2.Tuvastada, et hagejal Xxxxxxx puudub seisuga 01.01.2017 kostja XXXXXXX KORTERIÜHISTU ees võlgnevus (põhivõlgnevus summas 380,98 eurot, viivisevõlgnevus 2132.56 (2223,71-91,15) ja laekumata summa 215,95 eurot). Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Hageja Xxxxxxx palub tuvastada, et hagejal puudub seisuga 01.01.2017 kostja XXXXXXX KORTERIÜHISTU ees võlgnevus (võlg summas 380,98 eurot, viivisevõlg 2223,71 eurot ning laekumata 215,95 eurot) (tl 72).
2.Hageja on korteri nr XX aadressil Xxxxxxx, Tallinnas omanik ja kostja liige. 2009 tekkis hagejal võlg kostja ees. Kostja arvestas hageja poolt laekunud summad esmalt viivise katteks ning seejärel põhivõla katteks, mistõttu hageja põhivõlg kasvas.
3.2010 alguses oli võlgnevus 1573,95 eurot, perioodil 2010 kuni veebruar 2013 esitas kostja hagejale arveid majandamiskuludega summas 6134,82 eurot, hageja tasus kostjale 5553,55 eurot, kuid viiviste tõttu seisuga 28.02.2013 fikseeris kostja võlgnevuse juba summas 3654,53 eurot.
4.Kostja pöördus võlgnevuse väljamõistmiseks hageja vastu kohtusse. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.07.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX kohustati võlgnikke XXX ja hageja tasuma kostjale põhinõudeid summas 3519,36 eurot ja kõrvalnõudeid summas 135,17 eurot ning hüvitama riigilõivu 109,64 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Kostja maksekäsku ei vaidlustanud, kuigi nõuded sisaldasid tegelikult juba aegunud 2009 summasid 1607,93 euro ulatuses ning n.ö varjatud viiviseid 1709,12 eurot.
5.Hageja tasus 26.07.2013 kohtumäärusega välja mõistetud võlgnevust igakuiste osamaksetena, lisades jooksva kuu maksele 100-200 eurot. Seisuga 31.12.2016 oli hageja ära maksnud kõik 26.07.2013 kohtumäärusega välja mõistetud summad, st 3654,53 eurot põhivõlg + viivised, riigilõiv 109,64 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Kostja ei pöördunud võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole, seega oli ositi tasumisega nõus.
6.Ajavahemikul 2014-2016 esitas kostja hagejale majandamiskulude arved. Hageja tasus arved nõuetekohaselt. Seisuga 31.12.2016 hageja on maksnud ära kõik kostja poolt ajavahemikul 20142016 esitatud arved 6600,92 eurot ning 26.07.2013 kohtumäärusest tulenevad kohustused.
7.Kostja ei pidanud eraldi arvestust 26.07.2013 kohtumäärusest tuleneva võlgnevuse ja jooksvalt esitatud arvete eest. Kostja jätkas viiviste arvestamist tervelt summalt. Hageja pöördus korduvalt korteriühistu juhatuse, halduri ja raamatupidaja poole palvega lõpetada viivise põhjendamatu arvestamine. Kostja jätkas 2014-2016 arvete esitamist põhjendamatute nõuetega. Nii esitas kostja 06.01.2017 arve nr 170112, kus on esitatud põhjendamatud võlanõuded seisuga 31.12.2016: põhivõlg 380,98 eurot, viivised 2223,71 eurot ning laekumata 215,95 eurot.
8.Kostja nõuded on põhjendamatud. Kostjal puudub õigus arvestada viivised ajavahemikul 20142016 esitatud arvetelt, sest kõik arved on tasutud nõuetekohaselt. Kostjal puudus õigus arvestada kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-XX-XX määratud summalt viivised 2013-2016. Kostjal oli võimalus pöörduda hagimenetlusse ning nõuda viivised kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. Kostja seda ei teinud. Kostja on ise piiranud oma õigust nõuda viivised kuni kohustuse täitmiseni. Arvestades ka kõiki asjaolusid on kostja viivisnõuded hea usu põhimõttega vastuolus, sest ei vasta ühistu ja liikmete suhte olemusele.
9.Hageja 2010-2012 põhivõlg oli 1945,41 eurot ning varjatud viivised 1709,12 eurot. Seega ajavahemikul 2013-2016 arvestas kostja selle summale lisaks veel viivised summas 2223,71 eurot. Hageja ei tekitanud kostjale kahju mainitud suuruses. Hageja täidab juba pikema aja jooksul oma kohustusi nõuetekohaselt ja maksab jooksvad arved tähtaegselt. Kostja kuritarvitab oma õigust eesmärgiga tekitada hagejale kahju.
10.Mis puudutab 06.01.2017 arves nr 170112 nähtuvat laekumata summast 215,95 eurot, siis hageja leiab, et kostja raamatupidamine on puudustega. Panga väljavõttest on näha, et hageja maksis 29.12.2016 kostja kontole 215,95 eurot. Kõik kostja 2013 tekkinud nõuded ja maksekäsuga
nr 2-13-1377 seotud kõrvalnõuded on 31.12.2016 seisuga aegunud.
11.Kostja esitatud tabelist on näha, et tabelis 2014-2016 arvestatud viivised on tegelikult seotud enne 2014 tekkinud võlgadega. Kuna TsÜS § 154 lg 1 kohaselt korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, siis kaotas kostja õiguse nõuda hagejalt enne 2014 tekkinud põhivõlga ning TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega on aegunud ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kostja ei saa enam hagejalt nõuda täiendavaid viiviseid, mis on seotud 3654,53 euroga (maksekäsus määratud summa), sest siia kuuluvad enne 2014 tekkinud võlad.
12.Kostja paljasõnaliselt õigustab oma käitumist liikmete heaoluga ja võla tekkimise võimalusega. Ühistu viivisenõue on õigus, mitte kohustus. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tekitas ühistule nii suure kahju (2223,71 eurot), mis 4-kordselt ületab kostja tabelis kajastatud põhivõla (596,93 eurot) ning, et seetõttu on kostjal tekkinud viivisenõude õigus.
13.Hageja taotleb vähendada viivist mõistliku suuruseni.
14.Hageja möönab, et on perioodi 2014-2016 jooksul küll hilinenud arvete tasumisega ning mainitud arvetest on kostja poolt arvestatud viiviseid kokku 14,90 eurot, kuid leiab, et oleks õiglane, et viivisevõlg summas 14,90 eurot kustutataks hageja poolt maksekäsu menetluskulude üle tasutud summade arvel. Kostja vastuväited
15.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
16.Hageja poolt käesoleva hagiavaldusega, peaaegu 4 aastat pärast maksekäsu kiirmenetluse algust esitatud vastuväited, et osa nendest nõuetest võisid olla aegunud, et võlasumma on kostja väidetavalt määranud oma suva järgi jms, oli tal võimalus esitada 2013 maksekäsu kiirmenetluses. Hageja seda ei teinud ning asus võlga tasuma, mis viitab nõude tunnistamisele.
17.Hageja ei ole seisuga 31.12.2016 maksnud ära kõiki kostja poolt ajavahemikul 2014-2016 esitatud arveid. Hageja on tasunud arveid osaliselt. Hagiavalduses esitatud tabeli lahter pealkirjaga „arve summa“ kajastab vastaval kuupäeval esitatud arves sisalduvat kommunaalkulude summat ilma arves sisalduva sissenõutavaks muutunud viiviseta. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on hageja justkui arvamusel, et ta on vabanenud viivise maksmise kohustusest alates 28.02.2013 ning miks on viivisearvestus hageja arvates põhjendamatu. Vastab tõele, et kostja kustutas hageja poolt laekunud summade arvelt kõigepealt hageja võlgnevusest viivised ja võimalusel vähendas alles seejärel põhivõlga. Selline korraldus on ka praktikas tavaline, kooskõlas seadusega (VÕS § 88 lg 8) ning kehtib kostja ja kõikide teiste korteriomanike puhul. Kostja tuli hageja soovil talle vastu ning arvestas alates 01.11.2013 hageja poolt laekunud summad põhivõla, mitte viivise katteks. Selliselt vähenes kiiremini põhivõlg ning aeglustus viiviste kasv. Samuti hoiatati hagejat, et sellisel juhul kasvab viivis endiselt ning viivise maha arvamist saab ta taotleda alles siis, kui põhivõlg on kustutatud.
18.Maksekäsu kiirmenetluse ajal, 4 kuu jooksul, jätkas hageja rahaliste kohustuste mittenõuetekohast täitmist, mistõttu nii põhivõlg kui viivis suurenesid jooksvalt. Hageja jättis täielikult tasumata 2013 veebruarikuu ja märtsikuu kommunaalarved. Arvetel on märgitud, et tasumisele kuuluvale summale võib lisanduda viivis jooksva kuu eest 0,07% päevas, seega oli see asjaolu hagejale hästi teada. Kostjal pole põhjus jätta viivis sisse nõudmata. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei nõudnud maksekäsu kiirmenetluses viivist põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni, ei tähenda automaatselt seda nagu oleks kostja sellest nõudest lõplikult loobunud või et tal polnud õigust seda nõuda. Kostja ei loobunud ega ole loobunud õigusest nõuda võlalt jooksvalt viivist,
mistõttu oli kostjal praeguses olukorras täielik õigus arvestada maksekäsuga väljanõutud põhivõlalt viivist kuni tasumiseni. Hagejal on kostja ees võlg ning puudub igasugune pooltevaheline kokkulepe või muu alus, mis välistaks VÕS § 113 lg 1 alusel hagejalt viivise nõudmist kokkulepitud määras.
19.Kostja ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja tema käitumises ei ole olnud midagi pahauskset. Korteriühistuna on kostja sissetulekud piiratud, samas on kostjal kohustus seista kõikide ühistusse kuuluvate korteriomanike eest. Korteriühistu liikmete heaolu sõltub vastastikusest usaldusest ja üksteisega arvestamisest, iga liige peab täitma oma kohustusi. Ühe korteriomaniku pahatahtliku tegevuse tulemusena võivad tekkida võlad kogu korteriühistule. Kostja leiab, et selle riski tõttu ei ole arvete maksmisega viivitamise korral viiviste nõudmises midagi pahauskset ega ühistu ja liikmete suhtest lähtudes vastuolulist, liikmed ei pea üksteist usaldama pimesi, ilma igasuguste tagatisteta. Kostja eesmärk on kohelda kõiki korteriomanikke võrdselt. Kostja on hagejale mitmeid kordi vastu tulnud, võimaldades talle soodsamat kohtlemist võrreldes teiste korteriomanikega. Hageja on hagiavalduse esitanud pahatahtlikult, eesmärgiga kostjale kahju tekitada ning hoides kõrvale viiviste tasumise kohustusest. Ka ei tohiks hageja majanduslik olukord kostjale teadaolevalt nii halb olla, et ta ei suudaks või ei oleks suutnud perioodiliselt viivisemakseid tasuda.
20.Kostja on teadlik, et hageja poolt on kostjale 29.12.2016 laekunud 215,95 eurot ning see on kostja raamatupidamises arvesse võetud. Hagejal on võlg kostja ees 31.12.2016 seisuga 2820,64 eurot, sellest tasumata põhivõlg summas 596,93 eurot ning tasumata viivis summas 2223,71 eurot. Viivis on nii suureks kasvanud järk-järgult viimase nelja aasta jooksul ning suuresti pooltevahelise kokkuleppe tõttu, mille alusel hageja poolt tasutud summas arvestatakse kostja poolt esmalt põhivõla katteks.
21.Maksekäsuga seotud nõuded ja 2013 tekkinud nõuded ei ole aegunud. TsÜS § 157 lg 1 alusel on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kui hageja peab silmas alates 2013 tekkinud võlgnevusi kommunaal- ja viivisemaksete tasumata jätmisest, siis TsÜS §154 lg 1 kohaselt korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kuna hageja on teinud kostjale perioodilisi makseid ning need arvestatakse ajaliselt varem tekkinud kohustuste katteks (VÕS § 88 lg 6 p 1), ei ole ka eeltoodust tulenevalt aegunud nõudeid.
22.Kostja leiab, et asjaolu, et kostja ei pöördu viivitamatult täituri poole, ei tähenda, et hageja vabaneks tähtaegse tasumise kohustusest, kui ta ise otsustab hakata kohustust täitma ositi.
23.Hageja väide kostja alusetu rikastumise kohta hagejalt nõutavate viiviste arvelt ei ole õiguslikult põhjendatud ega ka põhjendatav, kuna kostja õigus nõuda viivist põhineb õiguslikul alusel, mis tuleneb kostja ja hageja vahelisest õigussuhtest. Kostja on õigustatud saama hageja kohustuse rikkumisest tuleneva viivisenõude alusel hüvitist rahalise kohustusega viivitamise eest, mistõttu hageja poolt esitatud vastuväited siinkohal ei ole asjakohased ega põhjendatud.
24.Maksekäsu kiirmenetluses tehtud otsuselt saab ka tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist nõuda. Ehk maksekäsu kiirmenetluses jõustunud lahend ei saa kostjalt võtta seadusega garanteeritud võimalust arvestada võlgnevuselt edasi viiviseid. Alternatiivselt, kui kohus peaks aga siiski leidma, et põhjendatud ei ole maksekäsuga väljamõistetud summa tasumisega viivitamise eest viivise 0,07 % päevas välja mõistmine (millega kostja aga ei nõustu), leiab kostja, et seadusjärgset viivist on tal siiski õigus nõuda. Kohtu põhjendused
25.Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid
asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks.
26.Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti ja tuginedes siseveendumusele, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
27.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: - Hageja on korteri nr XX aadressil Xxxxxxx, Tallinnas omanik ja kostja liige (tl 5-6), - Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.07.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-XXXXX kohustati võlgnikke XXX ja XX tasuma avaldajale XXXXXXX KORTERIÜHISTU põhinõudeid summas 3 519,36 eurot ja kõrvalnõudeid summas 135,17 eurot ning hüvitama riigilõivu 109,64 eurot ja menetluskulu 20 eurot (tl 7); - Esialgu kustutas kostja hageja poolt laekunud summade arvelt kõigepealt hageja võlgnevusest viivised ja alles seejärel põhivõla, - Kostja tuli hageja soovil talle vastu ning arvestas alates 01.11.2013 hageja poolt laekunud summad põhivõla, mitte viivise katteks. Selliselt vähenes kiiremini põhivõlg ning aeglustus viiviste kasv.
28.Hageja palub esitatud hagivalduses tuvastada, et hagejal puudub 01.01.2017 seisuga kostja ees võlgnevus.
29.Keskseks vaidlusküsimuseks poolte vahel on küsimus sellest, kas kostjal oli õigus hagejalt Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.07.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-XX-XXX (tl 7) alusel välja mõistetud võlgnevuselt arvestada edasi viivist ning, kas hagejal on kostja ees sellest tulenevalt võlgnevus.
30.Kohus avaldas juba 02.06.2017 toimunud korraldaval kohtuistungil (tl 66), et kohtu hinnangul ei tohtinuks kostja juba väljamõistetud summale täiendavalt viiviseid juurde arvestada. Kohus selgitas oma seisukohata ka 24.08.2017 kohtumääruses (tl 77-78) ning jääb ka käesolevalt oma varasema seisukoha juurde. Kohus põhjendab oma seisukohata alljärgnevaga. Praegusel juhul pöördus kostja oma nõude maksmapanekuks kohtu poole esitades hageja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mitte hagiavalduse. Maksekäsu kiirmenetluse näol on tegu sisuliselt hagimenetlust ennetava ja formaliseeritud menetlusega täitedokumendi saamiseks kindla rahasumma maksmisele suunatud nõuete puhul. Maksekäsu kiirmenetluse puhul ei tohi kõrvalnõuded (nt intressid ja viivised) ületada põhinõuet ning esitada ei saa nõuet, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud. (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu 208 SE I. Seletuskiri.Arvutivõrgus:http://web.riigikogu.ee/ems/sarosbin/mgetdoc?itemid=033370012&logi n=proov&password=&system=ems&server=ragne11. 27.02.2012.). Seevastu TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust võinuks kostja juhul, kui ta oleks valinud nõude esitamise maksekäsu kiirmenetluse asemel hagimenetluses, nõuda hagejalt viivise tasumist kuni põhinõude täitmiseni. Kostja valis aga nõude esitamise maksekäsu kiirmenetluses, millise puhul seadusandja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudmise võimalust ette näinud ei ole. Kohus leiab, et kuivõrd seadusandja on pidanud vajalikuks sedavõrd täpselt reguleerida tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudmist, siis ei saa seaduse mõttest lähtudes asuda
seisukohale, et viivise nõudmine oleks jõustunud kohtulahendi täitmisega viivitamisel õiguspärane ilma, et see oleks kohtulahendis sõnaselgelt välja toodud. Seoses kostja poolt osundatuga, et Harju Maakohtu 26.10.2015 otsuses tsiviilasjas nr 2-XX-XXX (tl 90-93) on kohus asunud seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud võlgnevuselt on võimalik täiendavalt viivist arvestada, selgitab kohus, et maakohtu seesugune varasem seisukoht teises menetluses, ei ole kohtu jaoks käesolevas asjas siduv.
31.Tuginedes eeltoodule on kohus arvamusel, et kostjal ei olnud õigust nõuda maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud võlgnevuselt veel täiendavalt viivist.
32.Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei olnud õigustatud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.07.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-XX-XXX alusel hagejalt välja mõistetud võlgnevuselt täiendavalt viivist nõudma, ei pea kohus siinkohal vajalikus hinnata hageja vastuväiteid seoses aegumise ja hea usu põhimõtte vastasusega.
33.Eeltoodust tulenevalt tuli hagejal kostjale Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.07.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-XX-XXX alusel tasuda põhinõudeid summas 3519,36 eurot ja kõrvalnõudeid summas 135,17 eurot ning hüvitama riigilõiv 109,64 eurot ja menetluskulu 20 eurot ehk kokku 3784,17 eurot.
34.Kohus ei nõustu hageja käsitusega justkui poleks hageja kohustatud tasuma viivist peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist hagejale kostja poolt esitatud arvete tasumisega viivitamise eest.
35.Vaidlusalusel perioodil kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vaidlusalusel perioodil kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. VÕS § 76 lg kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
36.Kostja on seisukohal, et hagejal on kostja ees võlgnevus ka peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 2013 esitatud arvete eest. Pooled ei vaidle, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kostja poolt kohtule 26.03.2013. Kostja märgib, et maksekäsu kiirmenetluse ajal jätkas hageja rahaliste kohustuste mittenõuetekohast täitmist, näiteks jättis hageja täielikult tasumata 2013 veebruari ja märtsi kommunaalarved. Ka viitab kostja, et hageja enda poolt esitatud hagimaterjalidest nähtub, et perioodil maksekäsu tegemisest kuni hagiavalduse esitamiseni on hageja tihti jätnud arved tähtaegselt tasumata.
37.Kostja on kohtule esitatud hageja makseid kajastavas tabelis (tl 69 jätk pöördel) välja toonud, et hageja on 2013 olnud viivituses arvete nr 130312, 130412, 130512, 130612 ja 130712 tasumisega. Kohus nõustub kostjaga, et 2013 arvetega tasumise hilinemist kinnitab ka hagiavalduse lisana esitatud hageja arvelduskonto väljavõte (tl 8). Kohus on palunud kostjal selgitada, miks nähtub kostja esitatud tabelist, et kostja ei ole laekunud maksetest maha arvanud mitte järjest laekunud maksed vaid lugenud näiteks arve 130412 osaliselt
tasutuks 29.08.2013 laekumise ja osaliselt 29.12.2016 laekumise arvelt. Kostja selgituste kohaselt kui võlgnik viitab arve tasumisel konkreetsele arvele, siis märgib kostja laekumise võlgniku poolt viidatud arve katteks. Kui võlgnik aga ülekande tegemisel konkreetsele arvele ei viita ega ülekandesse selgitust ei märgi või märgib selgitusse ekslikult juba tasutud arve vms, siis on kostjal õigus katta n-ö suvalist võlga, mis reeglina on vanim võlg.
38.Kohus leiab, et kostja arvutuskäigust nähtuv, mille kohaselt on kostja näiteks arve nr 130412 ja 130612 lugenud tasutuks alles 29.12.2016 ja 31.12.2016 laekunud maksete arvelt, samas kui hageja poolt esitatud arveldusarve väljavõttest (tl 8) nähtuvalt on hageja tasunud 2013 ilma viiteta konkreetsele arvele makseid 699,41 eurot ja lisaks alates jaanuarist 2014 viitega küll konkreetsele arvele, ent arvel näidatud summast 100 või rohkem eurot enam, on käsitletav pahauskse käitumisena. Kohus leiab, et kostjal tulnuks hageja poolt laekunud summad arvata alati varem tekkinud võlgnevuse katteks, mitte lähtudes oma äranägemisest ning tuues sellega kaasa hageja võlgnevuse suurenemise viiviste näol.
39.Kohus märgib ka, et kohtu jaoks jääb mõistetamatuks kostja poolt tabelis kajastatu, mille kohaselt on kostja arve 130512, millise tasumise tähtajaks oli 31.05.2013, tasumisega viivitamise eest arvestanud viiviseid summas 21,60 eurot, võttes seejuures aluseks asjaolu, et hageja on arve 130512 tasumisega olnud viivituses 1310 päeva ja tasunud nimetatud arve alles 31.12.2016. Vastavalt kostja enda tabelile (tl 69 jätk pöördel) kui ka hageja poolt esitatud arveldusarve väljavõttele (tl 8) on hageja arve 130512 summas 199,41 eurot, millise tasumise tähtajaks oli 31.05.2013, tasutud 01.06.2013 täies ulatuses summas 199,41 eurot.
40.Lähtudes eeltoodust ja kõrvutades kostja poolt kohtule esitatud hageja makseid kajastavat tabelit (tl 69 jätk pöördel) ja hageja arvelduskonto väljavõtet (tl 8) leiab kohus, et hagejale 2013 esitatud arved tuleb lugeda tasutuks järgnevalt. 29.08.2013 laekunud 400 eurot tuleb lugeda arve nr 130312 tasumisega viivitamisest tuleneva viivise summas 26,96 eurot ja põhivõlgnevuse summas 255,08 eurot katteks. Lugedes seejuures kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 8 esimesena tasutuks viivise ja alles siis põhivõlgnevuse. 29.08.2013 tasutud 400 eurost alles jäänud 117,96 eurot (400 – 255,08 – 26,96), tuleb arvestada arvest nr 130412 tuleneva põhivõlgnevuse 298,11 eurot ja sellelt arvestatud viivise 25,25 eurot katteks. Kuivõrd 29.08.2013 laekunud summa ei kata kogu võlgnevust siis jääb arve nr 130412 põhivõlgnevusest endiselt tasumata 205,40 eurot, millelt on kostjal õigus viivist edasi arvestada. Järgmisena arvestab kohus arve nr 130412 katteks 04.11.2013 toimunud laekumise summas 199,41 eurot. Arvestades, et vastavalt poolte kokkuleppele loetakse alates 01.11.2013 esimesena tasutuks põhivõlg ja alles seejärel viivis, siis 04.11.2013 laekumine summas 199,41 eurot katab osaliselt põhivõlgnevuse, kuid endiselt jääb arve nr 130412 alusel tasumata põhivõlgnevus summas 5,99 eurot (205,40 – 199,41) ning viivis 27,03 eurot. Edasi arvestab kohus arve nr 130412 katteks 02.12.2013 toimunud laekumise summas 100 eurot, mis katab põhivõlgnevuse summas 5,99 eurot. 02.12.2013 seisuga jääb arve nr 130412 alusel tasumata viiviseid summas 27,94 eurot. Kohus märgib, et arve nr 130512 tasumisega viivitamise tõttu on hagejal tekkinud kohustus tasuda viiviseid 0,14 eurot. Edasi selgitab kohus, et kuivõrd 02.12.2013 laekumisest summas 100 eurot jäi peale arve nr 130412 põhivõlgnevuse summas 5,99 eurot mahaarvamist alles 94,01 (100 – 5,99) eurot, siis arvestab kohus selle arve nr 130712 katteks. Arve nr 130712 katmata põhivõlgnevuseks jääb seega 80,50 eurot, milliselt võlgnevuselt on kostjal omakorda õigust viivist edasi arvestada. Kohtule esitatud hageja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja 05.01.2014 tasunud arve nr 131212 katteks 326,78 eurot. Nii hageja poolt hagiavalduses esitatud tabeli (tl 1 pöördel) kui ka kostja esitatud hageja tasumisi kajastava tabeli (tl 69) kohaselt kuulus arve nr 131212 alusel tasumisele 226,78 eurot ehk hageja on arve nr 131212 alusel tasunud 100 eurot enam kui oleks olnud kohustatud. Kohus loeb 05.01.2014 arve nr 131212 alusel enam tasutud summast 80,50 eurot hageja poolt arve nr 130712 alusel tasumata põhivõlgnevuse katteks.
41.Lähtudes eeltoodust on hagejal kostja ees aastal 2013 tekkinud viiviste võlgnevus summas 52,13 eurot. Kohtu eelkirjeldatud arvutuskäigud on kajastatud kokkuvõtvalt alljärgnevates tabelites. Arve
Esitatud arved Laekunud Viivis Arve Laekumise Viivitatud Viivitatud päevas Viivise Arve summa Tähtaeg kuupäev Summa summa päevi 0,07% summa 130312 255,08 31.03.2013 29.08.2013 255,08 255,08
42.Kohus nõustub kostjaga, et arvestades asjaolu, et hageja on teinud kostjale perioodilisi makseid ning need arvestatakse ajaliselt varem tekkinud kohustuste katteks (VÕS § 88 lg 6 p 1), ei ole ka eeltoodust tulenevalt käesoleval juhul aegunud (TsÜS § 154) nõudeid.
43.Hageja möönab, et on hilinenud perioodil 2014 kuni 2016 maksete tasumisega. Nii hageja poolt 26.01.2017 hagiavalduses esitatud arvete tasumist kajastava tabeli (tl 1 pöördel; 2) kui ka kostja poolt 16.06.2017 menetlusdokumendi lisana esitatud hageja tasumisi kajastava tabeli kohaselt on pooled üksmeelel, et hageja on hilinenud alltoodud tabelis kajastatud maksete tasumisega tabelis kajastatud arv päevi. Esitatud arved Arve Arve kuupäev summa Tähtaeg 09.12.2013 226,78 31.12.2013 08.01.2014 225,69 31.01.2014 07.02.2014 254,93 28.02.2014 07.03.2014 258,61 31.03.2014 07.05.2014 205,04 31.05.2014 06.06.2014 167,92 30.06.2014 08.07.2014 134,51 31.07.2014 07.08.2014 133,65 31.08.2014
44.Eeltoodu alusel on hagejal perioodil 2014 kuni 2016 tekkinud kostja ees viivise tasumise kohustus summas 14,88 eurot.
45.Lisaks märgib kohus perioodi 2014 kuni 2016 kohta, et nii hageja kui ka kostja poolt kohtule esitatud hageja tasumisi kajastavate tabelite põhjal saab asuda seisukohale, et puudub vaidlus ka selle üle, et hageja on hilinenud 05.09.2014 arve nr 140912 summas 133,07 eurot, millise tasumise tähtaeg oli 30.09.2014, ja 07.10.2014 arve nr 141012 summas 150,97 eurot, millise tasumise tähtaeg oli 31.10.2014, tasumisega. Kostja poolt kohtule esitatud tabelist (tl 69 jätk pöördel) nähtuvalt ei nõua kostja hagejalt arve nr 141012 summas 150,97 eurot tasumisega viivitamise eest viivist. 05.09.2014 arve nr 140912 summas 133,07 eurot tasumise osas märgib kohus, et hageja ja kostja on oma tabelites kajastanud arve tasumise kuupäeva erinevalt. Hageja on 05.09.2014 arve nr 140912 summas 133,07 eurot tasumise kuupäevaks märkinud 30.10.2014 (tl 1 pöördel) kostja seevastu 07.10.2014. Kuigi kohtule esitatud hageja arvelduskonto väljavõte (tl 8 pöördel) kinnitab, et hageja on 05.09.2014 arve nr 140912 võlgnevuse summas 133,07 eurot tasunud 30.10.2014, siis kuivõrd kostja on lähtunud hagejale soodsamast kuupäevast 07.10.2014 ja nõuab hagejalt viivist üksnes 7 päeva eest, siis loeb kohus, et viivis 05.09.2014 arve nr 140912 tasumisega viivitamise eest on kostja poolt nõutud 0,65 eurot.
46.Kohus märgib, et kuigi hageja on oma tasumisi kajastavas tabelis märkinud justkui hageja oleks viivituses olnud ka 06.02.2015 arve nr 150212 summas 259,06 eurot tasumisega, millise tasumise tähtaeg vastavalt hageja tabelile oli 27.02.2015 ja millise hageja tasus 28.02.2015, siis nähtub kohtule esitatud arvelt nr 150212, et vastava arve tasumise tähtaeg oli siiski 28.02.2015 – seega hageja antud arve tasumisega viivituses ei ole.
47.Tulenevalt eelnevast loeb kohus tuvastatuks, et hagejal tekkis kostja ees perioodil 2014 kuni 2016 kohustus tasuda viiviseid 15,53 eurot (14,88 eurot + 0,65 eurot).
48.Kohus on eelkäsitletuga tuvastanud, et hagejal tuli Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.07.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-XX-XXX alusel tasuda kostjale võlgnevus kokku summas 3784,17 eurot. Lisaks oli hageja hilinenud 2013 esitatud arvete tasumisega, mistõttu tekkis hagejal kohustus tasuda kostjale viiviseid. Lähtudes poolte kokkuleppest, et alates 01.11.2013 loetakse hageja poolt laekunud summad põhivõla, mitte viivise katteks jäi hagejal 2013 aastast üles kohustus tasuda viiviseid 52,13 eurot. Perioodil 2014 – 2016 detsember oli hagejal vastavalt kostja poolt esitatud arvetele kohustus tasuda majandamiskulusid kogusummas 6600,92 eurot (tl 69 pöördel) ning arvete tasumisega viivitamise tõttu tekkis kohustus tasuda viiviseid summas 15,53 eurot. Kokku tuli hagejal kostjale tasuda seega 10452,75 eurot (3784,17 eurot + 52,13 eurot + 15,53 eurot + 6600,92 eurot). Kohtule esitatud hageja arveldusarve väljavõtetega (tl 8-9) on tõendatud, et hageja on kostjale tasunud 2014 aastal 3795,32 eurot (3875,82 eurot – 80,50 eurot, mis on loetud arve nr 131212 katteks) ja 2015 ning 2016 aastal 6566,28 eurot ehk kokku 10361,60 eurot. Tulenevalt eelnevast on hagejal kostja ees võlgnevus seisuga 01.01.2017 91,15 eurot (10452,75 eurot – 10361,60 eurot). Lähtudes poolte kokkuleppest, et alates 01.11.2013 loetakse hageja poolt laekunud summad põhivõla, mitte viivise katteks, on 91,15 euro näol tegu hageja viivisevõlgnevusega kostja ees.
49.Lähtudes asjaolust, et kohus on käesolevaga tuvastanud, et hagejal on kostja ees viivisevõlgnevus seisuga 01.01.2017 summas 91,15 eurot, on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastab, et hagejal puudub kostja ees võlgnevus (põhivõlgnevus summas 380,98 eurot, viivisevõlgnevus 2132.56 (2223,71-91,15) ja laekumata summa 215,95 eurot).
Menetluskulud
50.Tsiviilasja hind on tulenevalt hagi esitamisel kehtinud TsMS § 125 alusel 2820,64 eurot.
51.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1, jätab kohus menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva lahendi jõustumist juhindudes TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.