2-17-16060/6 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-17-16060 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Xxxx(hageja) on aadressil Xxxx, Tallinn asuv korteri omanik. Korter oli omandatud uue siseviimistlusega. Viimistletud oli ka korteris asuv elutuba, mille kandev, raudbetoon 140 mm paksune, vahesein asub vastu korteri nr 76 eluruumi, kus 2015. a viidi läbi korteriomaniku XxxxOÜ (kostja) poolt täielik remont. Märtsis 2015. a märkas hageja ootamatult, et vahekandeseinast, vastu naaberkorterit nr 76, on krohv lahti tulnud ja selle kohale on tekkinud auk, mis on rikkunud seina viimistluse. Seinakahjustuse korteris nr 75 on aktis nr 7 fikseerinud 30.03.2015 kohal käinud KÜ Xxxx esimees Xxxx. Akti kohaselt korteri nr 75 suuretoa sein on kahjustatud ja seinast eendub puitklots. Kahju põhjuse ja ulatuse kindlakstegemiseks pöördus hageja 31.03.2015 ekspertiisi- ja projekteerimisbüroo OÜ Ehitusekspert poole. Ehitusekspertide arvamuse kohaselt korteris nr 75 ootamatult sisemisse vahe-kandeseina tekkinud auk, mis on rikkunud selle seina viimistluse, on kutsunud esile naaberkorteris nr 76 toimuv remont. Põhjuseks on monteeritava, tehaselise valmistusega hoone ehitusliku karbi kandvas detailis (seinapaneelis) olev, ehitusaegselt täidetud ava. Korterite nr 75 ja nr 76 vahel oleva kandva raudbetoonvaheseina ülevaatus selgitas, et paneelis on tehtud tehaseliselt, elektrijuhtmestiku harukarpide paigalduseks, mõlemal pool monteeritavat suurpaneeli 80 mm ava, mida aga ei kasutatud. Tühjaks jäänud avasse on sisse topitud juhuslik puitklotsi ots ja auk on muus osas täidetud 1978. a kipsiseguga. Remonditöid korraldades puhastati ka uueks viimistluseks käsitletav paneelsein ning arvatavasti sellest kipsikihis lahtiseks kuivanud puitklots nihkus survel korteri nr 75 poole, surudes välja korteri nr 75 poolt klotsi kohta katva pahtlikihi koos värviga. Ekspertide hinnangul moodustab rikutud vahe-kandeseina taastusremondi maksumus 370 eurot. Hageja on seisukohal, et vastutust peab kandma korteri nr 76 omanik ehk siis kostja, kuna sein on kahjustatud selle korteri remondi käigus. Kohtu selgitused

2-17-16060 TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud (09.01.2018) kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas 300 eurot (s.o käibemaksuta tunnihind 100 eurot x 3 tundi). Lisaks on hageja palunud (07.12.2017) hagiavalduse täpsustuses kostjalt menetluskuludena välja mõista ka ekspertiisitasu summas 144 eurot (käibemaksuga). Seejuures on asja materjalidest nähtuvalt hageja tasunud hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu kogusummas 125 eurot. Seoses hageja poolt tasutud riigilõivu summaga peab kohus vajalikuks tähelepanu juhtida järgnevale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa nr 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõivu hagilt sõltuvalt hagi hinnast. RLS lisa nr 1 näeb ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 500 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Käesoleval juhul on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 125 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 300 eurot (käibemaksuta), ekspertiisitasu 144 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 100 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.