Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord

TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud meeldetuletuse tasude, kokku 6 euro nõude osas. Hagiavalduse kohaselt loovutas Elisa Eesti AS 16.12.2016. a hagejale kostja vastase nõude põhisummas 498,76 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tulenevalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Kostja on jätnud tasumata arved nr 2012211785, 2012429968, 2012678617 ja 2012849433. Arve nr 2012678617 sisaldab mh meeldetuletuse tasu summas 1 euro ning arve nr 2012849433 meeldetuletuse tasu summas 5 eurot. Hagiavaldusele on lisatud küll Elisa Eesti AS arveldusega seotud teenuste hinnakiri, kuid nimetatud hinnakirjast nähtuvalt on alates 01.10.2015. a võlgnevuse meeldetuletuse esimene ja teine teatis e-mailiga maksumusega 0 eurot ning võlgnevuse meeldetuletuse kolmas teatis e-maili ja postiga maksumusega 5 eurot. Kuivõrd Elisa Eesti AS on kostjalt meeldetuletuse tasusid nõudnud arvetega, mis on kostjale esitatud 01.06.2015. a ja 01.07.2015. a, ei ole hageja nõue meeldetuletuse tasude osas õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldab hageja põhinõude seega 483,30 euro ulatuses ja jätab rahuldamata summas 6 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid põhivõlalt summas 489,30 eurot alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.07.2015. a kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 2(3)

07.07.2017. a. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 6 euro ulatuses, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist summalt 483,30 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 76,29 eurot ja jätab rahuldamata summas 1,05 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 596,64 eurot, mille kohus rahuldas 589,59 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 98,82% ulatuses kostja kanda ja 1,18% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu 175 eurot ja hageja õigusabikulud 450 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel 130 eurot. Hageja esitas kohtule hagi hinnaga 635,78 eurot, millelt oleks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tulnud tasuda riigilõivu summas 125 eurot ning on 06.12.2017. a esitanud kohtule ka taotluse enamtasutud riigilõivu 50 euro tagastamiseks. Kuivõrd riigilõiv enam tasutud summas 50 eurot kuulub hagejale tagastamisele, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 215 eurot, so riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 98,82% ulatuses, so summas 212,46 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.