Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Võlgniku XXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha 4 võlausaldajat 4-st. Võlausaldajad BIGBANK AS ja Danske Bank A/S paluvad võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse perioodil võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud ega tõendanud, et on sel perioodil tegelenud tulutoova töökoha otsimisega. Võlausaldaja AS SEB Pank teatas, et pankrotimenetluses võlgniku vastu esitatud tingimuslikku nõuet on kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul kolmanda isiku poolt korrektselt täidetud, mistõttu puuduvad võlausaldajal vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele. Kohtutäitur Kristiina Feinman teatas, et ei võta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas seisukohta ega soovi olla kohtu poolt ärakuulatud, kuid võlgnik ei ole võlausaldajale nõuet tasunud. 07.12.2017 toimus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas võlgniku XXX ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, kuid ükski võlausaldaja ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele midagi tasunud. Võlgnik on töötu. Tal on kolm ülalpeetavat ning saab lapsetoetust ligikaudu 600 naela kuus. Võlgnik ei ole pärast pankroti väljakuulutamist ametlikult kusagil töötanud, on teinud mõningaid ühekordseid tööotsi. Lapsed sündisid järjestikku, noorim on 7-kuune. Suurbritannias elab võlgnik seoses abikaasa tööga. Abikaasa teenib umbes 1300 naela kuus, kuid tasub Poolas elavale kolmele lapsele elatist 300 naela kuus. Võlgnikul on olnud raske tööd leida, kuna puudub laspsehoidja võimalus ning Eesti haridusega on Suurbritannias raske tööd leida. Ilma hariduseta saaks seal töötada vaid koristajana ja teenida mitte rohkem kui 500 naela kuus. Võlgnik ei näe, millal tal võiks tekkida võimalus võlausaldajatele võlgnevuste tasumiseks. 07.12.2017 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku XXX kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku XXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le

järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et XXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg’s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul töötu. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt leidmaks püsivat ja tasuvat tööd. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud püsiva ja tasuva töökoha otsimiseks. Võlgniku põhjendus, mille kohaselt takistab töökoha leidmist muuhulgas asjaolu, et ta on saanud järjestikku 3 last, ei ole asjakohane, kuna võlgniku laste vanused olid 07.12.2017 seisuga vastavalt 9 aastat, 4 aastat ja 7 kuud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et võlgnikul jäi laste sündide vahele siiski aega töö tegemiseks, et mingilgi määral võlausaldajatele nõudeid tasuda. Võlgniku põhjendus, mille kohaselt takistab töökoha leidmist muuhulgas ka asjaolu, et ilma kohaliku hariduseta ei saa Suurbritannias peale 500 naela teeniva koristajatöö, ei ole samuti asjakohane, kuna see ei ole eluliselt usutav ning võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest sellised asjaolud nähtuksid. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt püsiva ja tasuva töö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud püsivat ja tasuvat tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele ja ülalpeetavatele elatise tasumise tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud ka mingeid erilisi asjaolusid, mis õigustaksid tema võimatust töötada või tööd otsida. Kohus leiab, et laste saamine on mõjuv põhjus mitte töötamiseks, kuid antud juhul ei ole see mõjuvaks põhjenduseks kogu võlgniku kohustustest vabastamise perioodi osas. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajatele hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse, s.o 5 aasta, jooksul teinud ühtegi makset võlgnevuse katteks. Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Riigikohus on otsuses nr 3-2-119-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et XXX ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku XXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd XXX ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb XXX kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku XXX (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate XXX (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.