osaühing Mortellar Invest hagi osaühing Katanter vastu võla saamiseks ja osaühing Katanter vastuhagi osaühing Mortellar Invest vastu alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 49 164,66 eurot Vastuhagi hind 49 794,89 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja/vastuhagis kostja osaühing Mortellar Invest (registrikood 11328494,), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik esindajad Kostja/vastuhagis hageja osaühing Katanter (registrikood 10041494), lepinguline vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt osaühing Katanter hageja osaühing Mortellar Invest kasuks põhivõlgnevus 43 500 USD, viivis arvestatuna summalt 43 500 USD perioodi 05.11.2016-10.05.2017 eest 1210,31 USD ja edasi alates 11.05.2017 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Välja mõista kostjalt osaühing Katanter hageja osaühing Mortellar Invest kasuks põhivõlgnevus 3179 eurot, viivis arvestatuna summalt 3179 eurot perioodi 29.11.2016-10.05.2017 eest 113,51 eurot ja edasi alates 11.05.2017 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata vastuhagi. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud kostja osaühing Katanter kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja osaühing Mortellar Invest (edaspidi hageja) palub kostjalt osaühing Katanter (edaspidi kostja) välja mõista: 1.1 põhivõlgnevuse 45 000 USD eurot, viivise 1210,31 USD, alates 11.05.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude kohase tasumiseni; 1.2 põhivõlgnevuse 3179 eurot, alates 11.05.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude kohase tasumiseni; 1.3 menetluskulud.
2.Oktoobris 2016 müüs hageja kostjale Norras külmutatud lõhe fileerimise jääkprodukte koguses 17 400 kg (neto) Incoterms 2010 tarnetingimustel (edaspidi tarnetingimused) CPT – Pinsk, Valgevene 43 500 dollari eest. Tingimuste kohaselt pidi hageja kui müüja andma kauba üle vedajale, millega läheb kauba juhusliku hävimise riisiko üle ostjale ja müüja tarnekohustus loetakse täidetuks. Müüja pidi tagama kauba vastavuse lepingu tingimustele ja täitma kõik tolliformaalsused, mis on vajalikud kauba ekspordiks ja transiitveoks. Ostja pidi korraldama impordi tolliformaalsused Valgevenes. Hageja on oma kohustused täitnud. Hageja sõlmis veolepingu vedajaga xxx kauba veoks autotranspordiga Valgevenesse. 18.10.2016 andis hageja kauba üle vedajale. Kaubal ei olnud puudujääke ei koguse ega kvaliteedi osas. Vedaja on kauba toimetanud õigeaegselt Valgevenesse. Hageja on saatnud kostjale kõik vajalikud saatedokumendid. CMR-il on kauba kirjeldusena märgitud „Frozen Salmon off-cuts (Salmo Salar), commodity code 0303130000,“ mis tähendab eesti keeles külmutatud lõhe lõiked (Salmo Salar), tootekood 0303130000. Hageja edastas kostjale kauba tootja, Xxx ASA, 28.10.2016 kirjaliku spetsifikatsiooni, mida kaup sisaldab ja müüja edastas selle kirja ostjale. Kostja oli teadlik kaubasaadetise sisust.
3.21.10.2016 väljastas hageja kostjale arve 326 kauba eest 43 500 USD ja 28.11.2016 arve 389 kauba saatmise kulude eest 3179 eurot. Kostja keeldus kauba eest tasumast, vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Kostja märkis, et Valgevene toll on kauba osaliselt konfiskeerinud ja hävitanud vale deklareerimise tõttu. Kaup oli deklareeritud kui „värskelt külmutatud lõhe kõhuääred luude ja uimedega,“ kuid kauba hulgas leidus tegelikkuses ka erineva suuruse ja vormiga tükeldatud lõhefilee tükke ja kalatükke, mis ei ole käsitletavad fileedena (kogus 15 660 kg) ning lõheääri (kogus 1740 kg). Viited kauba valele deklareerimisele ja konfiskeerimisele ei vabasta kostjat ostuhinna tasumisest. Hageja ei vastuta kauba Valgevenesse sisseveo deklareerimise ja/või kauba konfiskeerimise eest. Hageja vastutab kauba ekspordi ehk väljaveo eest Norra Kuningriigist. Kostja vastutab kauba impordi ehk sisseveo tollivormistuse eest Valgevene Vabariiki. Kostjal oli võimalus kaup kindlustada. Kostja on oma 13.07.2017 kirjas Valgevene Peaprokuratuurile tunnistanud, et on ka varem sama kaupa Valgevenesse vedanud ja ka siis tekkisid probleemid tolliga. Kostja pidi olema seega tollivormistuses eriti ettevaatlik.
4.Tulenevalt kostja vastuväidetest märgib hageja, et kostja müüs kauba edasi äriühingule xxx. Kostja 18.10.2016 arves 594946 on muudetud kauba kirjeldust nagu oleks kaubaks oimusid ja konte sisaldavad atlandi külmutatud lõhe lõiked. Muudetud on ka kauba sihtkohta. Kaup pidi minema Valgevenes Pinska linna, aga kostja ja xxx vahelise lepingu ja arve kohaselt on kauba sihtkohaks Valgevene linn Grodno. Kostja on kauba ka deklareerinud kui „värskeltkülmutatud lõhe kõhuääred luude ja uimedega,“ millega kostja ise suure tõenäosusega on tekitanud probleeme ja segadust. Viited kauba valele deklareerimisele ja konfiskeerimisele ei vabasta kostjat ostuhinna
tasumisest. Xxx ASA tavatoodete nagu lõhefilee ja portsjonite töötlemisel saadakse erinevaid kaastooteid, mida ei liigitata nende värvuse, suuruse jne järgi eraldi toodeteks, sest automatiseeritud suletud ringi tüüpi tootmises osaleb minimaalne arv töötajaid. Kaastooted pakitakse märgistatuna ühtse tootena kui „kalalõiked,“ mis võivad sisalda järgimisi lõikeid sõltuvalt tavalisest käitlemise liigist: 1) seljauim, 2) kõhuäär, 3) kõhu membraan, 4) selgroog küljeluudega, 5) lõikejäägid, 6) kalaliha sabatükid, 7) kalaliha tükid (sorti alandatud värvuse, suuruse või luude sisaldumise tõttu), 8) kalafilee tükid (sorti alandatud värvuse, suuruse või luude sisaldumise tõttu). Liha ja fileetükkide sordilisust on Xxx ASA kvaliteedikontrolli poolt kui kõrvaltoodetel alandatud, sest need ei vasta Xxx ASA ja viimase klientide kavliteedistandarditele. Kostja eksitab kohut, et kostjal ei olnud võimalust muuta kauba tollideklareerimisel tarnekoodi või nimetust. Kui kostja parandusdeklaratsiooni ei esitanud, ei tähenda, et seda ei saanud teha. Kostja poolt esitatud Valgevene seaduste väljavõttest nähtuvad samuti parandusdeklaratsiooni esitamise tingimused ja võimalus. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
6.Hageja poolt tarnitud kaup ei vasta lepingu tingimustele. Tarnitud kaubast oli üksnes 1740 kg lõhe fileerimise jääklõikeid ning ülejäänud osas, 15 660 kg, koosnes kaup erineva suuruse ja vormiga tükeldatud lõhefilee tükkidest ja kalatükkidest, mis tuvastati Valgeneves tollikontrollikäigus 16.12.2016 tehtud ekspertiisiotsusega nr 149 ja, mis on kinnitatud Grodno linna Oktoobri rajooni kohtu 27.02.2017 otsusega. Kaup ei vastanud tootekoodile 0303130000 ehk kaup ei vastanud lepingutingimustele, mille eest vastutab hageja. Tootekood algusega 0303 katab erinevaid külmutatud kalasid peale filee ja –liha, mis kuulub tootekoodi algusega 0304 alla.
7.Transiitdeklaratsioonis kauba nimetusele sõnade lisamist ei saa lugeda tarbitud kauba nimetuse ebaõigeks muutmiseks. Kauba tootja Xxx AS poolt 26.10.2016 väljastatud spetsifikatsioonis kinnitatakse, et lõhe fileerimise jääklõigetes on peale mittestandardseid kalaliha ja –filee tükke ka seljauimi, kõhuääri, selgrooge küljeluudega uimeluude ja nahaga.
8.Kostjal ei olnud võimalust ega kohustust kontrollida kauba vastavust lepingtingimustele enne kauba saabumist kaubasaajale. Kaubasaajale läheb kauba rikkumise ja kaotamise riisiko üksnes kui kaup vastab lepingutingimustele. Valgevene tollikomitee leidis samuti, et kostja ei ole isik, kes sooritas haldusrikkumise, mille eest on kehtestatud vastutus Valgevene Vabariigi haldusõigusrikkumiste seadustiku § 14.5 lg 1 järgi, kuna kostja ei teostanud tollideklareerimist, vaid seda tegi vedaja xxx.“ Kostjal ei olnud võimalik muuta kauba tollideklareerimisel tarnekoodi või nimetust. Valgevene toll luges seda rikkumist salakaubaveoks. Vastuhagi
9.Kostja palub hagejalt välja mõista alusetult saadud 46 097,03 eurot, viivis 10,10 eurot ja alates 05.12.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jätta hageja kanda.
10.21.06.2017 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hageja hagi. Hageja esitas otsuse täitmisele Tallinna kohtutäiturile Elin Vilippus, kes algatas täiteasja 022/2017/3155 ning debiteeris 26.07.2017 kostja pangakontolt AS-is SEB Pank 46 097,03 eurot hageja kasuks. Nõude ülejäänud osas peatati täitemenetlus Harju Maakohtu 02.08.2017 määrusega. Kostja esitas 21.07.2017 tagaseljaotsuse peale kaja ja vastuse hagiavaldusele. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19.10.2017 kohtumäärusega kostja kaja, mistõttu 21.06.2017 tagaseljaotsus ei jõustunud ja täitemenetlus lõpetati kohtutäituri 23.10.2017 otsusega. Kuna langes ära õiguslik alus täitemenetluse algatamiseks ja tagaseljaotsuse täitmiseks, siis puudub hagejal õiguslik alus pidada kinni täitemenetluse käigus saadud 46 097,03 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
11.Vastuhagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostjal puudub alus jätta kauba eest tasumata. Hageja on müügilepingu täitnud ja hagejal on õigus tasule. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid täielikult, igakülgselt ja objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning vastuhagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus selgitab, et kohus käsitleb otsuses läbivalt hagejana osaühing Mortellar Invest ja kostjana osaühing Katanter.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Hageja on kohtule esitanud kostja vastu hagi müügilepingust tuleneva tasu 43 500 USD ja viivise saamiseks ning kauba saatmisega seonduvate kulude saamiseks 3179 eurot ja viivise saamiseks. Kostja leiab, et hagi on põhjendamata ning hageja on kohustatud tagastama kostjale müügilepingu alusel alusetult saadud 46 097,03 eurot ja viivise.
16.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: 16.1 Oktoobris 2016 müüs hageja kostjale Norras külmutatud lõhe fileerimise jääkprodukte koguses 17 400 kg Incoterms 2010 tarnetingimustel CPT - Pinsk, Valgevene 43 500 dollari eest; 16.2 Hageja sõlmis veolepingu vedajaga xxx“ kauba veoks autotranspordiga Valgevenesse ning andis kauba üle 18.10.2016 (I kd tl 7); 16.3 Kaup on toimetatud Valgevene Vabariiki Grodno linna; 16.4 Kostja müüs kauba äriühingule xxx; 16.5 21.10.2016 väljastas hageja kostjale arve 326 kauba eest 43 500 USD maksetähtajaga 04.11.2016 (I kd tl 5-6) ja 28.11.2016 arve 389 kauba saatmisega seonduvate kulude eest 3179 eurot (I kd tl 11-12), arved on tasumata; 16.6 Valgevene Vabariigi Grodno regionaalse tolli ametiisikud konfiskeerisid kaubast 15 660 kg, kuna kaup ei vastanud kauba faktilistele andmetele.
17.Kostja ja hageja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses sõlminud ostumüügilepingu, mille alusel on hageja müünud kostjale Norras külmutatud lõhe fileerimise jääkprodukte koguses 17 400 kg. Kuna pooled on kokku leppinud, et kaup on müüdud Incoterms 2010 CPT tarnetingimustele (edaspidi tarnetingimused) (I kd tl 170-200), siis kuuluvad antud asjas kohaldamisele lisaks VÕS-ile ka tarnetingimused.
18.Pooled ei vaidle, et tarnetingimuste kohaselt kauba kadumise ja kahjustamise risk, samuti kõik muud kaubaga seonduvad kulud (mis ei ole kaetud veolepinguga) läksid hagejalt kui müüjalt ostjale, kui kaup anti vedaja käsutusse (I kd tl 190 pöördel). Samuti ei vaidle pooled, et tarnetingimuste kohaselt pidi hageja kui müüja täitma kõik ekspordi-tolliformaalsused ja kandma sellega kaasnevad kulud ja kostja kui ostja kohustuseks oli tolliformaalsused impordil (I kd tl 191).
19.Pooled vaidlevad käesolevas asjas, kas hageja poolt kostjale müüdud kaup vastas lepingutingimustele. Müügilepingu mittekohase täitmisega on tegemist siis, kui müüdud asi ei
vasta lepingutingimustele oma kvaliteedi või muude omaduste poolest, eelkõige kui müügilepingu täitmise kvaliteet ei vasta lepingust või seadusest tulenevatele nõuetele. Seega tuleb müügi puhul kontrollida, kas hageja poolt kostjale müüdud kaup vastab lepingutingimustele ja kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ehk kas müüja suhtes saab lepingutingimustele mittevastavuse tõttu kohaldada õiguskaitsevahendit.
20.Tulenevalt VÕS § 217 lg 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Vastavalt tarnetingimustele peab müüja tarnima kauba kooskõlas müügilepingu nõuetega ning vastavuses tõenditega, mis on müügilepingu järgi nõutud. Müüdud asja lepingutingimustele vastavuse kontrollimise kriteeriumid sätestab VÕS § 217 lg 2, mille punkti 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
21.VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kooskõlas sama paragrahvi kolmanda lõikega vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
22.Kohus on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud, et kaup ei vastanud lepingutingimustele.
23.Puudub vaidlus ning kohtule esitatud tõenditega, 21.10.2016 arve 326 (I kd tl 5-6), 18.10.2016 CMR (I kd tl 7-8), on tõendatud, et hageja müüs kostjale Norra Kuningriigi tootja Xxx AS kaupa „Frozen salmon off-cuts“ (külmutatud lõhe lõiked) 17 400 kg tarnekood 0303130000. Xxx AS 28.10.2016 kirjaliku selgitusega (I kd tl 10) on tõendatud, et kalalõiked võivad sisaldada järgmist: 1) seljauim, 2) kõhuäär, 3) kõhu membraan, 4) selgroog küljeluudega, 5) lõikejäägid, 6) kalaliha sabatükid, 7) kalaliha tükid (sorti alandatud värvuse, suuruse või luude sisaldumise tõttu), 8) kalafilee tükid (sorti alandatud värvuse, suuruse või luude sisaldumise tõttu). Liha ja fileetükkide sordilisust on Xxx kvaliteedikontrollipoolt kui kõrvaltoodetel alandatud, sest need ei vasta Xxx ja tema klientide kvaliteedistandarditele. Sordilisuse alandamise põhjusteks on mittevastav värvus, ebaühtlane kaal või kuju, uimeluude, naha või uimede olemasolu. Xxx As on 18.11.2016 selgitanud, et toodete „off-cuts“ (kala rookimise ja fileerimise jäägid) kohased erieeskirjad ja spetsifikatsioonid puuduvad. Xxx kasutab seda tootenime, et tähistada kõiki lõhefilee ja – tükitoodangu eraldamata jääke (kõik tooted, millel on mistahes liiki luud, nahk ja uimed). Jääktoodete liik sõltub antud päeval töödeldavast filee või tüki liigist (A, B, C, D, E – suuruse järgi liigitamata või liigitatud nahaga või nahata lõhefileed või -tükid) (I kd tl 9, tõlge 215). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et kostja ei ole hagejalt saanud toodete spetsifikatsiooni/selgitust. Tunnistaja E R ütlustest (II kd tl 61 pöördel - 63) nähtub, et lõhelõiked võivad sisaldada ka kalafilee tükke (II kd tl 62 – 62 pöördel). Ka kohtule esitatud Skype vestlusega on tõendatud, et kostja teadis, et tegemist on nn loterii kaubaga (II kd tl), mis tunnistaja sõnul tähendab, et võib saada nii kalalõikeid kui ka kalanahka (II kd tl 62) Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kaup võis sisaldada muuhulgas ka kalaliha(tükke) ja kalafilee tükke, mille sordilisus oli alandatud ning, kostja oli kaubasaadetisest teadlik.
24.Kostja advokaatide koostatud kaebustest, kaebus Valgevene Vabariigi Peaprokuratuuri (I kd tl 16-22), kaebus Grodno regionaalse tolli juhatajale (I kd tl 22 pöördel - 26) ja kaebus Valgevene Vabariigi Riikliku Tollikomitee esimehele (I kd tl 26 pöördel - 27) nähtub, et kaup sisaldas endas lõhelihast lõigatud tükke, lõheliha vormituid tükke, lõhelihatükke koos uimede, luude, naha ja soomustega (I kd tl 20). Tõenditest nähtub, et hageja poolt tarnitud kaup sisaldas ühes pakendis kolme erinevat toodangu alaliiki: lõigatud lõhelihatükke, vormitud lõhelihatükke, kuid ka uimed, luid, nahka ja soomuseid sisaldavaid kalalihatükke, mida kostja on ise välja toonud enda kaebuses Valgevene Vabariigi Tollikomitee esimehele (I kd tl 26 pöördel). Et kaup sisaldas nii lõigatud kalatükke ilma selgroo luude, uimede kui nahata, vormitud kalalihatükke kui ka koos uimede ja
luudega kinnitab ka 16.12.2016 ekspertiisiotsus (I kd tl 49-52, 52c-52i). Tunnistaja E R on ka ise kinnitanud, et visuaalselt ei olnud võimalik tuvastada, kas lõhefilee sisaldas luid ja uimesid ning kala värvus näitas, et tegemist on praaktoodanguga (II kd tl 63). Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja on müünud kostjale tarnekoodile 0303130000 ja Xxx 28.10.2016 kirjalikule selgitustele vastavat kaupa.
25.Puudub vaidlus ning on tõendatud, et 18.10.2016 CMR-l on kauba kirjeldusena märgitud „Frozen salmon off-cuts (Salmo Salar), commodity code 0303130000“ (külmutatud lõhe lõiked (Salmo Salar), tootekood 0303130000). Valgevene Riikliku Tollikomitee vastusega on tõendatud, et transiidideklaratsioonis tuleb ära näidata kauba üldnimetus ning samuti kirjeldus vastavalt kaubanduslikule, transpordi(veose) dokumentidele, mis on identifitseerimiseks tolliorgani poolt piisav (I kd tl 201-202). Puudub vaidlus ning kohtule esitatud tõenditega, 28.10.2016 transiidideklaratsioon (II kd tl 31-33), 11.11.2016 kauba lõppostja Marketline deklaratsioon nr A 16445/111116/0019122/01 (I kd tl 207a-207b, II kd tl 22) ja 27.02.2017 Grodno linna oktoobri rajooni kohtu otsus (I kd tl 28-33), on tõendatud, et tollideklaratsioonis on märgitud kauba nimetusena „Frozen Salmon off-cuts, presence of skins and bonnes Salmo Salar“ (värskelt külmutatud lõhe lõiked luude ja uimedega). Ekspertiisiotsusest nähtub, et ekspertiis on jõudnud järeldusele, et andmed kauba kohta ei vasta transiidideklaratsioonis nr 11207208/241016/0531448 veerus nr 31, aga ka 18.10.2016 CMR-is numbrita, 18.10.2016 faktuur-arves nr 594956 esitatud informatsioonile: „Värskelt külmutatud lõhe lõiked luude ja uimedega.“ Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaup ei vastanud ka kaubanimetusele „Frozen salmon off-cuts (Salmo Salar), commodity code 0303130000“ (külmutatud lõhe lõiked (Salmo Salar), tootekood 0303130000). Lisaks on hageja poolt kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et ka varasemalt on Valgevenesse tarnitud kaupa nimetusega „Frozen salmon off-cuts (Salmo Salar)“ ning tollis ei ole probleeme tekkinud (II kd tl 10-18, tõlked II kd tl 38-55). Seega leiab kohus, et kuna kostja on ise teadlikult muutnud kauba nimetust, siis ei saa kostja keelduda hagejale tasu maksmisest. Hageja on tarninud kostjale tarnetingimuste kohaselt õige kauba ja andnud kostjale üle asjakohased saatedokumendid. Hageja ei vastuta tulenevalt tarnetingimustest kauba impordi ehk tollivormistuse eest Valgevene Vabariigis. Impordi vormistamise riskid lasuvad käesoleval juhul kostjal.
26.Asjakohatud ja tõendamata on kostja väited, et kostja ei saanud esitada parandusdeklaratsiooni. Valgevene tolli reguleeriva õigusakti 24. peatükk „kauba deklareerimine tollis“ sätestab tingimused kauba deklareerimise, sh muutmise kohta (II kd tl 8-9). Sealt nähtub, et tollideklaratsioonide muutmine on võimalik. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja on üritanud tollideklaratsiooni muuta/parandada.
27.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on müünud kostjale lepingutingimustele vastava kauba. Hageja on andnud üle kostjale õige kauba ja saatedokumendid, seega oli kostja kaubasisust teadlik.
28.Tulenevalt VÕS § 208 lg 1 on ostja kohustatud müüjale tasuma ostuhinna rahas. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Riigikohus on jaatanud välisvääringus nõude ja viivise esitamist (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-94-12, p 55 jj). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus kauba eest 43 500 USD ja põhivõlgnevus kauba saatmisega seotud kulude eest 3179 eurot.
29.Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määra alusel. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne
viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd hageja põhinõue kuulus kostja vastu rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna summalt 43 500 USD perioodi 05.11.2016-10.05.2017 eest 1210,31 USD ja edasi alates 11.05.2017 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning viivis arvestatuna summalt 3179 eurot perioodi 29.11.2016-10.05.2017 eest 113,51 eurot ja edasi alates 11.05.2017 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
30.Kuna kohus on leidnud, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, siis leiab kohus, et kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kohustus ei ole ära langenud. Täitmata on VÕS § 1028 lg 1 sätestatud eeldused alusetult saadud raha tagasi nõudmiseks. Menetluskulude jaotus
31.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
32.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK 03.10.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.