Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
24. märts 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-10411
Tsiviilasi
XX kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 2. juuli 2018. a otsusele täiteasjas nr 175/2017/801
Menetlusosalised
Avaldaja – XX, esindaja MP Puudutatud isik – kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik – Eesti Inkasso OÜ, esindaja Olesja Polehhina
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10411 muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
XX (avaldaja) suhtes on Eesti Inkasso OÜ (sissenõudja) 11.05.2017 täitmisavalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsuse nr 2-15-19174 alusel algatatud täitemenetlus nr 175/2017/801. Nõude sisuks on menetluskulu, millele lisandub jooksev viivis.
2.Pärnu Maakohus jättis 03.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9179 rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäitur Rannar Liitmaa otsustele täiteasjades nr 175/2017/801 ja nr 175/2017/802 ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.02.2018 määrusega Pärnu Maakohtu 03.10.2017 määruse ja tegi uue määruse, millega
2-18-10411 rahuldas kaebuse ning jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kohtutäituri kanda. Riigikohus jättis 16.04.2018 määrusega kohtutäituri määruskaebuse menetlusse võtmata ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kohtutäituri kanda. Pärnu Maakohus rahuldas 22.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-9179 avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks, et avaldaja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv summas 100 eurot (p 2) ning mõistis menetluskulu välja kohtutäiturilt (p 3). Kohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja viivise menetluskuludelt 100 eurot alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (p 7). Kohus määras, et menetluskulud avaldaja kasuks tuleb tasuda MP arveldusarvele (p 8).
3.Kohtutäitur arestis 29.05.2018 arestimisaktiga täiteasjas nr 175/2017/801 avaldaja rahalise nõude kohtutäituri vastu summas 100 eurot (s.o summa, mille vastavalt 22.05.2018 määrusele pidi kohtutäitur üle kandma MP arveldusarvele).
4.Avaldaja esitas 06.06.2018 kohtutäiturile kaebuse 29.05.2018 arestimisakti tühistamiseks ning kohtutäituri kohustamiseks täitma Pärnu Maakohtu 22.05.2018 määruse nr 2-19-9179 resolutsiooni p-e 3, 7 ja 8. Avaldaja leidis, et kuna riigilõivu tasus maakohtule avaldaja ema MP, siis on tegemist MP, mitte avaldaja rahalise nõudega. Nõude arestimiseks puudub seetõttu alus.
5.Kohtutäitur jättis 02.07.2018 otsusega täiteasjas nr 175/2017/801 kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt mõistis Pärnu Maakohus 22.05.2018 määrusega menetluskulud kohtutäiturilt välja avaldaja, mitte MP kasuks. Seetõttu on tegemist mitte MP-le, vaid avaldajale kuuluva varalise õigusega, millele on TMS § 111 kohaselt õigus pöörata sissenõue.
6.Avaldaja esitas 08.07.2018 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus kohtutäituri 02.07.2018 otsuse täiteasjas nr 175/2017/801 tühistada ning kohustada kohtutäiturit tasuma MP arvelduskontole riigilõivu summas 100 eurot. Kohtutäitur on rahalist nõuet ebaõigesti hinnanud. Tegemist ei ole avaldaja rahalise nõudega, vaid MP rahalise nõudega. Seda kinnitavad tsiviilasja nr 2-17-9179 toimikus olevad tõendid (maksekorraldused), samuti kohtutäiturile esitatud MP pangakonto väljavõte (kaebuse lisa 3). Isegi kui lugeda menetluskulud avaldaja rahaliseks nõudeks, ei ole tegemist nõudega (rahaga), mis kuuluks avaldajale, kuna ta oleks olnud kohustatud saadud raha arvelt rahuldama MP rahalise nõude tema vastu riigilõivu osas. Avaldaja palus MP rahalise nõude (100 eurot) kanda MP arvele, sest teadis, et seoses täitemenetlusega ei suudaks avaldaja ise lähiajal MP rahalist nõuet rahuldada. Avaldaja ja MP sõlmisid suulise lepingu, mille kohaselt viimane tasub avaldaja poolt tasumisele kuuluva riigilõivu 6 kuu möödumisel jõustunud kohtumäärusest juhul, kui avaldaja kaebus jäetakse rahuldamata. Juhul aga, kui avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldatakse, pidi avaldaja eest tasuma võlgnevuse kolmas isik (kohtutäitur) ning avaldaja vabanema oma kohustusest MP ees. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Suuline leping ja kohtumäärus nägid ette, et avaldaja kohustus tasuda riigilõiv tuli täita MP-le. Kohtutäitur on jätnud MP-le kohustuse täitmata, eirates jõustunud kohtumäärust. Avaldaja palus välja mõista kohtutäiturilt õigustatud isiku MP kasuks viivis menetluskuludelt 100 eurot alates 29.05.2018 kohtutäituri poolt õigustatud isiku MP kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata.
2(5)
2-18-10411 Kohtutäitur jäi 02.07.2018 otsuses nr 175/2017/801 väljendatud seisukoha juurde. Pärnu Maakohus mõistis 22.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-9179 kohtutäiturilt välja menetluskulud summas 100 eurot avaldaja, mitte MP kasuks. Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et tegemist on MP-le kuuluva varalise õigusega. 29.05.2018 rahalise nõude arestimise aktiga kohustas kohtutäitur iseennast mitte tasuma avaldajale võlgnetavat menetluskulu summas 100 eurot ning palus iseendal kanda see summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Puuduvad seaduslikud alused, mis oleksid keelanud kohtutäituril teha vaidlustatud täitetoimingut, arestides iseenda vastu suunatud rahalise nõude. Rahalise nõude arestimise akt on seaduslik ning alus selle tühistamiseks puudub.
Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata.
Rahalise nõude arestimise akt on seaduslik. Väär on avaldaja seisukoht, et kohtumäärusega kohtutäiturilt väljamõistetud 100 euro näol on tegemist MP rahalise nõudega. Menetluskulud olid mõistetud välja avaldaja kasuks, seega on tegemist avaldaja rahalise nõudega kohtutäituri vastu. Maakohus ei ole oma 22.05.2018 määrusega lahendanud avaldaja ja MP omavahelisi võlasuhteid. Kohtutäitur tegutses täiteasjas nr 175/2017/801 rahalise nõude arestimise akti koostamisel TMS raames.
9.Pärnu Maakohus jättis 01.02.2021 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda; määras, et Eesti Inkasso OÜ menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 220 eurot; mõistis avaldajalt Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskuluna välja 220 eurot; ning mõistis avaldajalt Eesti Inkasso OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise VÕS § 111 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna 22.05.2018 kohtumääruse nr 2-17-9179 kohaselt on kohtutäiturilt välja mõistetud menetluskulu (riigilõiv 100 eurot) XX (avaldaja/võlgnik) kasuks, mitte MP kasuks, on nimetatud kohtumäärusest tulenevalt tekkinud kohtutäituri vastu nõue/nõudeõigus XX-l, mitte MP-l. 22.05.2018 kohtumääruse nr 2-17-9179 resolutsiooni p-s 8 määratu, et menetluskulud avaldaja kasuks tuleb tasuda MP arveldusarvele, on käsitatav nimetatud kohtumääruse täitmise korrana, s.t näidatud on, kelle arveldusarvele tuleb kohtutäiturilt XX kasuks väljamõistetud menetluskulu tasuda. Samas ei anna määruse resolutsiooni p-s 8 märgitu MP-le nõudeõigust kohtutäituri vastu. Kohtutäiturile ei saanud tekkida mingeid kohustusi avaldaja ja MP omavahelisest riigilõivu tasumist või tagastamist puudutavast lepingustvõi kokkuleppest. Puuduvad seaduslikud alused, mis oleksid keelanud kohtutäituril teha vaidlustatud täitetoimingut (arestida täitemenetluses võlgniku rahalise nõude kohtutäituri enda vastu). Rahalise nõude arestimise akt on seaduslik ning alus selle tühistamiseks puudub. Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur seadusest tulenevalt nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Seega ei ole kohtutäitur tema vastu olemasoleva nõude arestimise korral enam õigustatud temalt kohtumäärusega väljamõistetud rahasummat tasuma kohtumääruses määratud isiku, s.o MP arveldusarvele. TsMS § 172 lg 7 teise lause ja lg 10 alusel jagab kohus menetluskulud täies ulatuses kaebuse esitaja (avaldaja) kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus antud asjas kindlaks menetluskulud.
10.Avaldaja esitas 22.02.2021 määruskaebuse maakohtu määruse peale. Pärnu Maakohus ei pidanud 11.03.2021 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3(5)
2-18-10411
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada Pärnu Maakohtu 01.02.2021 määrus ja rahuldada kaebus. Kohtutäitur jättis õigusvastaselt riigilõivu lepingulise esindaja MP kui riigilõivu tasunud isiku arveldusarvele tasumata. Kohtutäitur ja maakohus on 22.05.2018 määruse resolutsiooni suvaliselt ja oma äranägemise järgi tõlgendanud. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-17-9179, et riigilõiv tuleb tagastada selle tasunud MP-le. Kohtutäitur ja maakohus ei saanud lugeda MP poolt tasutud riigilõivu avaldaja tuluks. Ka MP maksuameti ettemaksukontol nähtub makstud riigilõiv MP ettemaksuna.
12.Kohtutäitur palub 09.03.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jääb varem esitatud seisukoha juurde seda kordamata. Pärnu Maakohtu 01.02.2021 määrus on õiguspärane ja määruskaebuse etteheited on asjakohatud.
13.Sissenõudja vastust määruskaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Pärnu Maakohtu 01.02.2021 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.Ringkonnakohtu hinnangul vastab kohtutäituri 29.05.2018 nõude arestimise akt seaduses sätestatud nõuetele. Avaldaja leiab jätkuvalt, et kuna riigilõivu 100 eurot tasus MP, siis kuulub arestitud nõue MP-le ning kohtutäituril puudus õigus sellele sissenõuet pöörata. Avaldaja selline seisukoht on ekslik. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et TMS §-st 111 tulenevalt oli kohtutäituril õigus arestida avaldaja nõue kohtutäituri vastu kohtmenetluse menetluskulude hüvitamiseks. Kohtutäitur ega maakohus ei ole Pärnu Maakohtu 22.05.2018 määrust nr 2-17-9179 suvaliselt ega oma äranägemise järgi tõlgendatud. Vaidlust ei ole selles, et riigilõiv 100 eurot on tsiviilasjas nr 2-17-9179 tasutud MP poolt. Tsiviilasja nr 2-17-9179 materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja maakohtule 10.12.2017 menetluskulude taotluse, milles palus kanda väljamõistetavad summad enda ema MP pangakontole, sest avaldaja pangakontod on arestitud. Maakohus määraski 22.05.2018 määruse resolutsiooni p-ga 8 vastavalt avaldaja taotlusele, et kohtutäituril tuleb avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda MP arveldusarvele. Resolutsiooni p 8 näol on sisuliselt tegemist kohtumääruse täitmise korraga, millega kohus määras kindlaks, kellele (kelle arvelduskontole) avaldaja kasuks väljamõistetud summa tasutakse. Resolutsiooni p 8 ei anna MP-le nõudeõigust kohtutäituri vastu. MP ei olnud selles tsiviilasjas menetlusosaline ning temal ei saanud tekkida kohtu ega nimetatud tsiviilasja menetlusosaliste vastu mistahes rahalisi õigusi ega kohustusi. Pärnu Maakohtu 22.05.2018 määruse resolutsiooni p-ga 3 mõisteti menetluskulu 100 eurot kohtutäiturilt välja avaldaja (XX) kasuks. Seega on tegemist avaldaja rahalise nõudega kohtutäituri vastu, mida kohtutäituril oli TMS §-st 111 tulenevalt õigus arestida. Seda asjaolu ei muuda avaldaja ja MP omavahelised kokkulepped riigilõivu tasumise osas ega see, et MP ettemaksukontol nähtub tasutud riigilõivusumma ettemaksuna.
16.Etteheidetav ei ole ka see, et kohtutäitur on arestinud nõude, mille sisust tulenevalt on ta ise avaldaja suhtes kohustatud isikuks, kuna TMS ei sätesta kohtutäiturile keeldu teha täitetoiminguid olukorras, kus kohtutäitur osaleb samaaegselt kolmanda isikuna, keda kohustatakse nõuet täitma sissenõudja kasuks kohtutäiturile.
4(5)
2-18-10411
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Asja materjalidest ei nähtu kohtutäituri poolt muude menetluskulude kandmine. Sissenõudja määruskaebemenetluses ei osalenud. Eelneva tõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.