lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-7312/43

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-7312/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1355
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-7312

Tsiviilasi

Osaühing Mortellar Invest hagi osaühingu Katanter vastu võla väljamõistmiseks ja osaühing Katanter vastuhagi osaühingu Mortellar Invest vastu alusetult saadu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 11. detsembri 2017 määrus osaühingu Mortellar Invest hagi osas menetluse lõpetamise kohta ja 11. detsembri 2017 määrus osaühingu Katanter vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Katanter määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja määruskaebemenetluses): osaühing Mortellar Invest, lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Kostja (määruskaebuse esitaja): osaühing Katanter, lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada tervikuna Harju Maakohtu 11. detsembri 2017 määrused osaühingu Mortellar Invest hagi osas menetluse lõpetamise kohta ja osaühingu Katanter vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing Mortellar Invest (hageja) esitas 10. mail 2017 Harju Maakohtule hagi osaühingu Katanter (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas hagi 21. juuni 2017 tagasejaotsusega, mis oli viivitamata täidetav.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Hageja avalduse alusel algatas kohtutäitur 22. juunil 2017 kostja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2017/3155, mille raames tegi kohtutäitur
2.augustil 2017 ametialaselt kontolt hagejale väljamakse summas 46 005,83 eurot. Kohtutäitur lõpetas viidatud täitemenetluse 23. oktoobri 2017 otsusega.
3.Kostja esitas 21. juulil 2017 kaja ja 25. juulil 2017 taotluse täitemenetluse peatamiseks. Maakohus jättis 28. augusti 2017 määrusega kaja rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19. oktoobri 2017 määrusega kostja määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse, rahuldas kaja, taastas menetluse ja saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule.
4.Hageja esitas 6. novembril 2017 maakohtule taotluse lõpetada menetlus seoses hagist loobumisega. Kuna tagaseljaotsusega nõue rahuldati ja see on täitemenetluse tulemusena täidetud, pole hagejal enam kostja vastu nõuet. Kostja leidis, et hagist loobumine tuleb jätta vastu võtmata.
5.Kostja esitas 5. detsembril 2017 maakohtule vastuhagi hageja vastu alusetult saadu väljamõistmiseks. Kuna ringkonnakohus rahuldas kostja määruskaebuse, siis tagaseljaotsus ei jõustunud ning langes ära õiguslik alus täitemenetluse algatamiseks ja tagaseljaotsuse täitmiseks. Jõustunud kohtuotsuseta pole hagejal enam õiguslikku alust kinni pidada täitemenetluse käigus saadud 46 097,03 eurot. Selle summa võrra on hageja kostja arvel alusetult rikastunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 tähenduses, mida võib kostja tagasi nõuda.

MAAKOHTU MÄÄRUSED

6.Maakohus võttis 11. detsembri 2017 määrusega hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse. Puuduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimalda hagist loobumist vastu võtta. Üksnes asjaolu, et kostjal võib olla hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue, ei ole selline alus. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuid neid kindlaks ei määranud.
7.Teise 11. detsembri 2017 määrusega (koos eelmises punktis viidatuga edaspidi „vaidlustatud määrused“) jättis maakohus kostja vastuhagi menetlusse võtmata, kuna kohus lõpetas asjas põhihagi menetluse. Kohus selgitas, et kostjal on oma õiguste maksmapanekuks võimalik esitada iseseisev hagiavaldus. Ühtlasi märkis kohus, et määrus ei ole kaevatav.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrused tühistada ja taastada asja menetlus. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: − menetluse lõpetamine asjas ei ole õige, kuna põhihagi ja vastuhagi vahel on vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldaks asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Tagaseljaotsuse mittejõustamisel tekkis kostjal õigus esitada vastuhagi alusetult saadud summade tagasisaamiseks ja hagejal tekkis kohustus tõendada oma haginõude õiguspärasust. Seega on ka hagejal õiguslik huvi menetluse jätkamiseks; − vastuhagilt oli tasutud riigilõiv ja see esitati õigeaegselt enne eelmenetluse lõppemist. Seega ei olnud kohtul mingit alust keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest; 2 (4)

− maakohus kohaldas vääralt TsMS § 168 lg 5, kuna kostja ei rahuldanud haginõuet vabatahtlikult. Täitemenetluses täideti tagaseljaotsust, mis aga ringkonnakohtu määrusega kaja rahuldamise tõttu ei jõustunud. Seega hagist loobumise taotluse esitamise ajaks 6. novembril 2017 ei olnud hagejal õiguslikku alust kostjalt sunniviisil saadud raha kinnipidamiseks. Sellest tulenevalt tuleb menetluse lõpetamisel seoses hagist loobumisega kohaldada TsMS § 168 lg 4.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis hagejale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
31.jaanuari 2018 kirjaga teistkordselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud määrused tuleb kooskõlas TsMS § 667 lgga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
12.TsMS § 474 lg 2 kohaselt, kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. See kohaldub ka olukorras, kus viivitamata on täidetud tagaseljaotsus, mis eduka kaja tõttu ei jõustunud. Kostja tugineb vastuhagis sellele, et kuna tagaseljaotsus ei jõustunud, siis langes ära alus täitemenetluse algatamiseks ja tagaseljaotsuse täitmiseks ning jõustunud kohtuotsuseta pole hagejal õiguslikku alust kinni pidada täitemenetluse käigus saadud summasid. Hagist loobumise vastuvõtmisel on seega tekkinud olukord, kus kostja nõude rahuldamise korral tuleb hagejal kostjale tagastada täitemenetluse käigus saadu, kuid hagejal ei ole võimalik oma nõuet kostja vastu maksma panna. Tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus ei selgitanud hagejale hagist loobumise tagajärgi, mida ringkonnakohus loeb käesoleval juhul menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Kuigi TsMS § 431 lg 1 paneb otsesõnu kohtule vastava kohustuse üksnes juhul, kui poolt ei esinda advokaat, siis tuleneb mh TsMS § 392 lg 1 pdest 1 ja 2 kohtule kohustus luua eelmenetluses piisav selgus poolte nõuete ja taotluste osas. Tagasitäitmise vaidluses ei saa lahendada küsimust, kas algne otsus oli õige, vaid TsMS § 474 lg 2 on erikoosseis VÕS normide suhtes, st annab eraldi nõudealuse kostjale. TsMS § 474 lgga 2 on viivitamatu täitmisega kaasnevad riskid jäetud sisuliselt sissenõudja (praegusel juhul hageja) kanda, kes peab olema valmis heastama võlgnikule (kostja) tagaseljaotsuse täitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, kui asjas tehtav lõplik lahend erineb esialgu viivitamata täidetavaks tunnistatud lahendist. Samasugune on olukord siis, kui lõplikku sisulist lahendit nõude kohta ei tehtagi. 3 (4)

Eeltoodust tulenevalt on maakohus ennatlikult lõpetanud hageja nõude osas menetluse, kuna selgitamiskohustuse rikkumise tõttu ei teavitanud kohus pooli kõikidest olulistest materiaal- ja menetlusõiguslikest tagajärgedest ning välja on selgitamata, kas hageja tegi teadliku valiku menetluse lõpetamise osas.

13.Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine on ebaõige ka TsMS § 373 lg 3 teise lause järgi, mis näeb ette, et kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, v.a kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Kostja vastuhagis sellist taotlust ei sisaldu.
14.Maakohus märkis vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määruses, et see ei ole vaidlustatav. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Seadusest tulenevalt on hagi (sh vastuhagi) menetlusse võtmisest keeldumise määrus edasikaevatav (TsMS § 372 lg 5 koosmõjus § 373 lg 3 esimese lausega). Ringkonnakohus leiab, et kostja eksitamine edasikaebeõiguse puudumise kohta on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis on alus määruse tühistamiseks (vt Riigikohtu 8. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-25-07, p 12).
15.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus märgib siiski, et maakohus kohaldas menetluse lõpetamise määruses menetluskulude jaotamisel lisaks valesti TsMS § 168 lgd 4 ja 5, sest need sätted ei hõlma kulude kostja kanda jätmise juhuna olukorda, kus hageja nõue täideti tagaseljaotsuse alusel, mis kostja kaja tõttu ei jõustunud. Määruse tühistamise ja asja maakohtule tagasisaatmise tõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta menetluskulude jaotuse osas.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Samuti näeb TsMS § 433 lg 1 ette, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja