Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

kättetoimetamisest. Asjaolud XXX ja XXX esitasid 25.01.2018 Harju Maakohtule avalduse Osaühing Valstad (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks, sest puudutatud isikul on jaotamata vara. Jaotamata varaks on osalus OÜ-s Lõuna Inkasso (10915841). Kohus jättis 06.02.2018 avalduse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu ja likvideerija tasu ettemaksu tasumiseks. Riigilõiv ja ettemaks tasuti 08.02.2018. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus Osaühing Valstad (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. TsMS § 476 lg 1 sätestab, et hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 602 järgi võib kohus likvideerija määrata ka omal algatusel ning kohus pole isiku määramisel avaldusega seotud (TsMS § 604 lg 1). Avaldaja on palunud likvideerijaks määrata XXX, kes on Osaühing Valstad (kustutatud) endine osanik. Kohus selgitab, et Osaühing Valstad (kustutatud) kustutati äriregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut. Osaühing Valstad (kustutatud) on asutatud 24.03.2005 ning kustutatud 23.11.2011. Osaühing Valstad (kustutatud) on esitanud oma eksisteerimise kestel ainult kolm majandusaasta aruande ning viimati 2007. a kohta. Äriregister on 04.03.2010 teinud hoiatuse äriregistrist kustutamise kohta ning 18.06.2010 on kustutamishoiatus avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Eeltoodust nähtub, et Osaühing Valstad (kustutatud) juhtorganid pole suutnud mitme aasta vältel täita seadusest tulenevat kohustust seoses majandusaasta aruande esitamisega vaatamata asjaolule, et äriregister on ettevõtte tähelepanu puudustele juhtinud ja piisavalt aega andnud puuduste kõrvaldamiseks. Osaühing Valstad (kustutatud) 50% osaluse omanik oli XXX. Kohus märgib, et äriühingu likvideerimine ei ole pelgalt äriühingu vara laialijagamine. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. Kohus leiab, et isiku puhul, kes pole 50% osaluse omanikuna

suutnud aastaid tagada ettevõtte majandusaasta aruannete esitamist vaatamata äriregistri hoiatustele, on põhjus kahelda tema suutlikkuses täita nõuetekohaselt likvideerija kohustusi. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on vastusena kohtu järelepärimisele teatanud, et on nõus puudutatud isiku likvideerija ametikohale asuma. Kohus leiab, et Ly Müürsoo on pankrotihaldurina võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur Ly Müürsoo. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud

ÄS § 209-220.

Avaldaja on tasunud ettemaksu 300 eurot likvideerimismenetluse läbiviimise kulu ja likvideerija tasu katteks. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 14. novembriks 2018. a, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang Osaühing Valstad (kustutatud) maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.