Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Kohtuasi
Osaühingu Mortellar Invest Katanter vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.08.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühingu Katanter määruskaebus
hagi
osaühingu
Hageja: osaühing Mortellar Invest (registrikood: 11328494), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Siiri Malmberg ja Vahur Kivistik Kostja: osaühing Katanter (registrikood 10041494), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.08.2017 määrus.
2.Rahuldada osaühingu Katanter kaja Harju Maakohtu 21.06.2017 tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
3.Osaühingu Katanter määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4) Asjaolud
10.05.2017 esitas osaühing Mortellar Invest hagi osaühingu Katanter vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja oktoobris 2016 kostjale Norras 17 400 kg külmutatud lõhe fileerimise jääkprodukte Incoterms 2010 tarnetingimustel CPT-Pinsk, Valgevene 43 500 USA dollari eest. Hageja täitis oma kohustuse. Kooskõlas
1(5)
müügilepinguga ja Incoterms 2010 CPT klauslitega A3a ja A4 sõlmis hageja kui müüja veolepingu vedajaga SIA Lars Prim kauba veoks autotranspordiga Valgevenesse. 18.10.2016 andis hageja kauba üle vedajale, sel hetkel läks kauba kadumise või kahjustamise riisiko üle kostjale. Vedaja toimetas kauba edukalt ja õigel ajal Valgevenesse. Hageja edastas kostjale kõik vajalikud saatedokumendid ja kauba tootja Salmar ASA 28.10.2016 spetsifikatsiooni. Hageja väljastas kostjale kauba eest arve nr 326 43 500 USA dollarile ja arve nr 389 kauba saatmisega seonduvate kulude eest 3 179 eurole. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja arveid ei tasunud.
3.Maakohus võttis16.05.2017 määrusega hagi menetlusse ja toimetas selle koos lisadega kostjale kätte 30.05.2017, kohustades kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul. Kohtumääruse ja hagi koos lisadega võttis väljastusteate kohaselt vastu sekretär TM (tl 41). Kostja hagile vastust ei esitanud.
4.21.06.2017 rahuldas Harju Maakohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 43 500 USA dollarit ja 3 179 eurot ning viivise 1 210,31 USA dollarit ja 113,51 eurot, lisaks viivise alates 11.05.2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 603,60 eurot ning viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.21.07.2017 esitas osaühing Katanter kaja. Kaja kohaselt sai kostja hagiavalduse ja selle lisad kätte 19.06.2017. AET-st ei nähtunud, et hagiavaldust oleks varem muul moel kostjale kätte toimetatud. E-toimikus oli märge hagimaterjalide kostjale edastamise kohta posti teel, kuid puudus teave selle kohta, et kostja oleks hagimaterjalid isiklikult kätte saanud. Seega ei oleks maakohus võinud teha tagaseljaotsust, kuna hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaeg ei olnud möödunud. Koos kajaga esitas kostja ka vastuse hagile.
6.25.07.2017 esitas kostja täitemenetluse peatamise avalduse. Maakohus rahuldas 02.08.2017 määrusega kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.28.08.2017 määrusega jättis maakohus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.
8.Kostja lepingulise esindaja väidetest ei saa järeldada, et tal oleks olnud mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Tulenevalt TsMS § 307 lg-st 1 on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 312 lg 1 kohaselt võib menetlusdokumendi saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 318 lg-st 2 tulenevalt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 323 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Sama paragrahvi 2(5)
lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes, samuti dokumendi kättetoimetamise korral saaja esindajale või muule isikule, kellele võib dokumendi saaja asemel kätte toimetada.
9.Maakohus ei pidanud kostja esindaja väiteid puuduliku teabe kohta kostja hagiavalduse kätte saamise kohta veenvaks. Maakohus arvestas, et kostja esindaja pöördus 16.06.2017 kohtu poole, et kohus võimaldaks kostja esindajale ligipääsu etoimikule tsiviilasjas 2-17-7312. See viitas asjaolule, et kostja, olles kätte saanud hagimaterjalid ning kohtumääruse pöördus antud asjas juriidilise abi saamiseks vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkini poole. Kuna kostja sõlmis esindajaga lepingu konkreetselt tsiviilasjas nr 2-17-7312 esindamiseks, pidi kostja esindaja olema teadlik, et kostja on hagi ja 16.05.2017 kohtumääruse kätte saanud. Kahtluse korral oleks esindaja pidanud üles näitama vajalikku huvi kohtuga suhtlemisel ja hagile vastamise kuupäeva välja selgitama.
10.Maakohus asus seisukohale, et kostjal jäi kohtu määratud tähtajaks hagile vastus esitamata tema enese tegevusetuse tõttu ning kohus ei nõustunud kostja väitega, et tagaseljaotsust ei võinud teha, kuna hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaeg ei olnud möödunud. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 16.05.2017 kohtumäärus kätte 30.05.2017 ning lähtudes 16.05.2017 määruse resolutsiooni teisest punktist tuli kostjal vastus hagile esitada 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Vastamise tähtaeg saabus 19.06.2017. Kostja nimetatud kuupäevaks vastust ei esitanud, seega oli kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega. Määruskaebus ja selle põhjendused
11.14.09.2017 esitas osaühing Katanter (kostja) määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 28.08.2017 määruse tühistada, kaja rahuldada ning taastada menetlus.
12.Määruskaebuse esitaja jäi oma kajas esitatud seisukoha juurde, et AET on ametlik kohtuinfosüsteem, mille kaudu toimub menetlusdokumentide kättetoimetamine ning seetõttu on kostja lepingulisel esindajal õigustatud ootus, et e-toimikus kajastatud andmed on õiged. Kostja lepinguline esindaja sai hagidokumendid e-toimiku vahendusel kätte 19.06.2017 ja vastavalt 16.05.2017 määrusele oli kostjal 20 päeva hagiavaldusele vastamiseks. Maakohus tegi tagaseljaotsuse enne, kui hagile vastamise tähtaeg möödunud oli.
13.Maakohus jättis kaja rahuldamata, kuna leidis, et hagimaterjalid toimetati kostjale kätte posti teel enne, kui kostja esindaja need AET-i kaudu kätte sai. Kuna hagimaterjalide edastamisega posti teel ei jää kostjale tõendeid paberkandjal kättetoimetamise aja kohta, sest väljastusteade tagastatakse postiteenust osutavale isikule, leiab kaebuse esitaja, et AET süsteemi andmed peavad võimaldama menetlusosalistel saada õiget ja ammendavat infot kohtutoimikus olevate materjalide kohta. Kostja esindaja ei saanud ka elektroonilisi teavitusi hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaja määramisest või selle tähtaja saabumisest.
14.Kaebuse esitaja on seisukohal, et AET süsteemis info puudumine hagimaterjalide kättetoimetamise kohta põhjustas kostjal ebaõige vastamistähtaja arvutamise.
3(5)
Ametlikus kohtuinfosüsteemis info puudumist võib lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja mööda laskmiseks.
15.Lisaks ei ole maakohus andnud hagiavalduses esitatud asjaoludele õiguslikku hinnangut, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigusnorme. Menetluse edasine käik
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
17.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 28.08.2017 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 656 lg 2, § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Määruskaebus tuleb rahuldada. TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 2 tuleb kaja rahuldada, menetlus taastada ning tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
19.TsMS § 417 lg 2 järgi kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata vastamist takistanud mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.
20.Toimikust ei nähtu, et hagiavalduse ja selle menetlusse võtmise määruse saaks lugeda kostjale või tema esindajale elektrooniliselt kätte toimetatuks TsMS § 3111 lg-te 3 ega 5 alusel enne 19.06.2017, mil kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin on kinnitanud hagiavalduse kättesaamist AET kaudu. Sellest, et TM on 30.05.2017 tähitud kirjaga kostjale saadetud maakohtu määruse ja hagiavalduse ning selle lisad vastu võtnud, ei saa järeldada, et kostja seaduslik esindaja oleks need kätte saanud.
21.Riigikohus on leidnud, et juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale (TsMS § 218) isiklikult allkirja vastu (RK määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1909, p 15 teine lõik ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 12 kolmas lõik). Kuna posti teel on hagimaterjalid kätte toimetatud üksnes TM-le, kes väljastusteatest nähtuvalt ei ole kostja seaduslik ega lepinguline esindaja, siis ei ole maakohtu määrust ja hagi kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Maakohtu poolt kostja lepingulisele esindajale S. Tšurkinile määruse ja hagi kättetoimetamisest ei olnud
4(5)
21.06.2017 tagaseljaotsuse tegemiseks möödunud hagi vastamiseks antud 20 päevane tähtaeg. Seega ei olnud maakohus õigustatud tegema kostja kahjuks tagaseljaotsust.
22.Eeltoodust tulenevalt võis kostja esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Kuna kaja rahuldamise muud eeldused (tähtaegsus ja vorm) on täidetud, siis pidanuks maakohus kaja rahuldama ja tsiviilasja menetluse taastama.
23.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kaja rahuldamata jätmise määruses tuleb mh kirjeldada tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitada tagaseljaotsuse õiguslik põhjendus, kui tagaseljaotsus on tehtud TsMS § 444 lg 3 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata (Riigikohtu 31. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15 teine lõik, ja selles viidatud 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse muudel põhjustel, siis ei ole eelnevas kirjeldatud puudus määruse tühistamise aluseks.
24.TsMS § 418 lg 1 järgi menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita ning taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Ka näeb täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 4 ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud.
25.Vastavalt TsMS § 667 lg 2 esimesele lausele saab ringkonnakohus käesolevas asjas teha ise kaja lahendava määruse, millega kaja rahuldada ja menetluse taastada.
26.Maakohtu määrus tuleb tühistada ka osas, milles maakohus määras kautsjoni 500 eurot arvamise riigituludesse, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja (TsMS § 149 lg 5). Tuvastatavad ei ole TsMS § 149 lg 51 sätestatud eeldused (et hagi oleks kostjale kätte toimetatud nõuetekohaselt), mistõttu puudub alus kautsjoni arvamiseks riigituludesse. Kautsjoni tagastamiseks saab kostja esitada taotluse maakohtule, märkides kautsjoni tagastamiseks vajalikud andmed (TsMS § 149 lg 8 kolmas lause).
27.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
28.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.