2-17-122080/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Xxxxil tuleb tasuda menetluskulude jaotuse resolutsiooni p-des 8 ja 9 väljamõistetud menetluskulud Nord Collect OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena Xxxx, 38107140221, 2-17-122080. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Creditstar Estonia AS ja Xxxxsõlmisid Resiraha OÜ (edaspidi nimetatud ka krediidiagent) vahendusel 17.10.2016.a kliendilepingu nr xxxx . Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta laenu valitud puhkusereisi finantseerimiseks. 17.10.2017.a esitas kostja krediidiagendi veebilehe kaudu laenutaotluse 850,00 euro saamiseks 12-ks kuuks. Kostja on peale laenutaotluse esitamist edastanud krediidiagendi nõudmisel esialgsele võlausaldajale 6kuulise arvelduskontode väljavõtted. Peale kontode väljavõtete saatmist kostja on küsinud laenu liimidi kohta ning sai vastuseks, et tema laenu limiit on 1500,00 eurot. Kostja edastas krediidiagendi palvel Estravel ́i poolt esitatud arved reisi tasumiseks. Peale andmete ja reisidokumentide kontrollimist, saatis krediidiagent kostjale kinnituse, et esialge võlausaldaja aktsepteeris tema taotluse ja on nõus väljastama 1480,00 euro laenu kogu reisi finantseerimiseks ning saatis elektronpostiga laenudokumendid tutvumiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks. Digitaalselt allkirjastatud laenudokumendid sai krediidiagent kätte 17.10.2017.a ning kinnitas

2-17-122080 dokumentide kättesaamist kostja e-posti aadressile. Peale allkirjastatud lepingu kättesaamist maksis Creditstar Estonia AS lepingust tuleneva laenuraha summas 1480,00 eurot välja reisikorraldaja arveldusarvele vastavalt kostja poolt edastatud arvetele. Lepingu sõlmimisega kostja kohustus laenusumma 1480,00 eurot koos laenukasutamisetasuga 394,94 eurot tasuma vastavalt lepingust tulenevale maksegraafikule kaheteistkümne (12) kuu jooksul. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja ja krediidiagent on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palusid kostjalt võlgnevus likvideerida. Kuna kostja ei reageerinud meeldetuletustele saatis 21.02.2017.a krediidiagent kostjale hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, mille alusel palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 10.03.2017.a ning teavitas, et kui kostja ei tasu võlgnevust neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul, ütlevad krediidiagent ja esialge võlausaldaja sõlmitud lepingu üles ning edastavad võlgnevuse inkassole sissenõudmiseks. Seoses sellega, et kostja ei kõrvaldanud rikkumist ka krediidiagendi ja esialgse võlausaldaja poolt antud 14-päevase täiendava tähtaja jooksul, ütles 12.04.2017.a esialgne võlausaldaja Xxxxlepingu üles ning saatis kostjale lepingu ülesütlemise avalduse posti teel elukoha aadressile. Pärast täiendava tähtaja möödumist otsustas esialgne võlausaldaja loovutada nõude Nord Collect OÜ-le. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude Nord Collect OÜ-le koos kõikide seadusest ja lepingust nr xxxx p 7 ja nõude loovutamise lepingust nr xxxx tulenevate õigustega ning saatis nõude looovutamise teate võlgnikule, millega täitis seadusest tulenevat teavitamiskohustust. Creditstar Estonia AS maksis laenulepingust tuleneva laenuraha summas 1480,00 eurot välja reisikorraldaja arveldusarvele vastavalt kostja poolt edastatud arvetele. Kostja pidi tagastada laenuraha vastavalt laenulepingust tulenevale maksegraafikule. Kostja ei ole sooritanud ühtegi makset. Seega Kostja võlgnevus Hagejale seisuga 03.01.2017.a tagastamata laenupõhiosa eest on 1480,00 eurot. Laenulepingu pooled leppisid kokku, et 1480,00 euro suuruse laenu, laenuperioodiga 12 kuud puhul moodustub intressimäär 25% aastas (0,068% päevas). Laenu väljastamisest kuni lepingu ülesütlemiseni on möödunud 178 päeva. Laen oli väljastatud intressiga 394,95 eurot kogu laenuperioodi eest, kuid seoses lepingu ülesütlemisega hageja arvestab intressi alates laenu väljastamisest kuni lepingu ülesütlemiseni s.t 17.10.2016.a 12.04.2017.a. Sellest lähtudes hageja nõuab kostjalt laenu kasutamise eest intressi summas (1480 eurot x 178 p x 0,068% päevas) = 179,14 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02 % tagastamata põhisummalt päevas, ehk VÕS § 113 lg 1 antud määras. Lepingu ülesütlemise päevast 12.04.2017.a käesoleva ajani on möödunud 267 päeva. Hageja arvestab viivise alates 13.04.2017.a tagastamata põhisummalt 1480,00 eurot ja on arvestanud perioodi 13.04.2017 kuni 03.01.2018.a viivist summas 1480,00 x 266 p x 0,02 % = 78,74 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude summa 1480,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 3. Krediidiagendi ja hageja poolt on korduvalt saadetud kostjale nii e-maili teel teatisi ja otsitud kostjaga kontakti, et kohtuväliselt lahendada tekkinud olukorda. Tulenevalt eeltoodust hageja leiab, et 12,12 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiskulud ja need kuuluvad kostja poolt tasumisele. Seega kostja võlgnevuseks võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste eest on 12,12 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 1750,00 eurot, millest tasumata põhivõlgnevus summas 1480,00 eurot, lepingust tulenev intress summas 179,14 eurot, viivis summas 78,74 eurot, võla sissenõudmise kulud 12,12 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, kuni põhinõude summa 1480,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest,

2-17-122080 kuni menetluskulude summa 225,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 225 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 225 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (225 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.