Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2025, Tartu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-9927 V.I avaldus XXX X korteriühistu korteriomanike 28. aprilli 2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.I määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): V.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Silvi Erro Puudutatud isik: XXX X korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Roman Golovenko
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrus muutmata.
2.Jätta V.I määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta V.I kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 617 lg 2 ja § 696). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.V.I (avaldaja) esitas 27. juunil 2024 Viru Maakohtule avalduse XXX X korteriühistu (korteriühistu) korteriomanike 28. aprilli 2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja XXX X korteriühistu liikme ja korteri nr 5 omaniku A.A. (A.) volitatud esindaja, kes osales 28. aprillil 2024 toimunud korteriühistu üldkoosolekul volikirja alusel. Seadusest ei tulene piirangut, mille kohaselt avaldajal ei ole õigust korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Avaldaja on huvitatud isik, kuna ta esindas korteriomaniku huve toimunud üldkoosolekul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 mõttest tuleneb, et esindaja on kohustatud tegutsema esindatava huvides. Üldkoosolekul tehtud otsused ei vastanud esindatava huvidele ning üldkoosoleku otsus on tehtud seadust rikkudes, mis ei ole esindatava huvides. Avaldaja on huvitatud isik, et nõuda, et korteriühistu otsus oleks esindatava huvides ning vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Otsusega on kahjustatud eelkõige avaldaja huve, kuna otsus on kahjulik esindatava jaoks, mis on volituse eesmärkidega vastuolus.
2.Korteriühistu palus vastuses avaldusele jätta avaldus läbi vaatamata ja jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajal puudub õigus XXX X korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Avaldaja ei ole XXX X korteriomanik ega ole esitanud ka muud õiguslikku huvi korteriühistu otsuste vaidlustamiseks.
3.Maakohus jättis 31. jaanuari 2025 määrusega avaldaja avalduse läbi vaatamata ja jättis kõik menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus asus seisukohale, et avaldajal ei ole õigustatud huvi korteriühistu otsuste vaidlustamiseks. Kolmandal isikul, kes ei ole ise korteriomanik, saab olla õigustatud huvi näiteks siis, kui otsuse tühisusest sõltub kolmanda isiku nõue kas juriidilise isiku või mõne tema organi liikme vastu. Korteriomaniku esindajal ei ole aga korteriga seotud isiklikku õiguslikku huvi. Korteriühistu otsused ei puuduta esindaja õigusi ega kohustusi. Samuti puudub korteriühistu liikme esindajal korteriühistu või selle organi vastu nõue, kuna tal ei ole ei lepingulist ega ka lepinguvälist õigussuhet korteriühistuga. Seega ei põhjenda asjaolu, et avaldaja on korteriomanikku üldkoosolekul esindanud ja esindamise eesmärgiks on esindatava huvide kaitse, avaldajal õigustatud huvi olemasolu. Maakohus leidis, et kuna avaldaja õiguste rikkumine ei ole võimalik ka siis, kui eeldada, et korteriühistu otsused on tühised või kuuluvad tühistamisele, tuleb avaldaja avaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Menetluskulude rahalise suuruse otsustas maakohus määrata kindlaks pärast lahendi jõustumist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Avaldaja esitas 28. veebruaril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palub tühistada maakohtu 31. jaanuari 2025 määrus ja saata asi tagasi esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis. 2
Avaldaja leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning maakohus on menetluses rikkunud selgitamiskohustust, mis tõi kaasa vale lahendi tegemise. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Maakohus oleks pidanud välja selgitama, millised asjaolud on olulised ja avaldajale selgitama, milliseid asjaolusid tuleb tõendada. Maakohus oleks pidanud andma avaldajale tähtaja oma õigusliku huvi esinemise põhjendamiseks. Maakohus kohaldas valesti seadust, kui jättis menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus ei ole põhjendanud, kas avalduse läbi vaatamata jätmine oli avaldaja huvides või oli see asjaolusid arvestades õiglane. Kui maakohus leidis, et avaldajal puudub õigus avalduse esitamiseks, oleks maakohus pidanud jätma avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 alusel, siis ei oleks ka tekkinud puudutatud isiku menetluskulusid, mida avaldaja peab hüvitama.
5.Puudutatud isik oli vastuses määruskaebusele seisukohal, et maakohtu vaidlustatud määrus on põhjendatud ja puuduvad alused selle tühistamiseks. Avaldaja määruskaebus on alusetu. Puudutatud isik jäi seisukoha juurde, et avaldajal puudub õigus XXX X korteriühistu üldkoosolekute otsuste vaidlustamiseks, kuna tal puudub selleks õiguslik huvi. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse normi, sest andis avaldajale võimaluse seisukoht esitada pärast seda, kui puudutatud isik esitas vastuväite. Avaldaja seisukoht ei olnud põhjendatud ja kohus on määruses seda selgitanud. Puudutatud isik ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et maakohus eksis menetluskulude jaotamisel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Praegust menetlust iseloomustab sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel ning maakohus jättis avaldaja nõude läbi vaatamata. Seega tegi maakohus kohtulahendi avaldaja kahjuks ning on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
6.Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebust rahuldada ning TsMS § 663 lg 5 kohaselt edastas määruskaebuse 18. märtsil 2025 Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu 31. jaanuari 2025 määruse resolutsioon on põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
8.Vastuseks avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Avaldaja viidatud sätted (TsMS § 348 lg 1 ja § 351) ei ole asjakohased, sest need reguleerivad kohtuistungi läbiviimist, praeguses asjas aga ühtegi istungit ei toimunud.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka muul viisil oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, sh selgitamiskohustust. Maakohus lahendas asja TsMS § 613 lg 1 p 4 ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 alusel õigesti hagita menetluses. Hagita asjas selgitab kohus 3
ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 5 lg 3 esimene lause). Asja materjalide kohaselt esitas puudutatud isik 6. augustil 2024 vastuväite avaldaja õigusele vaidlustada korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuseid. Maakohus andis seejärel avaldajale tähtaja selle vastuväite kohta seisukoha esitamiseks. Avaldaja jäi 10. septembril 2024 esitatud menetlusdokumendis oma varasema seisukoha juurde, et tal on õigus korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus vaidlustada, sest ta osales otsuse teinud üldkoosolekul korteriomaniku esindajana. Nende materjalide põhjal olid maakohtul pärast avaldaja 10. septembri 2024 seisukoha saamist asjaolud piisavalt selged ja puudus põhjus avaldajale selgitada asjaolude täpsustamise vajadust. Maakohus asus tuvastatud asjaolude põhjal õigesti seisukohale, et avaldajal kui juriidilise isikuga (korteriühistuga) mitteseotud kolmandal isikul ei olnud õiguslikku huvi korteriühistu otsuste vaidlustamiseks.
10.Ringkonnakohus selgitab, et kuigi iseenesest on õige avaldaja seisukoht, et seaduses ei ole täpselt määratletud, kes on huvitatud isik TsÜS § 38 lg-te 1 ja 2, samuti TsMS § 368 lg 1 tähenduses, on õiguskirjanduses ja kohtupraktikas siiski piisavalt välja kujunenud seisukoht, et kolmas isik, st isik, kes ei ole juriidilise isiku ega juriidilise isiku organi liige, saab nõuda juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist ainult juhul, kui otsuse kehtivusest sõltub kolmanda isiku nõue kas juriidilise isiku või mõne tema organi liikme vastu (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne 2023, § 38 komm 3.2.2 ja 3.3.2.1) või kui otsus tegelikult mõjutab tema õiguslikku positsiooni või toob talle kaasa õiguslikke tagajärgi (RKTKm 20.03.2024, 2-22-14182/32, p-d 14 ja 15). Praegusel juhul ei ole avaldaja selliseid asjaolusid (sh määruskaebuses) kohtu ette toonud ja seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et tal puudub korteriühistu otsuste vaidlustamiseks õigustatud huvi.
11.Avaldaja on määruskaebuses väitnud, et maakohus oleks pidanud menetluskulude vähendamiseks jätma tema avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 alusel, kuid jättis avalduse hiljem läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele samad tingimused, mis TsMS § 423 lg 2 p 1 avalduse läbi vaatamata jätmisele. Isegi kui maakohus eksis avalduse menetlusse võtmisel, ei anna see ringkonnakohtule alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, sest korteriühistul on pärast avalduse menetlusse võtmist seoses avaldusele vastamisega menetluskulud juba tekkinud.
12.Eelnevat arvestades ei ole maakohus eksinud ka menetluskulude avaldaja kanda jätmisel. TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab hagita menetluse menetluskulude jaoks üldise põhimõtte, et need kannab isik, kelle huvides lahend tehakse, st eelkõige avaldaja. Praegusel juhul on avaldaja esitanud ka põhjendamatu avalduse, mille kohus jättis läbi vaatamata, mistõttu on menetluskulude tema kanda jätmine põhjendatud ka TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt.
13.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg-d 1 ja 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.