Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Inchape Motors Estonia OÜ vaatas sõiduki üle ja koostas hindamisakti, milles hinnati sõiduki turuhinnaks 18 900 eurot (sh käibemaks). Sellise hinnaga suunati sõiduk müüki ning teavitati kostjaid. Sõidukile ostjate mitteleidmise tõttu alandati müügihinda 17 900 eurole (sh käibemaks), millest teavitati kostjaid 21.02.2017 e-kirjaga. Kirjas selgitas hageja kostjatele müügiprotsessi ja vara müügihinna kujunemise jälgimise võimalikkust ning juhtis tähelepanu asjaolule, et reaalne müügihind võib erineda näidatud hindadest. Ka teatas hageja kostjatele, et kui kostjate arvates müügihind turuhinnale ei vasta, tuleb neil hagejale koheselt esitada andmed ostja kohta, kes on nõus vara ostma kõrgema hinnaga. Sõiduk müüdi 28.01.2017 17 900 euro eest (sh käibemaks). Käibemaksuta oli hind 14 916,67 eurot. Liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumus 14 486,14 eurot. Hageja sai müügikasumi 430,53 eurot (14 916,67-14 486,14). VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Hageja kandis lisakulusid kokku 1559,57 eurot, sh liikluskindlustuse kulu 58,03 eurot, kaskokindlustuse kulu 24,31 eurot, vara tagastusteenuse kulu 417 eurot, kaskojuhtumi omavastutus 166,67 eurot, vara müügiks etetvalmistamise kulu 264,79 eurot ja sõiduki müügikulu 745,83 eurot. Seega on hageja nõue kostjate vastu liisingulepingust tulenevalt 3495,41 eurot, sh tasumata lepingumaksete summa 2366,37 eurot, liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulude summa 1559,57 eurot. Arvestades liisinguaseme müügist saadud kasumist 430,53 eurot on hageja nõue 3495,41 eurot (2366,37+1559,57-430,53). 10.04.2017 saatis hageja kostjatele nõude võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 17.04.2017 ja hoiatas kostjaid mittetasumise korral viiviste ja sissenõudmisega seotud kulude lisandumisega. 05.06.2017 ja 06.06.2017 saatis hageja kostjatele nõude kohustuste täitmiseks. VÕS § 1132 lg 2 alusel nõuab hageja kummalt kostjalt 30 eurot sissenõudmiskulude hüvitist. Kuna kostjad nõuet ei täitnud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le. Viimane esitas kostjatele korduvalt kohtuväliseid nõudeid. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise 01.10.2017 seisuga 177,72 euro lepingumaksetelt alates 11.12.2016 ning muudelt kuludelt alates 18.04.2017 liisingulepingus kokkulepitud määras 8,75% aastas. Alates 02.10.2017 nõuab hageja kostjatelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 266,87 eurot. Ülaltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevuse 3495,41 euro, viivise seisuga 01.10.2017 177,72 euro ja alates 02.10.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 266,87 eurot tasumist; kostjalt I sissenõudekulu 30 eurot ja kostjalt II sissenõudekulu 30 eurot väljamõistmist. Nõude aluseks on VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, 7, § 100,§ 101 lg 1 p-d 1,4,6, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2, § 367 lg 1, 4. Menetluskuluna palub hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 325 eurot ja õigusabikulud 180 eurot ning viivise menetluskuludelt.

Kostjate vastuväited

Kostjad esitasid hagiavaldusele kirjaliku vastuse (lk 72, 79), milles vaidlevad vastu sõiduki turuväärtusele kuna nende arvates oli turuväärtus tunduvalt suurem. Kostjad ei ole sõiduki tagastamisest kunagi keeldunud. Seetõttu ei olnud hageja poolt tellitud ja tasutud sõiduki tagastusteenus vajalik. Hageja märgitud sõiduki müügikulud on ebamõistlikult suured. Kostjaid ei teavitatud sellest, et sõiduki müügiga kaasnevad nii suured kulud. Sõiduki juurde kuulus talve rataste komplekt (rehvid+veljed). Selle väärtust ei ole sõiduki võõrandamisel arvestatud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus rahuldab hagi. Kohus lahendab asja sisuliselt arvestades, et kostjad teatasid asja lahendamise nõusolekust sisuliselt ilma nende istungil kohalolekuta. Kostjate esindaja esindusõiguse lõppemisest teatati kohtule 22.02.2018 ehk üks päev enne istungit. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd hageja sõlmis kostjatega lepingud, pidid kostjad kohustused täitma vastavalt sõlmitud lepingutele. Hageja sõlmis kostjaga I liisingulepingu nr 201315052 (lk 32, 37) sõiduki MAZDA 6, väljalaskeaasta 2013, maksumus 26 875 eurot (käibemaksuta), liisimiseks 60 kuuks. Lepingukohane viivis on 8,75% aastas, lepingus on märgitud maksete suurused, vara jääkväärtus lepingu tähtaja lõpuks ja krediidi brutosumma 34 902,42 eurot. Lepingu sõlmimise üle vaidlust ei ole. Vara võttis kostja I vastu 14.09.2013 (lk 36). Kostjaga II sõlmis hageja käenduslepingu nr 201502910 (lk 40-41). Lepingu p-s 1 sätestatu kohaselt vastutab käendaja kõigi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Lepingu p 2 kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma 23 519,21 eurot. Lepingu sõlmimise ja hageja poolt kostjatele saadetud teatiste saamise üle vaidlust ei ole. Kostjad ei ole vaidlustanud lepingumaksete tasumata jätmist hageja näidatud ulatuses. Kostjate arvates oli sõiduki turuväärtus tunduvalt suurem kui hindamisaktis märgitu. Kostjate väide on tõendamata. Kohus nõustub hagejaga, et sõiduki turuväärtuse 18 900 eurot (sh käibemaks) on määranud asjatundja – Mazda sõidukite edasimüüja Eestis (lk 51, mistõttu ilma vastavate tõendite esitamiseta ei ole põhjust arvata, et määratud turuhind ei ole õige. Müümisel langes müügihind 17 900 euroni (sh käibemaks; lk 52, 53). Sõiduki tagastusteenuse kasutamise vajalikkust põhjendas hageja istungil sellega, et finantseerimisettevõttena hageja ise liisinguvara tagastamisega ei tegele, sellega tegeleb hageja esindaja Credit Expert OÜ. Kostjad märkisid vastuses, et ei ole sõiduki tagastamisest kunagi keeldunud. Hageja selgituse kohaselt kulud ei sõltu sellest, kas vara tagastab liisinguvõtja või sellele järelemineku korraldab liisinguandja. Vara tagastamisekulud tekivad mitte vara liisinguandjale toimetamisest, vaid vara üleandmise- vastuvõtmise toimingute (käesoleval juhul pukseerimisteenuse kasutamine kuna sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, vara pildistamine, nähtavate puuduste tuvastamine) tegemisest. Tagastusteenuse kulusid tõendab 19.12.2016 arve nr 04395 (lk 49). Kostjad esitasid vastuväite sõiduki müügikulude suurusele ja sellele, et neid ei teavitatud sellest, et sõiduki müügiga kaasnevad nii suured kulud. Müügikulusid selgitas hageja sellega, et finantseerimisettevõttena ta ise müümisega ei tegele, selleks kasutas hageja Inchcape Motors Estonia OÜ-d. Vahendustasu suurust 895 eurot (sh käibemaks) tõendab Inchcape Motors Estonia OÜ 27.02.2017 arve nr 1718000022 hagejale (lk 56). Hageja selgitise kohaselt kuuluvad müügikulusse proovisõidud, sõiduki näitamine, kogu müügitöö (ülespanek veebikeskkonda, hoidmine müügiplatsil, võimalike ostjatega suhtlemine; sõiduk oli müügis 2 kuud. Kostjate vastuväide on põhjendamata ja tõendamata. Arvestades müügikulude koosseisu, ei saanud hageja nende suurust kohtu arvates ette näha ega seetõttu kulude suurusest kostjaid teavitada.

Sõiduki juurde kuuluvate talve rataste komplekti (rehvid+veljed) ning selle väärtust on sõiduki võõrandamisel arvestatud. See nähtub sõiduki hindamisaktist (lk 51), mille lisade osa teises tulbas on märgitud muuhulgas talverehvid. Kuivõrd talverehvid on sõiduki hinna määramisel arvesse võetud, on nende hinda arvestatud ka sõiduki võõrandamisel. Vastupidist ei ole kostjad tõendanud. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohutust rikkunud (p 1); rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Seejuures võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt võlgnevust, mis tekkis kostjate kohustuste täitmata jätmisest ja viivist. Tsiviilasja hind on 4000 eurot. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostjate kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 505 eurot, mille mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Hageja menetluskulud koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõivudest kokku 325 eurot ja õgusabikuludest 180 eurot. Kohtu arvates on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kooskõlas hageja taotlusega ja TsMS § 177 lg-ga 4 on kostjad kohustatud tasuma menetluskuludelt viivist hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.