AS Eesti Gaas hagi Kris Koženevskaja vastu maagaasi müügilepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning võla sissenõudmiskulu väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
1024,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Eesti Gaas, registrikood 10178905, asukoht Liivalaia 9, 10118 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits, Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost [email protected] Kostja Kris Koženevskaja, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *, muu aadress *, e-post *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja AS Eesti Gaas hagi Kris Koženevskaja vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt Kris Koženevskaja hageja AS Eesti Gaas kasuks AS Eesti Gaas ja Kris Koženevskaja vahel 01.10.2015. a sõlmitud müügilepingu nr * alusel (tarbimiskoha aadress *):
2.1.põhivõlgnevus summas 634,90 (kuussada kolmkümmend neli eurot 90 senti) eurot;
2.3.sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 15.01.2018. a summas 215,99 (kakssada viisteist eurot 99 senti) eurot;
2.4.viivis põhivõlgnevuselt (15.01.2018. a seisuga 634,90 eurot) 0,06% päevas alates 16.01.2018. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (sh arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.3. väljamõistetud viivist).
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edastada otsus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta hageja AS Eesti Gaas menetluskulud kostja Kris Koženevskaja kanda.
2.Välja mõista kostjalt Kris Koženevskaja hageja AS Eesti Gaas kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 410 (nelisada kümme) eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 155 eurot ja hageja õigusabikulud summas 210 eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Kris Koženevskaja tasuda hagejale AS Eesti Gaas menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Jätta rahuldamata hageja AS Eesti Gaas nõue kostja Kris Koženevskaja vastu hageja õigusabikulude väljamõistmiseks summas 740 eurot.
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank AS 740– a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Kirjeldav ja põhjendav osa
1.1.18.10.2017. a esitas AS Eesti Gaas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Kris Koženevskaja 887,62 euro saamiseks. Kohus tegi 27.10.2017. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.12.2017. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus.
1.2.15.01.2018. a esitas hageja AS Eesti Gaas lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Kris Koženevskaja vastu maagaasi müügilepingust tuleneva võlgnevuse summas 634,90 eurot, viivise summas 215,99 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot väljamõistmise nõudes. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 16.01.2018. a kuni põhinõude tasumiseni 0,06% päevas tasumata võlasummalt. Nõude aluseks on AS Eesti Gaas ja kostja Kris Koženevskaja vahel 01.10.2015. a sõlmitud maagaasi müügileping nr *, tarbimiskoha aadressiga *. Lisaks palub hageja hagiavaldusega kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 950 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1.3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte 23.01.2018. a /tlk 78/ tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 3141 lg 2 alusel elektrooniliselt hagimaterjalide kättetoimetamisega kostja poolt kohtule 18.01.2018. a avaldatud kostja e-posti aadressile * /tlk 77/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 68/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 06.02.2018. a. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
1.4.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata, kuid kuna kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
1.5.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
1.6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 950 eurot (koos käibemaksuga) /tlk 29/. Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus /tlk 75/. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja /tlk 79-80/, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude koosseis on järgnev: nõude alusdokumentide tutvumine ja nõude analüüs 3 tundi, tasu ilma käibemaksuta 285 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine
2 tundi, tasu ilma käibemaksuta 190 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 3 tundi, tasu ilma käibemaksuta 285 eurot. Kokku 8 tundi, summa ilma käibemaksuta 760 eurot. Koos käibemaksuga on hageja arvestanud summaks 950 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu käibemaksu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud TsMS § 174 lg 10 alusel. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta. Arvestades asjaoluga, et hageja on esitanud 8 tunni õigusabikulude suuruseks ilma käibemaksuta 760 eurot, arvestab kohus hageja tunnitasu suuruseks ilma käibemaksuta 95 eurot /tlk 80/. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on müügileping), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 760 euro suurune (ilma käibemaksuta) õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud.
1.7.Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tellimiseks, süsteemi sisestamiseks, nendega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund.
1.8.TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud, kuid käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et eelnevalt oleks toimunud maksekäsu kiirmenetlust. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
1.9.Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat."
1.10.Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakuluks peab kohus põhjendatuks 1,5 tundi.
1.11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2 tunni ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 210 eurot (2 h* 95 eurot/tund + 20 eurot).
1.12.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulu summas 210 eurot, kokku 410 eurot.
1.13.Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.