Margo Klaar (eesistuja), liikmed Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing
Tsiviilasi
Osaühingu Mortellar Invest hagi osaühing Katanter vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ja osaühingu Katanter vastuhagi osaühingu Mortellar Invest vastu alusetult saadu tagastamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Katanter apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
49 794,89 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: osaühing Mortellar Invest (registrikood: 11328494), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur esindajad Kivistik Kostja: osaühing Katanter (registrikood 10041494), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin
Kohtuistungi toimumise aeg
11.09.2019
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 13.02.2019 otsus tühistada osaliselt osas, milles maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega vastuhagi rahuldada ning jaotada ja määrata rahaliselt kindlaks menetluskulud vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. 1(12)
2.Jätta muutmata Harju Maakohtu 13.02.2019 otsus osas, milles maakohus rahuldas Osaühingu Mortellar Invest hagi osaühingu Katanter vastu, arvestades põhjenduste osas ringkonnakohtu täpsustusi.
4.1.Rahuldada osaühingu Mortellar Invest hagi osaühingu Katanter vastu.
4.1.1.Välja mõista osaühingult Katanter osaühingu Mortellar Invest kasuks põhivõlgnevus 43 500 USD ja viivis perioodi 05.11.2016-10.05.2017 eest 1210,31 USD ja edasi alates 11.05.2017 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 26.07.2017.
4.1.2.Välja mõista osaühingult Katanter osaühingu Mortellar Invest kasuks põhivõlgnevus 3179 eurot, viivis perioodi 29.11.2016-10.05.2017 eest 113,51 eurot ja edasi alates 11.05.2017 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 26.07.2017.
4.1.3.Punktide 4.1.1. ja 4.1.2. järgi kuulub osaühingult Katanter osaühingule Mortellar Invest väljamõistmisele kokku 43 493,43 eurot.
4.2.Rahuldada osaühingu Katanter vastuhagi osaühingu Mortellar Invest vastu osaliselt.
4.2.1.Välja mõista osaühingult Mortellar Invest osaühingu Katanter kasuks 46 097,03 eurot.
4.3.Tasaarvestada kohtuotsuse p-des 4.1.3. ja 4.2.1. väljamõistetud nõuded summas 43 493,43 eurot, mille tulemusel mõlemad nõuded selles osas lõppevad.
4.4.Hagiga seonduvad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta osaühingu Katanter kanda.
4.5.Vastuhagiga seonduvad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.6.Osaühingu Mortellar Invest taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Määrata osaühingu Mortellar Invest maa- ja ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude suuruseks 5546,73 eurot.
4.7.Tasaarvestada osaühingu Mortellar Invest menetluskulude hüvitamise nõue 5546,73 eurot osaühingu Katanter vastuhagi nõudega 2603,60 eurot saamiseks. Tasaarvestuse tulemusena mõista välja osaühingult Katanter osaühingu Mortellar Invest kasuks menetluskulu 2943,13 eurot. 4.8.Kohustada osaühingut Katanter tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (2943,13 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 2(12)
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Mortellar Invest (hageja) esitas 10.05.2017 Harju Maakohtule osaühingu Katanter (kostja) vastu hagi, paludes välja mõista põhivõla 45 000 USD eurot, sellelt viivise 1210,31 USD, alates 11.05.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude kohase tasumiseni, põhivõlgnevuse 3179 eurot ja sellelt alates 11.05.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale oktoobris 2016 Norras külmutatud lõhe fileerimise jääkprodukte 17 400 kg (neto) Incoterms 2010 tarnetingimustel (tarnetingimused) CPT – Pinsk, Valgevene 43 500 USD eest. Tingimuste kohaselt pidi hageja kui müüja andma kauba üle vedajale, millega läheb kauba juhusliku hävimise riisiko üle ostjale ja müüja tarnekohustus loetakse täidetuks. Müüja pidi tagama kauba vastavuse lepingu tingimustele ja täitma kõik tolliformaalsused, mis on vajalikud kauba ekspordiks ja transiitveoks. Ostja pidi korraldama impordi tolliformaalsused Valgevenes. Hageja täitis oma kohustused. Hageja sõlmis veolepingu vedajaga SIA LARS PRIM kauba veoks autotranspordiga Valgevenesse. 18.10.2016 andis hageja kauba üle vedajale. Kaubal ei olnud puudujääke ei koguse ega kvaliteedi osas. Vedaja toimetas kauba õigeaegselt Valgevenesse. Hageja saatis kostjale kõik vajalikud saatedokumendid. CMR-l on kauba kirjeldusena märgitud „Frozen Salmon off-cuts (Salmo Salar), commodity code 0303130000,“ mis tähendab eesti keeles külmutatud lõhe lõiked (Salmo Salar), tootekood 0303130000. Hageja edastas kostjale kauba tootja Salmar ASA (ka SalMar AS, edaspidi Salmar) 28.10.2016 kirjaliku spetsifikatsiooni, mida kaup sisaldab, ja müüja edastas selle kirja ostjale. Kostja oli teadlik kaubasaadetise sisust.
3.21.10.2016 saatis hageja kostjale arve nr 326 kauba eest 43 500 USD ja 28.11.2016 arve nr 389 kauba saatmise kulude eest 3179 eurot. Kostja keeldus kauba eest tasumast, vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Kostja selgitas, et Valgevene toll on kauba osaliselt konfiskeerinud ja hävitanud vale deklareerimise tõttu. Kaup oli deklareeritud kui „värskelt külmutatud lõhe kõhuääred luude ja uimedega,“ kuid kauba hulgas leidus tegelikkuses ka erineva suuruse ja vormiga tükeldatud lõhefilee tükke ja kalatükke 15 660 kg. Viited kauba valele deklareerimisele ja konfiskeerimisele ei vabasta kostjat ostuhinna tasumisest. Hageja ei vastuta kauba Valgevenesse sisseveo deklareerimise ja/või kauba konfiskeerimise eest. Hageja vastutab kauba ekspordi ehk väljaveo eest Norra Kuningriigist. Kostja vastutab kauba impordi ehk sisseveo tollivormistuse eest Valgevene Vabariiki. Kostjal oli võimalus kaup kindlustada. Kostja tunnistas oma 3(12)
13.07.2017 kirjas Valgevene Peaprokuratuurile, et on ka varem sama kaupa Valgevenesse vedanud ja ka siis tekkisid probleemid tolliga. Seega pidi kostja olema tollivormistuses eriti hoolikas.
4.Tulenevalt kostja vastuväidetest märgib hageja, et kostja müüs kauba edasi äriühingule LLC TD Marketline. Kostja 18.10.2016 arvel nr 594946 on muudetud kauba kirjeldust nagu oleks kaubaks uimi ja luid sisaldavad külmutatud lõhe lõiked. Muudetud on ka kauba sihtkohta. Kaup pidi minema Valgevenes Pinski linna, aga kostja ja LLC TD Marketline vahelise lepingu ja arve kohaselt on kauba sihtkohaks Valgevene linn Grodno. Kostja on kauba ka deklareerinud kui „värskeltkülmutatud lõhe kõhuääred luude ja uimedega,“ millega kostja ise suure tõenäosusega on tekitanud probleeme ja segadust. Viited kauba valele deklareerimisele ja konfiskeerimisele ei vabasta kostjat ostuhinna tasumisest. Salmar tavatoodete, nagu lõhefilee ja portsjonite töötlemisel saadakse erinevaid kaastooteid, mida ei liigitata nende värvuse, suuruse jne järgi eraldi toodeteks, sest automatiseeritud suletud ringi tüüpi tootmises osaleb minimaalne arv töötajaid. Kaastooted pakitakse märgistatuna ühtse tootena kui „kalalõiked,“ mis võivad sisalda järgimisi lõikeid sõltuvalt tavalisest käitlemise liigist: seljauim, kõhuäär, kõhu membraan, selgroog küljeluudega, lõikejäägid, kalaliha sabatükid, kalaliha tükid (sorti alandatud värvuse, suuruse või luude sisaldumise tõttu), kalafilee tükid (sorti alandatud värvuse, suuruse või luude sisaldumise tõttu). Liha ja fileetükkide sordilisust on Salmar kvaliteedikontrolli poolt kui kõrvaltoodetel alandatud, sest need ei vasta Salmar ja viimase klientide kvaliteedistandarditele. Kostja eksitab kohut, et kostjal ei olnud võimalust muuta kauba tollideklareerimisel tarnekoodi või nimetust. Kui kostja Valgevene tollile parandusdeklaratsiooni ei esitanud, ei tähenda, et seda ei saanud teha. Kostja esitatud Valgevene seaduste väljavõttest nähtuvad samuti parandusdeklaratsiooni esitamise tingimused ja võimalus see esitada. Kostja vastuväited ja vastuhagi
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
6.Hageja tarnitud kaup ei vasta lepingu tingimustele. Tarnitud kaubast oli üksnes 1740 kg lõhe fileerimise jääklõikeid ning ülejäänud 15 660 kg osas koosnes kaup erineva suuruse ja vormiga tükeldatud lõhefilee tükkidest ja kalatükkidest, mis tuvastati Valgevenes tollikontrolli käigus 16.12.2016 tehtud ekspertiisiotsusega nr 149 ja mis on kinnitatud Grodno linna Oktoobri rajooni kohtu 27.02.2017 otsusega. Kaup ei vastanud tootekoodile 0303130000 ehk kaup ei vastanud lepingutingimustele, mille eest vastutab hageja. Tootekood algusega 0303 katab erinevaid külmutatud kalasid peale filee ja liha, mis kuulub tootekoodi algusega 0304 alla.
7.Transiitdeklaratsioonis kauba nimetusele sõnade lisamist ei saa lugeda tarbitud kauba nimetuse ebaõigeks muutmiseks. Kauba tootja Salmar poolt 26.10.2016 väljastatud spetsifikatsioonis kinnitatakse, et lõhe fileerimise jääklõigetes on peale mittestandardsete kalaliha ja –filee tükkide ka seljauimi, kõhuääri, selgrooge küljeluudega ning lõikeid uimeluude ja nahaga.
8.Kostjal ei olnud võimalust ega kohustust kontrollida kauba vastavust lepingtingimustele enne kauba saabumist kaubasaajale. Kaubasaajale läheb kauba rikkumise ja kaotamise riisiko üksnes siis, kui kaup vastab lepingutingimustele. Valgevene tollikomitee leidis 4(12)
samuti, et kostja ei ole isik, kes sooritas haldusrikkumise, mille eest on kehtestatud vastutus Valgevene Vabariigi haldusõigusrikkumiste seadustiku § 14.5 lg 1 järgi, kuna kostja ei teostanud tollideklareerimist, vaid seda tegi vedaja SIA LARS PRIM. Kostjal ei olnud võimalik muuta kauba tollideklareerimisel tarnekoodi või nimetust. Valgevene toll luges seda rikkumist salakaubaveoks.
9.Kostja esitas 05.12.2017 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista alusetult saadud 46 097,03 eurot, viivise 10,10 eurot ja alates 05.12.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni. Vastuhagi kohaselt rahuldas kohus 21.06.2017 tagaseljaotsusega hageja hagi. Hageja esitas otsuse täitmisele Tallinna kohtutäiturile Elin Vilippus, kes algatas täiteasja 022/2017/3155 ning pidas kinni 26.07.2017 kostja pangakontolt AS-s SEB Pank 46 097,03 eurot hageja kasuks. Nõude ülejäänud osas peatati täitemenetlus Harju Maakohtu 02.08.2017 määrusega. Kostja esitas 21.07.2017 tagaseljaotsuse peale kaja ja vastuse hagiavaldusele. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19.10.2017 määrusega kostja kaja, mistõttu 21.06.2017 tagaseljaotsus ei jõustunud ja täitemenetlus lõpetati kohtutäituri 23.10.2017 otsusega. Kuna langes ära alus täitemenetluse algatamiseks ja tagaseljaotsuse täitmiseks, siis puudub hagejal õiguslik alus pidada kinni täitemenetluse käigus saadud 46 097,03 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
10.Vastuhagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostjal puudub alus jätta kauba eest tasumata. Hageja on müügilepingu täitnud ja hagejal on õigus tasule. Maakohtu otsus
11.Maakohus rahuldas 13.02.2019 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
12.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: oktoobris 2016 müüs hageja kostjale Norras külmutatud lõhe fileerimise jääkprodukte 17 400 kg 43 500 USD eest Incoterms 2010 tarnetingimustel CPT Pinsk, Valgevene; hageja sõlmis veolepingu vedajaga SIA LARS PRIM kauba veoks autotranspordiga Valgevenesse ning andis kauba üle 18.10.2016; kaup on toimetatud Valgevene Vabariiki Grodno linna; kostja müüs kauba äriühingule LLC TD Marketline; 21.10.2016 väljastas hageja kostjale arve nr 326 kauba eest 43 500 USD tasumiseks maksetähtajaga 04.11.2016 ja 28.11.2016 arve nr 389 kauba saatmisega seonduvate kulude eest 3179 eurot, arved on tasumata; Valgevene Vabariigi Grodno regionaalse tolli ametiisikud konfiskeerisid kaubast 15 660 kg, kuna kaup ei vastanud kauba faktilistele andmetele.
13.Pooled ei vaielnud selle üle, et tarnetingimuste kohaselt kauba kadumise ja kahjustamise risk, samuti kõik muud kaubaga seonduvad kulud (mis ei ole kaetud veolepinguga) läksid hagejalt kui müüjalt ostjale, kui kaup anti vedaja käsutusse. Samuti ei vaielnud pooled, et tarnetingimuste kohaselt pidi hageja kui müüja täitma kõik ekspordi-
5(12)
tolliformaalsused ja kandma sellega kaasnevad kulud ja kostja kui ostja kohustuseks oli tolliformaalsused impordil.
14.Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas hageja poolt kostjale müüdud kaup vastas lepingutingimustele. Tõendamist ei leidnud, et kaup ei vastanud lepingutingimustele. Kaup võis sisaldada muuhulgas ka kalaliha(tükke) ja kalafilee tükke, mille sordilisus oli alandatud, ning kostja oli kaubasaadetisest teadlik. Maakohtu hinnangul oli tõendatud, et hageja müüs kostjale tarnekoodile 0303130000 ja Salmar 28.10.2016 kirjalikule selgitustele vastavat kaupa. Kuna kostja on ise teadlikult muutnud kauba nimetust, siis ei saa kostja keelduda hagejale tasu maksmisest. Hageja on tarninud kostjale tarnetingimuste kohaselt õige kauba ja andnud kostjale üle asjakohased saatedokumendid. Hageja ei vastuta tulenevalt tarnetingimustest kauba impordi ehk tollivormistuse eest Valgevene Vabariigis. Impordi vormistamise riskid lasuvad käesoleval juhul kostjal.
15.Kuivõrd hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, rahuldas maakohus ka hageja viivisenõude.
16.Kuna hagiavaldus oli põhjendatud, siis leidis maakohus, et kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kohustus ei ole ära langenud. Täitmata on VÕS § 1028 lg 1 sätestatud eeldused alusetult saadud raha tagasi nõudmiseks. Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
18.Maakohus jõudis vääralt järeldusele, et tarnitud kaup vastas lepingutingimustele. Maakohus ei võtnud arvesse olulisi faktilisi asjaolusid ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et kaup pidi koosnema erinevatest kalalõigetest, kuid vaidlus oli selles, et faktiliselt ei vastanud kaup hageja avaldatud omadustele. Õige on maakohtu järeldus, et pooltel puudub vaidlus ning on tõendatud, et 18.10.2016 CMR-l on kauba kirjeldusena märgitud „Frozen salmon offcuts (Salmo Salar), commodity code 0303130000“. Samas jõudis maakohus väärale järeldusele, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaup ei vastanud kaubanimetusele „Frozen salmon off-cuts (Salmo Salar), commodity code 0303130000“ (külmutatud lõhe lõiked (Salmo Salar), tootekood 0303130000). Tegelikult just tolliformaalsuste läbiviimisel kauba vedaja poolt Valgevene Vabariigi riigipiiril ilmnes, et kauba nimetus ei vasta tegelikkusele ega kokkulepitud tarnekoodile 0303130000.
19.Grodno linna Oktoobri rajooni kohtu 27.02.2017 kohtuotsusega on kindlaks tehtud, et kaupa deklareeriti tollikontrolli läbiviimiseks tootekoodi 0303130000 all, transiittollideklaratsiooni nr 11207242/281016/0500166 lahtris 31 deklareeritud ja СMR-s toodud kaup ei vastanud kauba faktilistele andmetele ja kaupa tuleb klassifitseerida Euraasia majandusühenduse kauba alampositsiooni 0304 99 välismajandusliku tegevuse kaubanomenklatuuri alusel. Seega on tõendatud, et hageja ei ole täitnud oma kohustusi kauba lepingutingimustele vastavuse tagamise osas.
20.Maakohus jättis analüüsimata ja tähelepanuta kostja esitatud olulised tõendid: 1) 01.10.2018 hageja seadusliku esindaja DD ja kostja tunnistaja EE vaheline Skype 6(12)
kirjavahetus, kus DD väitis „salmar jälle hakkas fileed pakkima lõikude asemel“, millega on tõendatud, et hageja teadis, et tarnija juba varem tarnis kalafileed lõikude asemel; 2) tunnistaja EE kinnitused, et sõnadele „värskelt külmutatud lõhe tükid“ sõnade „ luude ja uimega“ lisandamine on nende praktikas tavaline ja varem polnud mingeid probleeme sellega. Samuti jättis maakohus analüüsimata ja tähelepanuta tõendid, et kostja ei olnud süüdi tollireeglite rikkumises.
21.Täiendavate kulude hüvitamise nõue ei ole õiguspärane. 28.11.2016 väljastas hageja kostjale arve nr 389 kauba saatmisega seonduvate kulude tasumiseks summas 3179 eurot, mis tekkisid vedajal seoses kauba tollikontrolliga Valgevenes. Hageja peab need kulud ise kandma, kuna need tekkisid hageja poolt lepingutingimuste rikkumisest.
22.Viivisenõue on põhjendamatu VÕS § 113 lg-st 4 tulenevalt.
23.Maakohus jättis vääralt rahuldamata vastuhagi. Kuna Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19.10.2017 määrusega kostja kaja ning saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis hageja pidi TsMS § 474 lg 2 alusel tagastama kostjale viivitamatu sundtäitmisega saadu. Tagaseljaotsus on ära langenud ja põhihagi rahuldamisel võib teha tasaarvestust, kuid mitte jätta vastuhagi rahuldamata. Seoses sellega leiab kostja, et maakohus kohaldas VÕS § 1028 lg 1 sätestatut vääralt. Tuleb võtta arvesse asjaolu, et kostja nõudis vastuhagis mitte ainult põhihagi alusel sissenõutud summa tagastamist, vaid ka hageja kasuks väljamõistetud menetluskulusid ja viivist, mille hageja sai sundtäitmisel ning samuti viivist tagastamisega viivitamise tõttu. Vastustaja seisukoht
24.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata vastuhagi. Vastuhagi kuulub rahuldamisele ja poolte nõuete vahel tuleb teha tasaarvestus. Hagi rahuldamise osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi täpsustada maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jaotab otsuses menetluskulud ja määrab kindlaks nende rahalise suuruse.
26.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus rahuldas hagi 43 500 USA dollari ja sellelt summalt viivise 1210,31 eurot saamiseks ja TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Arvestades, et kostja on täitemenetluses hageja nõude 26.07.2017 täitnud, siis edasiulatuvat viivist on võimalik välja mõista perioodi eest 11.05.2017 kuni 26.07.2017.
27.VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Pooled vaidlesid selle üle, kas ostjale üleantud kaup vastas lepingutingimustele, see tähendab sellele, milles pooled lepingut sõlmides kokku leppisid. Hageja väitel lepiti kokku kauba müügis, mille nimetus oli külmutatud lõhe lõiked, mis võis sisaldada kalalihatükke nii luude ja uimedega kui ka ilma. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et poolte vahel oleks 7(12)
kauba ja selle sortimendi osas täpsemad kokkulepped, sh selle kohta, milliseid lõhefilee tootmise jääkprodukte ja kui suures määras võisid külmutatud lõhe lõiked (frozen salmon off-cuts, обрези лосося свежемороженые) sisaldada. Samuti pole tõendatud, et oleks kokku leitud, milline kaubakood on müüdud kaubal. Kauba tootja Salmar 28.10.2016 selgituse kohaselt koosneb toode nimega külmutatud lõhe lõiked erinevatest lõhefilee tootmise jääkidest. Kostja väidetest tulenevalt pidas ta lepingule mittevastavaks CMR-le märgitud tootekoodi algusega 0303 ja ringkonnakohtu istungil väitis ta, et poolte vahel lepiti kokku telefoni teel tootekoodis algusega 0304. Sellist väidet ei ole ta maakohtu menetluses sõnaselgelt esitanud ja lisaks ei ole ta ka esile toonud asjaolusid, millal selline kokkulepe sõlmiti, rääkimata selle tõendamisest, mis oleks olnud TsMS § 230 lg 1 järgi tema kohustus.
28.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega maakohtu poolt tõendite ebaõige hindamise kohta. Hageja juhatuse liikme DD ja kostja töötaja EE 25.10.2016 skype vestlusest ei saa teha kostja poolt soovitud järeldust. Hageja juhatuse liige on konstateerinud, et Salmar on hakanud arvatavasti jällegi pakkima fileed lõigete asemel ja seetõttu tuleb vist õige kood näidata (I kd, tl 209, tõlge II kd 23). Eeltoodust saab pigem järeldada, et kui tootekoodis üldse oli kokku lepitud, siis võis see olla just kood, mis ei olnud kalafilee jaoks. Hageja poolt esitatud 29.12.2016 skype vestlusest EE ja DD vahel tuleneb selgelt, et kostja teadis, et Salmar poolt tarnitud lõhelõigete korral võib kaup olla erinev, s.t võib olla terve koorem kvaliteetset kaupa, kuid võib olla ka vastupidi ja seetõttu nimetab kostja neid „loteriipakkideks”, kuid vaatamata sellele on kostja nõus neid veel ostma (II kd, tl 6, tõlge tl 7). Ka tunnistaja EE ütlustest ei tulene, et pooled oleksid leppinud kokku tootekoodis või selles, et kaup oleks pidanud sisaldama ainult või enamuses selliseid kalatükke, kus olid luud ja uimed. Tunnistaja selgitas, et kauba saatedokumentides olevat kauba nime, lisades sinna, et tegemist on luude ja uimedega kalalõigetega, täiendati seetõttu, et tollile ei meeldi kauba lihtne nimetus. Tunnistaja on selgitanud, et peaaegu alati täpsustavad nad kauba nime, kuna tollimaksu määrad on erinevad. Kusjuures tunnistaja selgitas, et asi ei ole koodis, vaid kauba nimi peab olema täpne ja vaidlusaluse kauba puhul oli Valgevene tolli jaoks oluline see, et kauba nimetus oli ebatäpne. Tollikoodi saab alati muuta ja see ei ole määrava tähtsusega. Parandusdeklaratsiooni ei esitatud seetõttu, et kaup oli juba arestitud. Tunnistaja teadis, et Salmari müüdud kauba hulgas võib olla kalaliha tükke, mis ei sisalda luid ja nahka (II kd, tl 61-63). Eeltoodust saab järeldada, et kostja on oma riisikol lisanud kauba saatedokumentidesse sõnad luude ja uimedega ilma kaupa kontrollimata.
29.Samuti on õige maakohtu otsuse lõppjäreldus kostjalt hageja kasuks täiendavate kulude 3179 eurot ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks. Hageja esiletoodust nähtuvalt kandis ta täiendavaid kulutusi seoses transporditeenust osutanud äriühingule Valgevene tollis koorma kinnipidamisega tekkinud seisuaja ja konvoeerimise eest tasumisega. Maakohus ei ole otsuses eeltoodud nõude rahuldamist põhjendanud ja selles osas TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi kolleegium täiendab otsuse põhjendusi. Poolte seletustest tulenevalt sõlmis lepingu vedajaga hageja. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole tasunud transpordiettevõttele täiendavalt tollis kulunud aja ja sellega seonduva sõidu eest. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et Valgevene tollis kauba deklareerimine oli 8(12)
müügilepingust tulenev kostja kohustus. Kostja väidete kohaselt ei kuulunud eeltoodud kulud hüvitamisele, kuna kostja ei ole rikkunud müügilepingut. Kolleegium leiab, et Valgevenes kauba suhtes tolliprotseduuride läbiviimine oli kostja kohustus, mis oli kostja mõjusfääris ja vastutusalas, ning kostja tegevuse tõttu tekkis tollis viivitus, mis põhjustas hagejale kahju. Nimetatud kahju 3179 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 115 lg 1 järgi. Viivis kuulub väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi perioodi eest 29.11.2016 – 10.05.2017 summas 113,51 eurot ja edasi alates 11.05.2017 kuni hageja poolt raha saamiseni 26.07.2017.
30.Seega on maakohtu järeldus hagi rahuldamise kohta õige.
31.Järgnevalt analüüsib kolleegium kostja apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu poolt vastuhagi rahuldamata jätmist.
32.Poolte vahel ei ole vaidlust, et pärast 12.06.2017 tagaseljaotsuse tegemist hageja nõue täitemenetluses täideti ja hagejale on täituri poolt tasutud 46 097,03 eurot, millest 2603,60 eurot oli menetluskulu. Pooled ei vaidle ka selles, et täitemenetluse peatamise ajaks oli tagaseljaotsus täidetud ja pärast menetluse taastamist lõpetas kohtutäitur täitemenetluse.
33.TsMS § 418 lg 1 järgi menetluse taastamisel tagaseljaotsus ei jõustu. TsMS § 474 lg 2 sätestab, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist.
34.Kuna käesolevas asjas 12.06.2017 tagaseljaotsus ei jõustunud, siis on TsMS § 474 lg 2 järgi kostjal õigus nõuda hagejalt sundtäitmisel saadud 46 097,03 euro tagastamist, kuna kohtuotsus, mida oleks saanud täita, ei jõustunud. Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Kolleegium märgib, et tagaseljaotsuse täitmisel saadu tagastamise alus tuleneb TsMS § 474 lg-st 2 ja võlaõigusseaduse alusetut rikastumist käsitlevad sätted kohaldamisele ei kuulu (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 474 kommentaar 3.2.2.c).
35.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Pooled nõustusid ringkonnakohtu istungil, et kogu hageja nõue oli 26.07.2017 täidetud. Seega oli tasutud nii põhivõlg kui ka sellelt arvestatud viivis. Pooled nõustusid, et hagejale tagaseljaotsuse täitmisel tasutud 43 493,43 eurot võrdub hagis nõutud summaga, millest osa nõuti dollarites. Kostja poolt hagejale tasutud menetluskulu, mille tagastamist kostja vastuhagis samuti nõuab, käsitleb ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Kuna poolte nõuded olid võrdsed ja mõlemad nõuded kuulusid rahuldamisele, siis TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi tasaarvestab ringkonnakohus poolte nõuded. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kuna pooled leppisid kokku, et nende nõuded on võrdsed, siis poolte hagis ja vastuhagis esitatud nõuded tuleb kohtuotsuse resolutsioonis tasaarvestada ja kumbki pool ei pea teineteisele midagi tasuma.
36.Ringkonnakohus ei rahulda kostja vastuhagi viivise nõudes. Kuna poolte nõuded kuuluvad tasaarvestamisele ja maakohus tuvastas, et kostja on kohustatud hagejale 9(12)
tasuma summa, mida ta vastuhagis tagasi nõuab, siis on poolte nõuded teineteise vastu lõppenud 26.07.2017 ja hageja ei ole kostjale raha tagastamisega viivituses.
37.Seoses hagi rahuldamisega tuleb maa- ja ringkohtus hagi lahendamisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Vastuhagi osas leiab kolleegium, et põhjendatud on vastuhagiga seotud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda. Ringkonnakohtu arvates oleks vastuhagiga seotud menetluskulude hagejalt väljamõistmine ebamõistlik. Hageja esitas põhjendatud hagi ja vastuhagi esitamise põhjustas ainult see, et maakohtu poolt tehtud tagaseljaotsus, mis on TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi viivitamata täidetav ilma tagatiseta ja hageja taotluseta, täitemenetluses täideti. Seega ei olnud vastuhagi esitamine põhjustatud mitte hageja poolt kostja õiguste rikkumisest, vaid kohtumenetluses tekkinud olukorrast.
38.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist Kuigi maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, peab ringkonnakohus vajalikuks seda teha põhjusel, et osaliselt on tagaseljaotsuse täitmisel tasutud hagejale ka kostja poolt maakohtu menetluskulusid summas 2603,60 eurot. Ringkonnakohus saab selles osas, arvestades tasutud summat, teha TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi ka menetluskulude osas tasaarvestuse.
39.Järgnevalt määrab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse.
40.Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1100 eurot, mis kuulub kostjalt menetluskuluna väljamõistmisele (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2).
41.Hageja lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele TsMS § 175 järgi vajalikus ja mõistlikus määras.
42.Hageja 26.05.2017 menetluskulude nimekirja (I kd, tl 39) järgi esindas hagejat vandeadvokaat Siiri Malmberg, kelle tunnihind oli 120 eurot, ja kokku kulud olid 986,40 eurot. Lisaks on tõlketeenuste kulu 517,20 eurot. Nimekirja kohaselt on kliendiga kohtumise ja nõupidamise ning tõendite analüüsi ajakulu 3h, Valgevene kohtuotsuse tõlke korraldamine 0,08h, Valgevene kohtuotsusega tutvumine 0,25h, büroosisene nõupidamine ja nõupidamine kliendiga 1,29h, hagiavalduse koostamine 2,5h, tõendite tõlgetega tutvumine 0,5h, hagiavalduse korrigeerimine 0,3h ja tutvumine kliendi parandustega ja viivise ning tsiviilasja hinna ümberarvutus, e-kiri kliendile 0,3h. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud ajakulu saab pidada põhjendatuks. Samuti arvestades tõlgitud dokumentide mahtu on tõlkekulu põhjendatud. Kostja menetluskulude 26.05.2017 nimekirja osas vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub hüvitamisele kogu 26.05.2017 nimekirjas nõutud summa 2603,60 eurot. Kuna kostja on selle summa hagejale tasunud ja vastuhagis nõudis ta selle väljamõistmist hagejalt, siis tuleb selles osas teha kohtuotsuses TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi tasaarvestus.
43.13.11.2017 menetluskulude nimekirja (I kd, tl 99) järgi on vandeadvokaat Siiri Malmberg osutanud perioodil 21.06.2017-06.11.2017 hagejale õigusabi 5,46h hinnaga 120 eurot tund (tutvumine tagaseljaotsusega, kliendi informeerimine 0,2h; kohtuotsuse täitmisega seonduv suhtumine kliendiga 0,17h; suhtlus kliendi ja kohtutäituri bürooga seoses otsuse täitmisega 0,25h; nõupidamine ja kinnistusraamatu kontroll 0,28h; 10(12)
tutvumine kajaga ja kostja avaldusega ning vastuse koostamine 1,25h; kajale vastamine 1,75h; tutvumine kaja rahuldamata jätmise määrusega ja kliendisuhtlus 0,25h; määruskaebusele vastuse koostamine 1,05h; hagist loobumise avalduse koostamine 0,25h. Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole hüvitada tegevusi seonduvalt tagaseljaotsuse täitmisega, kuna see ei ole seostatav maakohtu menetluses teenuse osutamisega, ja hagist loobumise avalduse koostamine, kuna see ei olnud vajalik toiming. Kokku kuulub ajakulu vähendamisele 1,46h võrra. Hüvitamisele kuulub 4h tunni eest 480 eurot.
44.10.01.2019 esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl 67) järgi on hagejale osutatud perioodil 09.04.2018 kuni 10.01.2019 õigusabi vandeadvokaat Vahur Kivistiku poolt tunnihinnaga 125 eurot, kokku 41,25 tundi. Nimekirja järgi kuulus tasumisele 5446,65 eurot, millest 290,40 eurot oli tõlketeenuse kulu. Nimekirja kohaselt kulus vastuhagiga tutvumisele ja sellele vastamisele 8h, kliendiga suhtlemiseks ja istungiks valmistamiseks 1h, kliendi tõendite esitamisega seotud toiminguteks kokku 4,25h, 10.09.2018 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 2h, istungil osalemiseks 0,83h, kostja tõenditega seotud toiminguteks 2,67h, nõupidamiseks 1,17h, lõpliku seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks 5,75h, nõupidamiseks 0,66h, vastuse koostamiseks ja tõendite esitamiseks 1,33h, kostja seisukoha ja tõenditega tutvumiseks 1,5h, kohtule täiendavate tõendite esitamiseks 0,5h, nõupidamiseks 1,25h, kohtuteeside ettevalmistamiseks 2,5h, menetluskulude taotluse esitamiseks 0,5h, 06.12.2018 istungi ettevalmistamiseks 2h, protokolli analüüsiks 0,67h, nõupidamiseks 0,17h ja lõpliku seisukoha koostamiseks 4,5h. Kostja pidas hageja menetluskulusid põhjendatuks 22,84h ulatuses. Kostja vaidles vastu tõlkekulude hüvitamisele, kuna hageja ei esitanud dokumente, millest nähtuks nende kulude kandmise kohustus. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja esindaja menetluses kulutatud aeg on osaliselt põhjendamatult suur. Kuna vastuhagiga seonduvad menetluskulud jäid poolte endi kanda, siis vastuhagile vastamiseks kulunud aeg 8h ei kuulu hüvitamisele. 10.09.2018 kohtuistungiks valmistumiseks oli piisav 1h, seega tuleb ajakulu vähendada 1h võrra. Kohtule esitatud lõplike seisukohtade pikkust ja keerukust arvestades tuleb selle koostamiseks kulunud vajalikuks ajaks lugeda 3,5h ja vähendada tuleb ajakulu 7,5h tunni võrra. Kolleegium märgib, et lõplike seisukohtade koostamiseks on nimekirja järgi kulunud erineval ajal kokku 11h, mis ei ole valminud dokumentidega kooskõlas. Hüvitamisele ei kuulu menetluskulude nimekirja koostamine 0,5h. Kliendisuhtluse ja nõupidamiste aeg on kolleegiumi arvates ülepaisutatud, mistõttu tuleb seda vähendada 2 tunni võrra. Samuti on tõenditega seonduvad toimingud kolleegiumi arvates nimekirjas toodud tõendite hulka ja keerukust arvestades ülemäärases mahus ja nende osas tuleb ajakulu vähendada 2h võrra. Kokku on seega vajalik ja põhjendatud aeg teenuse osutamiseks 20,25h. Kuna vastuhagiga seonduvaid menetluskulusid, välja arvatud vastuhagile vastamine, ei ole võimalik nimekirja järgi täpselt eristada, aga samas menetluskulude jaotuse järgi need hüvitamisele ei kuulu, siis arvestades vastuhagi väiksemat keerukust, vähendab kolleegium ajakulu, mis kuulub hüvitamisele, ca veerandi ehk 5h võrra. Seega on põhihagiga seotud ajakulu 15,25h ja selle eest kuulub hüvitamisele 1906,25 eurot. Hageja tõlkekulud ei kuulu hüvitamisele, kuna hageja ei ole tõendanud nende kandmise
11(12)
kohustust ja esimese menetluskulude nimekirja järgi on tõlkekulud küllaltki suures määras hüvitatud.
45.Apellatsiooniastmes on hageja palunud hüvitada kulu õigusabile summas 1592,50 eurot. Teenust osutas vandeadvokaat Vahur Kivistik tunnihinnaga 135 eurot ja kokku oli õigusabi osutatud 12,25h. Nimekirjas loetletud toimingud olid kohtuotsusega tutvumine 0,67h, apellatsioonkaebusega tutvumine 0,83h, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 8,75h, kohtuistungiks valmistamine ja kohtuistung 2h. Apellatsioonile koostatud vastuse mahtu ja keerukust kaaludes tuleb vähendada selle koostamiseks kulunud aega 4h võrra. Dokumendis kordab hageja varem maakohtu menetluses esitatud väiteid. Seega on põhjendatud aeg teenuse osutamisele 8,25h. Kuna vaidlustatud oli nii hagi rahuldamine kui vastuhagi rahuldamata jätmine ja menetluskulude jaotuse kohaselt vastuhagiga seonduvad menetluskulud jäid poolte endi kanda, siis leiab kolleegium, et hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele pooles ulatuses. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile ringkonnakohtus 556,88 eurot.
46.Hagejale teenust osutanud vandeadvokaatide tunnitasu määr, mis oli vahemikus 120 kuni 135 eurot ilma käibemaksuta tund, on õigusabiturul tavapärane teenuse hind.
47.Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulu 5546,73 eurot.
48.Kuna tagaseljaotsuse täitmisel oli hagejale tasutud menetluskulu 2603,60 eurot, siis TsMS § 474 lg 2 järgi tuleb ka menetluskulude väljamõistmisel teha tasaarvestus hagejale tagaseljaotsuse täitmisel tasutud menetluskulu ja kostja vastuhagis sisalduva menetluskulu nõude vahel ja tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulu 2943,13 eurot (5546,73-2603,60).
49.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
50.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).