Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
09.02.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-9179
Tsiviilasi
XX 13.06.2017 kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 09.06.2017 otsusele täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 03.10.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I/kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik II/sissenõudja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), lepinguline esindaja Olesja Polehhina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 03.10.2017 määrus ja teha uus määrus, millega XX 13.06.2017 kaebus rahuldada.
2.Tühistada kohtutäitur Rannar Liitmaa 09.06.2017 otsus XX 03.06.2017 kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta täiteasjades nr 175/2017/801 ja 175/2017/802 ning kohustada kohtutäiturit XX 03.06.2017 kaebuse läbi vaatama.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus peale käesoleva määruse jõustumist.
5.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.13.06.2017 esitas avaldaja kohtule kaebuse kohtutäituri 09.06.2017 otsusele, millega kohtutäitur jättis avaldaja kui täitemenetluses võlgniku 03.06.2017 kaebuse täituri tegevuse peale täiteasjades nr 175/2017/801 ja 175/2017/802 läbi vaatamata seoses mittetähtaegse esitamisega. Kaebuses kohtutäiturile palus avaldaja täitemenetlused lõpetada ning tühistada sõidukile reg/nr-ga XXXXXX seatud keelumärked ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused.
2.Avaldaja märkis kaebuses mh, et esitas 03.06.2017 kaebuse tähtaegselt. Avaldaja leidis täitemenetluste dokumendid juhuslikult oma postkastist 29.05.2017. Avaldaja ei kasuta eluruumi juurde kuuluvat postkasti posti kättesaamiseks – tal ei käi ajalehti ja tema poolt tasumisele kuuluvad arved tulevad kõik e-posti aadressile. Samuti ei toimunud kättetoimetamine (16.05.2017 kell 9:55 ja 20.05.2017 kell 8:20) oluliselt erinevatel kellaaegadel. Ühel korral on dokumente püütud kätte toimetada vahetult peale tööpäeva algust, mil inimesed viibivad tööl. Teisel korral laupäeva hommikul, kui inimesed puhkepäeva tõttu alles magavad. Avaldaja käib tihti ka laupäeval tööl. Tõendatud ei ole, kas postitöötaja üldse püüdis reaalselt märgitud kellaaegadel dokumente üle anda või ei vaevunud üldse neljandale korrusele minema. Avaldajale on arusaamatu, miks menetlusdokumente ei saadetud tema või tema lepingulise esindaja, kes esindas teda tsiviilkohtumenetluses, e-postiaadressil või nende ühisel rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Kõik aadressid olid sissenõudjale teada.
3.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kättetoimetamine vastab TsMS § 326 nõuetele. Saadetist prooviti üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega Eesti Post AS-i poolt 16.05.2017 kell 9:55 ja 20.05.2017 kell 8:20 ning saadetis jäeti avaldaja postkasti aadressil, mille ta ise on avaldanud ega ole oma aadressina vaidluse alla seadnud. Ka ei vaidlusta kaebaja postkasti olemasolu. TsMS § 326 lõike 1 järgi tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks alates 20.05.2017. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lõikest 1 tulenevalt oli kaebuse esitamise tähtpäev 31.05.2017. Asjaolu, et kaebuse esitaja leidis ümbriku postkastist väidetavalt 29.05.2017, ei oma tähtsust. Arvestades täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huve, ei pea menetlusdokumendid olema võlgnikule kättetoimetatud igal juhul allkirja vastu, kohtutäitur võib kasutada ka muid seaduses nimetatud kätteandmise viise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-03, punkt 8). Kohtutäitur viitas ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-168-11 punktile 12, mille kohaselt võimaldab TsMS 36. ptk lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. Menetlusdokumendid toimetati võlgnikule kätte ning selles osas vaidlus puudub. Kui menetlusdokumendid jõudsidki saajani selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem, lasub kättesaamise riisiko saajal.
4.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur toimetas avaldajale täitmisteate kätte seaduses ette nähtud korras ja viisil, arvestades täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huve. Avaldaja näitas viimaste aastate jooksul äärmist kohusetundetust rahaliste kohustuste täitmisel ning oli teadlik, et 10.05.2017 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus, seega ei olnud talle üllatuseks täitemenetluse algatamise fakt. Avaldaja põhjendused enda eluruumi juurde kuuluva postkasti mittekasutamise kohta on asjakohatud. Vaidlust ei ole selles, et Pärna 5-12 on avaldaja eluruum. Postkasti kasutamata jätmine on avaldaja risk. Samuti väide, et laupäeva hommikul avaldaja magab ja seetõttu ei ole ta ust postitöötajale avanud. Kohtutäitur ei pea otsima võlgnikut tema perekonnaliikmete aadressidel. Esimese astme kohtu määrus
5.03.10.2017 määrusega jättis Pärnu Maakohus kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Kohtutäituri 09.06.2017 otsusest nähtub, et kaebuse esitajale on täiteasjadega nr 175/2017/801 ja 175/2017/802 seotud dokumente proovitud kätte toimetada isiklikult kahel korral erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega Eesti Post AS-i poolt, s.o 16.05.2017 kell 9:55 ja 20.05.2017 kell 8:20. Avaldaja möönis, et isegi kui talle on püütud menetlusdokumente isiklikult ja reaalselt üle anda, tehti seda mõlemal korral ajal, kui dokumentide üleandmise võimalus oli äärmiselt ebatõenäoline. Kohtutäitur leidis, et kaebuse esitajale on täitmisteated koos lisadega kätte toimetatud postkasti panekuga 20.05.2017.
7.Asja materjalide juures olevast postitöötaja väljastusteatest RR209956108EE nähtub, et avaldajale püüti menetlusdokumente kätte toimetada viidatud kellaaegadel ja kuupäevadel. Vaidlus käib selle üle, kas menetlusdokumendid saab lugeda kättetoimetatuks postkasti panekuga 20.05.2017 TsMS § 326 lõike 2 tähenduses.
8.TsMS § 326 lõike 1 kohaselt, kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja eluruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kättetoimetamine postkasti panekuga on TsMS § 326 lõike 2 järgi lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda eluruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lõike 1 kohaselt.
9.Praegusel juhul püüti menetlusdokumente kätte toimetada esmalt 16.05.2017 kell 9:55 ja seejärel 20.05.2017 kell 8:20. TsMS § 326 lõige 2 ei näe otseselt ette, millisesse ajavahemikku peavad kättetoimetamise üritused jääma. Esimene kord jääb nädala sees oleva teisipäeva hommikupoolsesse aega, kuid teisel katsel toimus kättetoimetamine laupäeva hommikul kell 8:20, mil võib mõistlikult eeldada, et tavapärase töörütmiga saajat on ka võimalik sellel ajal kodunt tabada. Kuivõrd teisel korral on tegemist puhkepäevaga ja varahommikuse ajaga, s.o väljaspool tavapärast tööaega, mil dokumentide üleandmine saajale peaks olema tõenäoliselt võimalik, võib kohtu hinnangul antud juhul lugeda TsMS § 326 lõikes 2 sätestatud kättetoimetamise eeldused täidetuks ja dokumendid TsMS § 326 tähenduses kätte toimetatuks. Kohtu arvates olid ka kättetoimetamise kellaajad, arvestades sealjuures asjaolu, et ühel juhul
oli tegemist puhkepäevaga, sellised, mida saab lugeda seaduse mõtte kohaselt piisavalt erinevaks.
10.TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamise fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-168-11, punkt 12).
11.Avaldaja elukoha aadress on XXX, mille üle vaidlust ei ole. Samuti ei ole vaidlust postkasti olemasolu üle. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-168-11 (punkt 12) selgitanud, et TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. Praegusel juhul ongi menetlusdokumendid jäetud avaldaja aadressile, millelt kättesaamise riski, arvestades viidatud Riigikohtu juhist, peab kandma saaja. Siinkohal nõustus kohus sissenõudjaga, et asjakohased ei ole avaldaja väited postkasti mittekasutamise kohta, samuti aja osas, mis puudutab laupäeva hommikul ukse avamist, kui ta magab. Lisaks on ta viidatud postkasti kaudu siiski dokumendid kätte saanud (enda väitel 29.05.2017). Menetlusdokument pandi postkasti, mis kuulus avaldaja eluruumi juurde ja mis tagas saadetise säilimise.
12.TsMS § 326 lõike 1 järgi tuleb dokumendid lugeda kättetoimetatuks alates 20.05.2017. TMS § 217 lõikes 1 sätestatu kohaselt tulnuks kaebus kohtutäiturile esitada seega hiljemalt 31.05.2017. Toimikust nähtuvalt on avaldaja esitanud kaebuse täiturile 03.06.2017. Järelikult on kaebus esitatud TMS § 217 lõikes 1 ettenähtud tähtaega rikkudes.
13.Toodud põhjendustel leidis kohus, et kohtutäituri 09.06.2017 otsus, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse läbi vaatamata, on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja kaebus kohtutäituri 09.06.2017 otsusele tuleb jätta rahuldamata.
14.Kuivõrd kohtu hinnangul on kohtutäituri 09.06.2017 otsus, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse läbi vaatamata, seaduslik ja põhjendatud, ei pidanud kohus ülejäänud avaldaja nõuete põhjendatuse hindamist vajalikuks.
15.TsMS § 172 lõigetest 1 ja 10 tulenevalt jäid menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus
16.20.10.2017 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja kaebuse rahuldada ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
17.Kohus on vääralt kohaldanud TsMS § 326 lõiget 2 ja jätnud kohaldamata § 307 lõike
1.Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et TsMS § 326 lõige 2 ei näe otseselt ette, millisesse ajavahemikku kättetoimetamise üritused peavad jääma. Praeguses asjas ei ole kättetoimetamine toimunud oluliselt erinevatel kellaaegadel TsMS § 326 lõike 2 mõttes, kuna kellaaegade vahe on 1h 35min. Väär on ka kohtu seisukoht, et kuna teisel
korral oli tegemist tavapärase puhkepäevaga, tuleb dokumendid lugeda kättetoimetatuks. TsMS § 326 lõiked 1 ja 2 ei tee vahet nädalapäevadel, s.o kas tegemist on tavapärase tööpäevaga või puhkepäevaga. Oluline on, et kättetoimetamine toimuks kolmepäevase vahega ja oluliselt erinevatel kellaaegadel. Kuna praeguses asjas ei ole püütud menetlusdokumente kätte toimetada oluliselt erinevatel kellaaegadel, tuleb lugeda menetlusdokumendid TsMS § 307 lõike 3 alusel kättetoimetatuks 29.05.2017.
18.Lisaks leidis avaldaja, et kohus ei ole võtnud seisukohta avaldaja järgmiste väidete osas: kas kohtutäitur valis kõige efektiivsema viisi dokumentide kättetoimetamiseks; kas avaldaja, kelle kogu eelnev kohtumenetlus toimus e-posti teel, pidi ette nägema, et täitur edastab talle dokumendid e-posti asemel postiasutuse kaudu postkasti panemisega; kas kohtutäituril oli võimalik menetlusdokumente avaldajale kätte toimetada mõnel muul viisil kui postiasutuse kaudu; kas esimesel korral dokumentide kättetoimetamist (s.o vahetult peale tavapärase tööpäeva algust) saab üldse lugeda kättetoimetamiskatseks; kas reaalselt postitöötaja proovis dokumente isiklikult üle anda. Vastustajate seisukoht
19.Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 03.10.2017 määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega rahuldab 13.06.2017 kohtule esitatud kaebuse ja tühistab kohtutäituri 09.06.2017 otsuse võlgniku 03.06.2017 kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ning kohustab kohtutäiturit nimetatud kaebuse läbi vaatama. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
22.Kolleegium nõustub kaebuse väitega, et praegusel juhul ei olnud maakohtul alust lugeda täiteasjadega nr 175/2017/801 ja 175/2017/802 seotud dokumente TsMS § 326 järgi avaldajale kättetoimetatuks 20.05.2017. Dokumendi panemisega saaja postkasti võib lugeda dokumendi kättetoimetatuks juhul, kui täidetud olid TsMS § 326 lõikest 2 tulenevad eeldused, st eelnevad kättetoimetamise katsed peavad olema toimunud vähemalt kolmepäevase vahega oluliselt erinevatel kellaaegadel. Väljastusteatest (t I kd lk 184) nähtuvalt püüti dokumente avaldajale kätte toimetada kahel korral, s.o 16.05.2017 (teisipäeval) kell 9.55 ja 20.05.2017 (laupäeval) kell 8.20. Vaidlust ei ole, et kättetoimetamise katsete vahele on jäänud vähemalt kolm päeva, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole kellaaegade 9.55 ja 8.20 (ehk kellaaegade vahe on 1h 35min) puhul tegemist oluliselt erinevate kellaaegadega TsMS § 326 lõike 2 mõttes. Maakohus põhjendas otsustust kellaaegade erinevuse kohta asjaoluga, et üks kättetoimetamise katse toimus töö- ja teine puhkepäeval. Kolleegium nõustub kaebajaga, et seadus ei võimalda kellaaegade olulise erinevuse hindamisel arvestada mh asjaoluga, kas tegemist oli töö- või puhkepäevaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.05.2013 lahendis asjas nr 2-12-29635 leidnud sarnases olukorras, kus
menetlusdokumendi kättetoimetamise katsed toimusid 04.09.2012 kell 9.10 ja 09.09.2012 kell 11.05, et viidatud katsete järel ei olnud kohtul võimalik lugeda dokumenti TsMS § 326 järgi saajale kättetoimetatuks, kuna mõlemal juhul on saadetist püütud üle anda hommikupoolikul. Viidatud asjas oli tegu isegi suurema kellaaegade vahega, s.o ligi 2h. Kuna seaduses on selgelt välja toodud, et kellaajad peavad erinema „oluliselt“, nõustub kolleegium ringkonnakohtu varasema seisukohaga, et oluliselt erinevate kellaegadega ei ole tegu juhul, kui mõlemad kättetoimetamise katsed on toimunud nt hommikupoolikul. Kuna ka praeguses asjas on mõlemad kättetoimetamise katsed toimunud hommikupoolikul ja üksnes 1h 35min vahega, ei saa lugeda täiteasjadega seotud dokumente TsMS § 326 järgi avaldajale kättetoimetatuks. Kuna praegusel juhul ei saa öelda, et menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ettenähtud toimingud oleksid olnud kohaselt tehtud, ei ole asjakohane maakohtu viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-168-11 punktis 12 väljendatud seisukohale dokumentide jõudmisest saaja mõjusfääri.
23.TsMS § 307 lõige 3 sätestab, et kui on rikutud menetlusdokumendi kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates selle tegelikust saajani jõudmisest. Toimikus olevate tõendite põhjal ei ole võimalik lugeda täiteasjadega nr 175/2017/801 ja 175/2017/802 seotud dokumentide kättesaamise ajaks varasemat aega kui 29.05.2017, mil avaldaja on kinnitanud, et sai dokumendid kätte. Kaebus kohtutäituri tegevusele esitati 03.06.2017, seega TMS § 217 lõike 1 mõistes tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt puudus kohtutäituril alus jätta avaldaja 03.06.2017 kaebus läbi vaatamata selle mittetähtaegsuse tõttu.
24.Kuna kolleegium leidis eelnevalt, et kaebus kuulub rahuldamisele, puudub vajadus vastata kaebuse väidetele seoses sellega, kas kohtutäitur valis kohase viisi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ning kas saab lugeda tõendatuks, et postitöötaja on püüdnud ka reaalselt täitedokumente saajale isiklikult üle anda.
25.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lõike 1 teise lause ja lõike 10 alusel kohtutäituri kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lõige 2, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, punktid 19-22).
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.