16.02.2018.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-114875
Tsiviilasi
AS
Xxxx
hagi
Xxxx
OÜ
vastu
võlgnevuse
väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
1 145,16 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS Xxxx (registrikood xxxx)
esindajad
Hageja
lepinguline
esindaja
Maia
Ploom
(e-post
[email protected] ) Kostja Xxxx OÜ (registrikood xxxxx, asukoht xxxxx, Tallinn) Kostja seaduslik esindaja Xxxx (e-post xxx ) Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxx OÜ-lt AS-i Xxxx kasuks välja 1 103,28 eurot, s.o põhivõlgnevus summas 1050,12 eurot ja viivis 53,16 eurot.
3.Välja mõista Xxxx OÜ-lt AS-i Xxxx kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude (s.o 1050,12 eurot) tasumata osalt alates 16.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.08.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Xxxx (hageja; distribuutor), Xxxx OÜ (kostja; maaletooja) ja XXX (ostja) hanke ja tarnelepingu nr 10-2016-413. Lepingu alusel müüs maaletooja distribuutorile kaupa ning distribuutor müüs kauba edasi ostjale. Distribuutor korraldas toodete distributsiooniteenust vastavalt ostja ja distribuutori vahel sõlmitud distributsiooni raamlepingule. Kostja tõi ostjale kaupa prooviks, hageja tasus kostjale kauba maksumuse ja edastas kauba ostjale. Proovikauba müügiprooviks vastuvõtmise tingimuseks oli see, et juhul kui kaupa kliendid ei taha osta, tagastab ostja kauba hagejale, see omakorda kostjale ning kostja tagastab hagejale kauba eest saadud raha. Selgus, et proovikaupa (tomati ja xxxx ja reisiselli lõuna) ei ostetud ning see tuli kostjale tagastada. Kostjale teatati ette, et kaupa ei ole võimalik müüa. Kaubal esinesid ka hallitusprobleemid. Ostja hoiatas 30.12.2016 kostjat, et varsti arvab ta tooted müügist välja väikeste müükide tõttu. Hageja soovis kostjale kaupa tagastada ja kostja oli nõus seda vastu võtma, kuid hiljem keeldus seda vastu võtmast ja raha tagastamast. 30.05.2017 väljastas hageja kostjale arve kauba maksumuse suuruses summas 1050,12 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1050,12 eurot, viivise 11,04 eurot ning viivise alates 17.08.2017 seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt rahalise
summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud. Alusetu ja paljasõnaline on hageja väide selle kohta, et kostja tõi kauba ostjale prooviks, et teada saada, kas seda kaupa ostetakse ostja teenindusjaamades. Samuti on eksitav väide, et proovikauba müügiks vastuvõtmise tingimuseks oli see, et juhul, kui kliendid kaupa ei osta, siis tagastab ostja hagejale ning see omakorda kostjale, kes tagastab hagejale kauba eest saadud raha. Kostja märgib, et lepingu p 5.2.14 sätestatud juhud kohalduvad ainult sel juhul, kui kostja ise peab ostma tooted tagasi põhjusel, et need on p 5.2.12 alusel ebakvaliteetsed; kokkulepitust väiksema realiseerimisajaga; kui tooted on saanud transpordikahjustusi; tooted on mittenõuetekohasel temperatuuril tarnitud või kui on lepingu p 5.2.11 alusel hulgipakendite avamisel avastatud puudujäägid ja hageja on selles osas esitanud kostjale koheselt pretensiooni, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta on kostjale esitanud pretensioonid seoses kauba puudujäägiga või pretensioonid kaubale lepingu p 5.2.12 sätestatu alusel. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et kaupa ei ostetud ja tegemist oli proovikaubaga. Kostja ei ole kaupa müüki pannud prooviks, vaid müügiks, millele eelnesid läbirääkimised ja kõik toimus pikaajalise koostöölepingu alusel, mitte proovimüügina. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled on ära kuulatud ka kohtuistungil.
2.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi
kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et poolte ning Xxxx vahel oli oktoobris 2016 sõlmitud kolmepoolne hanke- ja tarneleping nr 10-2016-413 (edaspidi leping; tlk 23-32), mille alusel kostja pidi müüma hagejale ja hageja pidi ostma kostjalt ning hageja pidi müüma Xxxx ja Xxxx pidi ostma hagejalt lepingus sätestatud tooteid (lepingu p 1.2). Hageja esitatud väidete kohaselt on Xxxx kostja tooted sortimendist välja arvanud ja tooted (s.o Xxxx 188 tk, Xxxx 181 tk, Xxxx177 tk) hageja lattu tagastanud. Tooted olid pooltevahelise ja kolmanda osapoole, so ostja Xxxx vahelise lepingu kohaselt prooviks võetud erikaup, mis arvati ostja sortimendist välja, kuna tarbijad neid ei ostnud. Tegemist oli hageja hinnangul proovikaubaga. Hageja on esitanud kostjale nimetatud toodete eest arve, kuna leiab, et kostjal on kohustus need hagejalt tagasi osta (arve tlk 33). Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et tegemist ei olnud proovikaubaga ning tal puudub kohustus toodete tagasiostmiseks.
6.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks olnud proovikaubaga. Kolmepoolse hanke- ja tarnelepingu objektiks on lepingu p 1.1 kohaselt lepingu lisas 2 nimetatud toodete ostu-müügi, hinna-ja tarnetingimuste ning hoiustamise kokkulepped. Lepingu lisa 2 järgi on toodeteks xxxx, xxxx ja xxxx (tlk 27). Lepingu 1.2 kohaselt ostetakse ning müüakse lepingus nimetatud tooteid. Seega ei ole lepingus ega ka lepingu lisas välja toodud, et ostetakse/müüakse proovikaupa. Samuti ei nähtu kostja ja Xxxx esindaja Xxxx e-kirjavahetusest 20.07.2016-21.04.2017, et tooteid soovitakse osta prooviks (tlk 87-89). Vastupidiselt on 23.08.2016 e-kirjas kinnitatud, et välja on valitud näksid ja reisiselli lõuna. 05.07.2017 e-kirjas märgitud „katseaeg“ ei tähenda kohtu hinnangul, et tooted oleks ostetud proovikaubana (tlk 65). Kokkulepe proovikauba osas ei kajastu lepingus ega ka lepingueelses kirjavahetuses. Hageja väide selle kohta, et ostja ja kostja vahel oli omakorda leping proovi müügi kohta ja kauba tagasivõtmiseks, on jäänud tõendamata.
7.Lepingu 5.2.12 sätestab, et maaletooja (s.o kostja) kohustub ostma tagasi või asendama lepingu tingimustele (nagu näiteks, kuid mitte ainult ebakvaliteetseid, kokkulepitust väiksema realiseerimistähtajaga, transpordil kahjustunud, mittenõuetekohasel temperatuuril tarnitud) mittevastavaid tooteid. Lepingu p 5.2.13 sätestab, et maaletooja kohustub ostma distribuutori nõudmisel distribuutorilt tagasi tooted järgmistel põhjustel: tooted, mis ei kuulu ostja sortimenti, kuid on maaletooja eksimusest tulenevalt distribuutorile müüdud; tooted mis on ostja sortimendist välja arvatud; tooted, mis on ostja teenindusjaamadest tagastatud ja realiseerimisaja tõttu ei ole ostjale kõlblikud; tooted, mis ei ole realiseerimisaja tõttu ostjale kõlblikud; kampaaniatoodete jäägid; lepingu lõppemisel ostja poolt tagastatud tooted. Toodete tagasiostmisel annab distribuutor tagasi ostetavad tooted maaletoojale üle distribuutori laos. Seega on lepingus sätestatud konkreetsed alused, millal on kostja kohustatud tooted tagasi ostma. Hageja ei ole tuginenud hagis lepingu p 5.2.12 ega esitanud tõendeid, et kostja
tooted ei oleks vastanud lepingutingimustele ning seetõttu oleks kostja kohustatud need tagasi ostma. Hageja on küll esialgses hagiavalduses viidanud osade toodete hallitusele, kuid ei ole tõendanud, et tooted just hallituse tõttu tagastati. Samuti nähtub, et hageja on tasunud kostjale praakkauba eest kokku 42,72 eurot (tlk 117) ning nimetatud kauba eest hageja täiendavalt hagis midagi välja mõista ei palu. Käesoleval juhul on hageja tuginenud lepingu punkti 5.2.13 osale, mille kohaselt tuleb kostjal osta hagejalt tagasi tooted, mis on ostja sortimendist välja arvatud. Muudele punktis 5.2.13 märgitud alustele ei ole hageja viidanud ega esitanud tõendeid (s.o, et tooted ei oleks kuulunud ostja sortimenti, kuid olid maaletooja eksimusest tulenevalt distribuutorile müüdud; et tooted oleks ostja teenindusjaamadest tagastatud ja realiseerimisaja tõttu ei ole ostjale kõlblikud; et tooted ei ole realiseerimisaja tõttu ostjale kõlblikud; et tegemist oleks olnud kampaaniatoodete jääkidega; et leping oleks lõppenud ja ostja oleks tooted tagastanud). Seega tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus tooted on ostja sortimendist välja arvatud ning kas kostjal on sellest tulenevalt kohustus tooted hagejalt tagasi osta.
8.14.12.2016 on Xxxx kirjutanud Xxxx nimel kostjale, et müügid on tagasihoidlikumad ning et mingil ajal võivad näksid sortimendist välja minna (tlk 65 pöördel). 27.02.2017 on kostjat e-kirjaga teavitatud, et tooted tuleb sortimendist välja võtta (tlk 80). Kostja on 26.06.2017 e-kirjas kinnitanud, et 28.02.2017 on teatatud toodete ülesütlemisest (tlk 67 pöördel). 20.03.2017 e-kirjaga on Xxxx teavitanud teenindusjaamu, et terviseriiulilt lähevad välja järgmised tooted: maasikamummud, marjamummud, marjasnäkk mustikatega, xxxx, xxxx ja xxxx(tlk 111). Samuti on teavitatud, et tooted tuleb tagastada hagejale esimesel võimalusel. Kohtu hinnangul ei tähenda sortimendist välja arvamine, et toodetele oleks esitatud kaebusi või pretensioone. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt peab kohus usutavaks, et tooted arvati sortimendist välja põhjusel, et neid ei ostetud piisavalt. Pooled ei ole lepingus konkreetselt kokku leppinud eraldi tingimusi, millal ja mis põhjustel võib ostja tooted sortimendist välja arvata. Samuti ei ole kohtule esitatud muid dokumente, millest nähtuks, et pooltel oli selle kohta eraldi kokkulepe. Lepingu p 2.2 kohaselt on küll ostjal õigus toodete sortimenti muuta, teatades sellest maaletoojat kirjalikult taasesitavas vormis emaili teel vähemalt 30 kalendripäeva ette. Samas on Xxxx 27.02.2017 e-kirjaga kostjat teavitanud, et soovitakse tooted mõnede muude vastu välja vahetada, kuid kuna kostjal ei ole asendusi pakkuda, siis on ostja sunnitud need sortimendist välja võtma (tlk 80). Seega ei ole käesoleval juhul tegemist ka olukorraga, kus toodete sortimente oleks muudetud.
Eeltoodud e-kirjadega on kohtu hinnangul seega tõendatud, et kostja tooted arvati sortimendist välja ning kostjat on sellest teavitatud. Seega oli kostjal kohustus lepingu p 5.2.13 kohaselt tooted tagasi osta.
9.Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei ole nõus tooteid tagasi võtma, kuna ei pea mõistlikuks kauba tagastamist ca kolm kuud peale teenindusjaamades müügile tulemisest. Kohus märgib, et lepingus ei ole sätestatud tagastuse korda, kuidas seda tehakse, mis kaubakoguse ulatuses ning mis aja jooksul. Samuti ei tulene lepingust, et hageja peaks kostjale enne kauba tagastamist teatama tagastatava kauba koguse. Nimetatu ei tähenda aga, et kostjal ei oleks kohustus lepingu p 5.2.13 kohaselt tooted tagasi osta, kui tooted sortimendist välja arvatakse. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul ka oluline, kas kostja on reaalselt kaubal järel käinud või mitte. 04.04.2017 e-kirjaga on kostjalt küsitud, millal ta saab tagastusele järgi tulla (tlk 69 pöördel). Korduvalt on seda kostjalt küsitud 18.04.2017 (tlk 69). 19.04.2017 e-kirjaga on vabandatud ning teavitatud kostjat, et kaup on koos ja ootab ära viimist (tlk 68). Toodete tagasiostmise kohustus tuleb lepingu punktist 5.2.13. Millal ja kas kostja on kaubal järel käinud, ei muuda tagasiostmise kohustuse olemasolu.
10.Lepingu p 5.2.14 sätestab, et lepingu punktis 5.2.11 ja 5.2.12 sätestatud juhtudel puudujääkide ilmsiks tulemisel ja/või toodete tagasi ostmise korral esitab maaletooja distribuutorile tagasi ostetud toodete osas kreeditarve või parandatud ostuarve 2 tööpäeva jooksul, lepingu punkti 5.2.13 toodete tagasiostmise korral esitab distribuutor maaletoojale kaubaarve tagastatavate toodete osas. Hageja on esitanud kostjale 30.05.2017 arve summas 1050,12 eurot, mis koosneb 188 xxxxist, 181 xxxxist ja 177 xxxx(tlk 33). Kostja on esitanud vastuväite, et arvet ei esitatud 2 tööpäeva jooksul. Kohtu hinnangul ei nähtu lepingust, et lepingu p 5.2.13 eelduste esinemisel peaks hageja esitama arve 2 tööpäeva jooksul. Nimetatu kehtib üksnes lepingu p 5.2.11 ja 5.2.12 eelduste olemasolul.
11.Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja on tasunud kostjale kauba eest 1 839,24 eurot ja kostja on hagejale tagasi maksnud 42,72 eurot praakkauba eest (tlk 117). Xxxx on tagastanud hagejale kaupa alljärgnevas koguses: xxxx 188 tk hinnaga 319,60 eurot, xxxxe 181 tk hinnaga 307,70 eurot ja xxxx177 tk hinnaga 247,80 eurot ning nende tagastamise kohta on Xxxx-le esitatud arved faktooringusse (arved tlk 118-167, 174-180). Hageja on selgitanud, et Xxxx-i ja hageja on omavahel seotud läbi faktooringlepingutega ning seega ei ole poolte vahel otseseid tasumisi. Kohus on seisukohal, et eeltoodud arvetega on kauba tagastamine hagejale Xxxx-i poolt tõendatud hagis märgitud kogustes. Nimetatud arvete alusel on jälgitavad nii tagastatavad tooted, kui ka toodete kogused. Seega on hageja põhinõue summas 1 050,12 eurot põhjendatud.
12.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 11,12 eurot ning viivise alates 17.08.2017 seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt rahalise summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on kohtule esitanud hagis ka viivisearvestuse (tlk 20 pöördel). Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles arve tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud summas 11,04 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2017 kuni otsuse tegemiseni (s.o kuni 15.02.2018) summas 42,12 eurot ning alates 16.02.2018 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.
13.Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 1050,12 eurot, viivis summas 53,12 eurot ning viivis alates 16.02.2018 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/
Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.