Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.02.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-115049
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi Xxxvastu võla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
689,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]) Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
2-17-115049
2 (4)
2-17-115049 Hagiavalduse kohaselt oli AS Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma AS-ile Tele2 Eesti osutatud mobiilsideteenuse eest ja mobiiltelefoni järelmaksu. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud ning ka hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et AS Tele2 Eesti ja kostja vahel oleks sõlmitud leping võlgnevuse sissenõudmisteenuse osutamiseks. Hagiavalduses ei ole nimetatud nõude esitamist ka muul moel põhjendatud. Kohtul on tsiviilasja lahendamisel TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus märgib, et kui võlgnevuse sissenõudmise kulu nõudeõigus tuleneks AS Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingust (mida hageja väitnud ei ole) ja tegemist oleks kahjuhüvitise nõudega, tuleks kohtu hinnangul lugeda AS Tele2 Eesti poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-il Tele2 Eesti on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist määratlemata ulatuses, ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 ja lg-st 3 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt, siis saab kohus ka hageja viivisenõude rahuldada vaid osaliselt, s.o arvestatuna rahuldatud põhivõla summalt 421,11 eurot (531,59110,48) seadusjärgses määras järgmiselt: Perioodi Periood Viivis Päevade arv summa: 19.06.2014 - 30.06.2014 8,25%
6,95 € 01.07.2014 - 31.12.2014 8,15%
17,30 € 01.01.2015 - 30.06.2015 8,05%
16,81 € 01.07.2015 - 31.12.2015 8,05%
17,09 € 01.01.2016 - 30.06.2016 8,05%
16,86 € 01.07.2016 - 31.12.2016 8,00%
16,94 € 01.01.2017 - 30.06.2017 8,00%
16,71 € 01.07.2017 - 13.11.2017 8,00%
12,55 €
121,20 €
Hagiavalduse kohaselt on hageja viivisenõudest maha arvestanud kostja poolt nõude katteks tasutud summa 30 eurot (tl 42 pöördel). Eeltoodust tulenevalt vähendab ka kohus hageja viivisenõuet 30 euro võrra ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 91,20 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 79% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 21% ulatuses hageja ja 79% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 130 eurot (tl 35), maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot (tl 1 pöördel) ja õigusabikulu 625 eurot (tl 18 pöördel), kokku 800 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt
3 (4)
2-17-115049 menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 175 eurot, kuid hagihinnalt 689,79 eurot kuulub tasumisele RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt riigilõiv summas 125 eurot, mistõttu on hageja riigilõivu 50 eurot enam tasunud. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu (50 euro) tagastamist. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja igapäevategevusega seotud iseloomu arvestades 60 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (125+90) 215 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 169,85 eurot (s.o 215-st eurost 79%) ning menetluskuludelt (169,85 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.