Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 23.08.2017 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 21.09.2017 kohtumääruse alusel lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 10.10.2017, mille kohus võttis 07.11.2017 menetlusse. Kohus edastas 29.11.2017 kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust 20 päeva jooksul kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks 04.01.2018 ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulude nimekirja alusel on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 175 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt 130 eurot hagi esitamisel). Seega on põhjendatud kuluks riigilõiv kokku summas 175 eurot. Õigusabikulude suuruseks on hageja märkinud 925 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud õigusabikulude aruannet. Kohus märgib, et õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas õigusabikulude hüvitamine taotletud summas (925 eurot) põhjendatud. Lähtudes tsiviilasja keerukusest ja mahust, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne, samuti menetluse olemust, hageja professionaalsust nõuete esitamisel, lisaks nõude suurust, peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu vähendada kuni summani 400 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude õigusabikulude väljamõistmiseks summas 400 eurot ning kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suurus 675 eurot (riigilõiv 175 eurot + õigusabikulu 400 eurot). Kohus mõistab selles ulatuses hageja menetluskulud kostjalt välja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.