Harju Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Kohtujurist
Kadi Lossi
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2018.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-18848
Tsiviilasi
Anija vald Anija Vallavalitsuse kaudu avaldus XXXi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Anija vald Anija Vallavalitsuse kaudu (F. R. Kreutzwaldi 6, 74306 Harjumaa, e-post: [email protected]) Võlgnik: XXX (surnud XXX, ik XXX)
esindajad
Ajutine pankrotihaldur: Urmas (Audit@consult OÜ, [email protected])
Võimre e-post:
Edasikaebamise kord
1(6)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 15.12.2017 esitas Anija vald Anija Vallavalitsuse kaudu Harju Maakohtule avalduse XXXi pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt pärandvara väärtus ei kata kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada XXXi pärandvara pankrot. 04.01.2018 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Võimre. 30.01.2018 esitas Urmas Võimre ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed XXX (edaspidi ka pärandaja) suri XXX. 04.12.2017 on notar Liia Aigro koostanud ja välja andnud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (pärimistoimik nr 5476-16), mille kohaselt on võlgniku pärijaks Anija Vallavalitsus. 16.11.2017 on kohtutäitur Katrin Vellet välja selgitanud pärandvara koosseisu ja pärandvara inventuuri tulemusel koostatud pärandvara nimekirja. Võlgniku varad Võlgnikul osalused äriühingutes puuduvad. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole varasemalt kuulunud. Võlgnikul on pangakontod alljärgnevates krediidiasutustes: AS SEB Pank
Konto nr
Saldo seisuga 08.01.2018
arvelduskonto
XXX
Konto nr
Saldo seisuga 08.01.2018
AS Swedbank arvelduskonto
XXX
Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Samuti ei ole võlgnik kinnistusraamatu andmetel olnud kinnisasja(de) varasemaks omanikuks ega õigustatud isikuks. E-Krediidiinfo andmetel on võlgnik olnud seotud ühe juriidilise isikuga – Algedan OÜ (registrikood 10218450). Võlgnik oli Algedan OÜ juhatuse liikmeks perioodil 06.02.200214.06.2002. Algedan OÜ on äriregistrist kustutatud 20.11.2013 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Maanteeameti vastuse kohaselt võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole. Perioodil 04.01.2013 kuni käesoleva ajani isiku nimelt sõidukeid võõrandatud ei ole.
2(6)
Maanteeameti selgitusel on sõiduki MERCEDES-BENZ C 200 (registreerimisnumber XXX; väljalaskeaasta 1995) registrijärgne omanik 08.02.2016 teatanud, et on võõrandanud võlgnikule eelnimetatud sõiduki. Haldur on tuvastanud, et kõnealuse sõiduki väärtus portaali www.auto24.ee andmetel on maksimaalselt 500 eurot, kuid seda eeldusel, et tegemist on sõidukõlbuliku autoga. Halduri poolt võlgnikuga koos elanud isikule tehtud päringust ilmnes, et ülalnimetatud sõiduk on võlgniku surma järel seisnud liikumatult XXX, XXX kinnistu elamu ees hoovis. Selliselt on sõiduk ligikaudu 2 aastat seisnud ning lisaks puuduvad andmed sõiduki võtmete asukoha kohta. Haldurile on võlgnikuga koos elanud isiku poolt kinnitatud, et sõidukil puudub väärtus ning sõiduki seisukord on halb – selliselt on tegemist varaga, millel puudub tegelikkuses realiseerimisväärtus. Haldur on valmis andma XXX kinnistu omanikule nõusoleku selleks, et viimane saaks sõiduki anda üle jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. Sõiduki saab anda üle jäätmekäitlusettevõttele üksnes omaniku või viimase esindaja (sh, pärandvara ajutise pankrotihalduri) kirjalikul ning allkirjastatud nõusolekul. Üksnes ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav romusõiduki käitluskoht saab esitada elektroonse lammutustõendi Maanteeameti Liiklusregistrile, mille alusel kustutatakse romusõiduk andmebaasist. AS-i Pensionikeskus vastuse kohaselt kuuluvad 15.01.2018 seisuga võlgnikule 2511.675 SEB Optimaalne Pensionifond osakut. Tegemist on kohustusliku kogumispensioni osakutega (II sammas). Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga (III sammas). Võlgnikule kuuluvate osakute puhasväärtuseks on vastuse kohaselt 2 235,16 eurot. Osakute puhasväärtus muutub igapäevaselt. Ametlikes Teadaannetes 04.01.2018 avaldatud teate järgselt ei ole kolmandad isikud võlgniku pärandvara ajutise pankrotihalduri poole pöördunud ning täiendava vara olemasolu kohta infot laekunud ei ole. Võlgniku pärandvara väärtuseks on maksimaalselt 2 235,65 eurot (pensionifondi osakud 2 235,16 eurot ja SEB arvelduskonto jääk 0,49 eurot). Võlgniku kohustused AS Swedbank vastuse kohaselt on võlgnikul laenulepingust 09-024336-KX tulenev põhiosa viivise kohustus summas 79,07 eurot. AS SEB Pank vastuse kohaselt on võlgnikul arvelduskonto kuutasu võlgnevus summas 0,90 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastuse kohaselt on võlgnikku puudutavad täitemenetlused järgmised: Täiteasi nr 034/2012/11, sissenõudja EESTI HAIGEKASSA, summas 137,87 eurot. Täiteasi nr 025/2011/2373, sissenõudja SWEDBANK AS, summas 432,75 eurot. Täiteasi nr 022/2009/8807, sissenõudja BIGBANK AS, summas 497,10 eurot.
3(6)
Täiteasi nr 22/2009/302, sissenõudja BALTI INVESTEERINGUTE GRUPI PANK AS, summas 11 504,07 eurot. Täiteasi nr 027/2005/1776, sissenõudja
LIIKLUSJÄRELEVALVE OSAKOND, summas 115,04 eurot. Täiteasi nr 027/2005/815, sissenõudja
LIIKLUSJÄRELEVALVE OSAKOND, summas 38,35. Maksu- ja Tolliameti andmetel on isikul 2012. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu koos arvestusliku intressiga tasumise kohustus summas kokku 97,30 eurot. Pärandvara inventuuri alusel koostatud pärandvara nimekirjas on märgitud pärandvara kohustusena PärS § 131 nimetatud matusekulud (matusekulude summa on jäänud nimetamata) ning pärandvara inventuuri tegemise kulud summas 42,00 eurot. Pärandvara inventuuri alusel koostatud pärandvara nimekirjas ei ole märgitud PärS § 132-133 nimetatud kohustusi (pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise kulud; testamendi või pärimislepinguga ettenähtud korraldused, annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud, sundosa nõuded ja muud kohustused) - selliste kohustuste olemasolu ei ole menetluse käigus tuvastanud ka haldur. Salva Kindlustuse AS-i vastuse kohaselt on esimese astme kohtu menetluses kindlustusvõtja hagi Salva Kindlustuse vastu ning vaidluse keskmes on küsimus, kas toimunud on kindlustusjuhtum. Täpsemalt on küsimus selles, kas XXX’it on võimalik lugeda kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks või mitte. Juhul, kui kohus otsustab, et XXX’it ei saa kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks lugeda ehk kindlustusandja peab välja maksma kindlustushüvitise, tekiks Salva Kindlustusel XXX’i vastu tagasinõudeõigus kahju põhjustamise eest. Kindlustusvõtja poolt hagis esitatud nõude suurus on 45 000 eurot. Selliselt on Salva Kindlustuse AS-i potentsiaalne tagasinõudeõigus võlgniku vastus summas 45 000 eurot. Võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused on vähemalt 12 944,45 eurot, millele võib lisanduda kohustus Salva Kindlustuse AS-i ees summas 45 000 eurot ning menetluskulud. Võlgniku pärandvara suurus on pankroti väljakuulutamise järgse pankrotimenetluse läbiviimiseks ebapiisav, mistõttu on haldur seisukohal, et pärandvaraga seonduv menetlus on põhjendatud lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1). Võlausaldajate poolt deposiidi maksmist pärandvaraga seonduva menetluse raugemise vältimiseks haldur põhjendatuks ei pea, kuivõrd ühtegi tagasivõitmise võimalust haldur käesoleval juhul tuvastanud ei ole – selliselt ei ole ette näha, et pankrotivara võiks suureneda. Samuti ei ole pankroti väljakuulutamine PankrS alusel käesoleval juhul möödapääsmatult vajalik (näiteks füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse taotlemise korral on see vältimatu).
4(6)
Võlgnikul puuduvad haldurile teadaolevalt ülalpidamiskohustused PKS-s sätestatud alustel. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri andmetel on võlgnikul on kohustusi vähemalt 12 944,45 eurot, millele võib lisanduda kohustus Salva Kindlustuse AS-i ees summas 45 000 eurot ning menetluskulud. Igasugune vara, mille arvelt täita võlausaldaja nõuet aga võlgnikul puudub. Seega pärandvaras puudub vara, mille arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et XXX’i (surnud XXX) pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri Urmas Võimre töötasu 20 töötunni eest kokku on 1920 eurot, millele lisandub käibemaks summas 384 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulutuste summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Seega tuleb tunnustada ajutise halduri tasu ja kulutuste nõuet kogusummas 2304 eurot. AS-i Pensionikeskus vastuse kohaselt kuuluvad 15.01.2018 seisuga võlgnikule 2511.675 SEB Optimaalne Pensionifond osakut. Tegemist on kohustusliku kogumispensioni osakutega (II sammas). Võlgnikule kuuluvate osakute puhasväärtuseks on vastuse kohaselt 2 235,16 eurot. IFS § 64 lg 11 kohaselt on kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral pankrotihalduril õigus nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist.
5(6)
Ajutise pankrotihalduri tasu on võimalik katta võlgniku pärandvara hulka kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmisest laekuvate rahaliste vahendite arvel, millest on eelnevalt arvatud maha pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu. Ajutisel halduril on õigus esitada avaldus XXX`ile kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõitmiseks ja saadud rahalistest vahenditest kanda ajutise halduri tasu ja kulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.