduses sätestatud summas 125 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 215 eurot, so riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 98,80% ulatuses, so summas 212,42 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.