Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2025, Tartu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-9927 V.I avaldus XXX X korteriühistu korteriomanike 28. aprilli 2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.I määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): V.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Silvi Erro Puudutatud isik: XXX X korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Roman Golovenko
esindajad
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Avaldaja leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning maakohus on menetluses rikkunud selgitamiskohustust, mis tõi kaasa vale lahendi tegemise. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Maakohus oleks pidanud välja selgitama, millised asjaolud on olulised ja avaldajale selgitama, milliseid asjaolusid tuleb tõendada. Maakohus oleks pidanud andma avaldajale tähtaja oma õigusliku huvi esinemise põhjendamiseks. Maakohus kohaldas valesti seadust, kui jättis menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus ei ole põhjendanud, kas avalduse läbi vaatamata jätmine oli avaldaja huvides või oli see asjaolusid arvestades õiglane. Kui maakohus leidis, et avaldajal puudub õigus avalduse esitamiseks, oleks maakohus pidanud jätma avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 alusel, siis ei oleks ka tekkinud puudutatud isiku menetluskulusid, mida avaldaja peab hüvitama.
ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 5 lg 3 esimene lause). Asja materjalide kohaselt esitas puudutatud isik 6. augustil 2024 vastuväite avaldaja õigusele vaidlustada korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuseid. Maakohus andis seejärel avaldajale tähtaja selle vastuväite kohta seisukoha esitamiseks. Avaldaja jäi 10. septembril 2024 esitatud menetlusdokumendis oma varasema seisukoha juurde, et tal on õigus korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus vaidlustada, sest ta osales otsuse teinud üldkoosolekul korteriomaniku esindajana. Nende materjalide põhjal olid maakohtul pärast avaldaja 10. septembri 2024 seisukoha saamist asjaolud piisavalt selged ja puudus põhjus avaldajale selgitada asjaolude täpsustamise vajadust. Maakohus asus tuvastatud asjaolude põhjal õigesti seisukohale, et avaldajal kui juriidilise isikuga (korteriühistuga) mitteseotud kolmandal isikul ei olnud õiguslikku huvi korteriühistu otsuste vaidlustamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.