lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-3817/17

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-3817/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1103
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

15.02.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-3817

Kohtuasi

Swedbank AS-i hagi AS G.S.G Metalli (pankrotis), XX ja OOO „Buruktalski nikelivõj zavod“ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Alberta Trade (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.12.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Tamme ja Kedli Anvelt Kostja I AS G.S.G Metall (pankrotis, registrikood 10191805) Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate I ja II esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja III OOO „Buruktalski (registrikood 1075635000430)

Menetluse liik

nikelivõj

zavod“

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 22.12.2017 määrus kohtuasjas nr 2-16-3817 osas, millega maakohus lõpetas menetluse.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hagi läbi vaatamata.
3.Jätta maakohtu määrus muutmata osas, milles kohus jättis maakohtus kantud menetluskulud poolte kanda.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
6.Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Asjaolud ja menetluse käik
1.30.09.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-57098 kuulutati välja Osaühing Alberta Trade (edaspidi nimetatud võlgnik) pankrot.
2.22.04.2016 esitas AS Swedbank (hageja) Harju Maakohtule nõude tunnustamise hagi AS G.S.G. Metal (kostja I), XX (kostja II) ja OOO “Buruktalski nikelivõj zavod” (kostja III) vastu, kes esitasid OÜ Alberta Trade (pankrotis) pankrotimenetluses 18.02.2016 peetud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastuväited.
3.Kõigi kolme kostja nõuded jäid OÜ Alberta Trade (pankrotis) pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Kostjate poolt maakohtule esitatud hagid nende nõuete tunnustamiseks OÜ Alberta Trade (pankrotis) pankrotimenetluses on jäänud jõustunud kohtumääruste kohaselt läbi vaatamata (kohtuasjad nr 2-16-4434, 2-16-4435 ja 2-16-4217).
4.Maakohus lõpetas 22.12.2017 määrusega kohtuasja menetluse tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 428 lg 2 alusel ja jättis menetluskulud poolte enda kanda. Määruse põhjendustel ei ole ükski kostjatest enam OÜ Alberta Trade (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks ja nende vastuväited hageja nõudele ei oma enam õiguslikku tähendust. Sellisel juhul ei pea võlausaldaja saama nõude tunnustamiseks kohtuotsust, sest nõue loetakse tunnustatuks seaduse alusel. Käesoleva asja menetlemiseks puudub vajadus, misõttu pidas kohus põhjendatuks menetlus lõpetada. Kuna ei esine TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erisusi, pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus
5.Hageja palus määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada hagi ja lugeda tunnustatuks Swedbank AS nõue OÜ Alberta Trade (pankrotis) pankrotimenetluses summas 27 161 947,41 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena ja jätta menetluskulud kostjate kanda ja mõista need hageja kasuks kostjatelt välja. Kostjate menetluskulud palus hageja jätta nende endi kanda. Kuna TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud, siis käesoleval juhul on tegemist PankrS § 103 lg-s 8 kirjeldatud olukorraga, kus võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks. Kaebuse esitaja palus hagi käesolevas menetluses rahuldada ja lugeda hageja nõue tunnustatuks ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja õigused oleksid kaitstud, kui hagi oleks rahuldatud ja hageja nõue tunnustatud. Sisuliselt saavutas hageja menetluse tulemusena enda poolt soovitu – oma nõude tunnustamise pankrotimenetluses. Kuna hagi esitamise ajal oli hagiga kohtusse pöördumine vajalik nõude tunnustamise saavutamiseks, oleks õiglane jätta menetluskulud kostjate kanda. Varasemalt on kohtud jätnud menetluskulud kostjate kanda analoogsetes vaidlustes (tsiviilasjad nr 2-06-29929, nr 2-244/05). Menetluse edasine käik
6.Kostjad kaebusele ei vastanud.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus menetluse lõpetamise kohta tuleb tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu määruse tühistamiseks osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte kanda, puudub alus. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas hageja nõuet tuleb pankrotivõlgniku pankrotimenetluses tunnustada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 8 järgi ei arvestata võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele juhul, kui vastuväite esitanud võlausaldaja nõue on jäänud pankrotimenetluses tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata. Riigikohus on viidatud sätet tõlgendades leidnud lisaks seda, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, mille kohaselt maakohus on jätnud hagi rahuldamata (kaebuse p 11) ja uue lahendiga tuleks hageja nõue rahuldada ning lugeda nõue tunnustatuks. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus ei lahendanud kohtuasja sisuliselt, ei ole põhjendatud hageja taotlus märkida kohtumääruse resolutsiooni märge selle kohta, et hageja nõue on tunnustatud. Kuna hageja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse PankrS § 103 lg 8 järgi nõue tunnustatuks. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et kui võlausaldaja nõue on juba tunnustatud, siis puudub vajadus seda kohtulahendiga veel kord tunnustada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata (vt Riigikohtu 08.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p-d 14-15). Samuti on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus hagejal oli hagi esitamise ajal õigustatud huvi hagi esitamiseks, kuid kohtumenetluse ajal teises kohtumenetluses tehtud kohtulahendi tõttu ei ole tal enam õiguslikku huvi hagi lahendamise vastu, tuleb jätta hagi läbi vaatamata (vt Riigikohtu 12.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p 22). Hageja väide, et nõude tunnustamist kohtulahendiga on tal vaja edasiste vaidluste vältimiseks pankrotimenetluses, ei ole põhjendatud. Kuna kostjad ei ole enam võlausaldajateks, kes vaidlesid pankrotimenetluses hageja nõude tunnustamisele vastu, saab hageja nõude lugeda pankrotimenetluses tunnustatuks ka ilma kohtuotsuseta ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtu lahend on menetluskulude poolte endi kanda jätmise osas põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et menetluskulud tuli jätta kostjate kanda. Ringkonnakohus märgib vastuseks kaebuse sellele väitele järgmist. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 kannab üldreegli järgi kohtuasja menetluskulud hageja, kui paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Asjas ei esine TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erisusi, mis andnuks alust teistsuguseks menetluskulude jaotuseks, nagu on märkinud ka maakohus määruses. Maakohus otsustas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja märgib täiendavalt.

TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Praeguses asjas esinevad erandlikud asjaolud, millest tulenevalt oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Nimelt oli hageja kostjate tegevuse tõttu sunnitud pöörduma nõude tunnustamiseks kohtu poole. Maakohtu menetluses kujunes olukord, kus kostjate vastuväiteid ei tulnud arvestada, sest nende endi nõuded jäid tunnustamata ja hageja nõue loeti seaduse järgi tunnustatuks. Seega oli hagi esitamisel hagejal õiguskaitsevajadus olemas, kuid vajadus langes ära maakohtu menetluses. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel on mõistlik jätta ka ringkonnakohus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja