Avaldaja (võlgnik): A. R (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, 45201 xxxx, e-post: xxxx, tel nr +xxxx); Pankrotihaldur: Ly Müürsoo (asukoht: Väike-Ameerika 8203, 10129 Tallinn, e-post: [email protected]).
Resolutsioon
1.Lõpetada (pankrotis) A. R (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, 45201 xxxx) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Pankrotimenetluses on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõue summas 114 629.53 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldaja üldse raha saanud.
3.Vabastada Ly Müürsoo (pankrotis) A. R’i pankrotihalduri kohustustest.
4.Rahuldada halduri taotlus menetlusabi saamiseks ja määrata riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. (arveldusarve EExxxx) pankrotihalduri tasu 259.80 eurot, millele lisandub käibemaks 51.96 eurot, kokku koos käibemaksuga 311 (kolmsada üksteist) eurot ja 76 senti.
5.Määrata pankrotivara arvelt OÜ-le Sentire M.K. pankrotihalduri tasu 2 658.67 eurot, millele lisandub käibemaks 531.73 eurot, kokku koos käibemaksuga 3 190 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend) eurot ja 40 senti. 1 (6)
2-16-8110
6.Jätta (pankrotis) A. R’i kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
7.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile teadmiseks ja pankrotivõlgnikule täitmiseks.
8.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 4. osas täitmiseks.
9.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-6 väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 16.09.2016 kohtumäärusega kuulutati välja A. R’i pankrot pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
ja nimetati
2.Viru Maakohtu 20.06.2017 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek.
HALDURI ARUANNE
3.29. detsembril 2017 esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt võlausaldajate üldkoosolek toimus 29.12.2017. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli A. R’il arvelduskontodel järgmised saldod: Swedbank AS-is arvelduskonto nr EE1xxxx, mille saldo oli 406.69 eurot; AS-is SEB Pank arvelduskonto nr EExxxx, mille saldo oli 94.87 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai A. R pankroti väljakuulutamise ajal maksustatavat tulu xxxx OÜ-st. Maksu- ja Tolliamet teatas, et OÜ xxxx on registreerinud A.R’i töötamise registris alates 01.04.2017.a. Töötasust pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole. Haldur käis Maksu- ja Tolliametis ning esitas A. R’i 2016.a tuludeklaratsiooni. Maksu- ja Tolliametis kandis halduri avalduse alusel tagastamisele kuulunud tulumaksu summas 25.09 eurot ja madalapalgalise maksutagastuse summas 621.12 eurot, kokku 646.21 eurot pankrotivara hulka. Pankrotivarasse on kantud kolmanda isiku võlgnevus A. R’ile summas 200 eurot. Maanteeameti teatas vastuses halduri järelepärimisele, et A.R’i nimele on 17.01.2017.a, s.o pankrotimenetluse ajal, registreeritud sõiduk xxxx (reg.märk xxxx). Maanteeamet edastas haldurile xxxx (uus ärinimi xxxx OÜ, reg.kood xxxx) poolt esitatud taotluse registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega nr xxxx. Taotluses on märgitud, et sõiduki müügileping on sõlmitud 17.01.2017.a. Haldur müüs sõiduki enampakkumisel hinnaga 1 000 eurot. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel oli A. R’ile nimele registreeritud 1⁄2 kaasomandist xxxx mõttelisest osast kinnistust (korteriomandist) reg.osa nr xxxx, katastritunnusega xxxx, asukohaga xxxx, xxxx, pindalaga 80,5 m2. Korteriomandit koormasid hüpoteegid summas 650 000 krooni AS SEB Pank kasuks ja 9 000 eurot A. R’ile kuuluvale mõttelisele osale Eesti Vabariigi kasuks. Võlausaldajate 13.03.2017 üldkoosoleku otsuse alusel müüs haldur korteri koos teise kaasomaniku A. R’iga ilma enampakkumiseta hinnaga 28 500 eurot, millest 1⁄2, s.o. 14 250 eurot kuulub pankrotivara hulka ja millest 85 % on 12 112.50 eurot. Seega kuulus hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldajale väljamaksmisele 12 112.50 eurot ja hüpoteegiga koormatud vara müügist jääb vahendeid PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks 2 137.50 eurot. Sellele 2 (6)
2-16-8110 lisaks on PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks Swedbank AS konto jääk summas 406.69 eurot, halduri avalduse alusel tagastatud enamkinnipeetud tulumaksud kokku summas 25.09 eurot ja halduri avalduse alusel tagastatud madalapalgalise maksutagastus summas 621.12 eurot, sõiduki müügist laekunud 1 000 eurot ning pankrotivarasse kantud 200 eurot, kokku 2 252.90 eurot. Seega on PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks kokku 4 390.40 eurot.
4.PankrS §-s 146 alusel tehtavad väljamaksed on järgnevad: ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 960 eurot koos käibemaksuga (alus: Viru Maakohtu 16.09.2016 määrus); pankrotimenetluse kulud 200 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 40 eurot, kokku 240 eurot (alus: Viru Maakohtu 20.06.2017 määrus); pankrotihalduri arvestatav tasu alammääras on 2 918.47 eurot, millele lisandub käibemaks 583.69 eurot, kokku 3 502.16 eurot. Seega moodustavad pankrotivarast PankrS § 146 alusel tehtavad väljamaksed kokku 4 702.16 eurot.
5.Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid A. R’i pankrotimenetluses ei ole. AS SEB Pank esitas 31.05.2017, s.o pärast korteriomandi müüki, nõudeavalduse täienduse, millega AS SEB Pank palus vähendada esialgselt esitatud ja pankrotimenetluses tunnustatud nõuet 12 874.76 euro võrra. AS SEB Pank palus rahuldada tunnustatud nõuet summas 12 112.50 eurot, s.o summas, mis on kajastatud kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekus. Kuna selles summas tegi haldur AS-ile SEB Pank väljamakse, siis on AS SEB Pank nõue rahuldatud täies ulatuses. Maanteeameti andmetel on A. Ri nimele registreeritud alljärgnevad sõidukid: xxxx (reg.märk xxxx, ehitusaasta 1994); xxxx (reg.märk xxxx, ehitusaasta 1976). Sõidukid asuvad nn vanas andmebaasis (uude andmebaasi ei kantud üle sõidukeid, mille registreerimistunnistus on väljastatud enne 23.11.1999 ning millele puudus ammu tehnoülevaatus või andmed olid puudulikud ja uuendamata, mis on märk sellest, et teeliikluses need ei osale või ei ole neid tegelikult olemas) ning sõidukitele on seatud keelumärked. Kuna tegemist on rohkem kui 20-aastaste sõidukitega, mis ilmselgelt ei eksisteeri enam, siis pankrotihaldur ei arvesta nendega kui likviidse varaga. Pankrotihaldur korraldas pankrotivara moodustamine, säilimise ja müügi. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ei ole II järgus raha saanud summas 114 629.53 eurot. Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud.
6.Hagisid pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulusid pankrotimenetluses ei ole. Maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äritegevus. Nähtuvalt Maksuja Tolliameti poolt esitatud nõudeavaldusest on Maksu- ja Tolliamet teinud vastutusotsuse OÜ xxxx (registrikood xxxx) maksuvõla tasumiseks. A. R oli OÜ xxxx juhatuse ainus liige perioodil 16.12.2009 kuni 26.06.2014. Vastutusotsuse koostamise eelduseks oli asjaolu, et äriühingu seaduslik esindaja, s.o. A. R rikkus tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Sel juhul vastutab ta kohustuste rikkumise tulemusena tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohuslasega (MKS § 40 lg 1). Vastutusmenetluse raames on tuvastatud ja tõendamist leidnud, et A. R osales ainuisikuliselt OÜ xxxx juhtimises ning üksnes temal oli äriühingu nimel õigus tehinguid teha. Maksumenetluse raames jõudis maksuhaldur järeldusele, et OÜ xxxx raamatupidamises kasutati tegelikule majandustegevusele mittevastavaid arveid eesmärgiga vähendada maksukohustust. Maksuhaldur oli seisukohal, et A. R on tahtlikult ja teadlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Lisaks määras Maksu- ja Tolliamet A. R’ile MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahvi (xxxx OÜ-s (uus ärinimi xxxx OÜ) 1 töötaja nõuetekohase registreerimata jätmine). Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks maksukuritegu.
3 (6)
2-16-8110
7.Haldur palus PankrS 65 lg 1, § 158 lg 4, § 171 alusel: lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; kinnitada pankrotihalduri tasuks kokku 3 502.16 eurot (2 918.47 eurot + käibemaks 583.69 eurot), millest 3 190.40 eurot (2 658.67 eurot + käibemaks 531.73 eurot) mõista välja pankrotivara arvelt ja 311.76 eurot (259.80 eurot + käibemaks 51.96 eurot) mõista välja menetlusabina riigi vahenditest, tasu kanda OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu haldur tegutseb; vabastada Ly Müürsoo A. R’i pankrotihalduri kohustustest; otsustada A. R’i kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada A. R’i ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine
9.PankrS § 157 p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka PankrS § 158 sätestatud pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite
10.PankrS § 158 lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Sellepärast 03.01.2018 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 25.01.2018 700 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud.
11.Halduri aruande kohaselt PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks on rahalisi vahendeid kokku 4 390.40 eurot. PankrS § 146 alusel tehtavad väljamaksed moodustavad kokku 4 702.16 eurot. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel I rahuldamisjärgu nõudena AS-i SEB Pank nõue summas 12 112.50 eurot, mis on pandieseme müügi tulemusel täielikult rahuldatud. PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel tunnustati II rahuldamisjärgu nõudena Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu nõue summas 114 629.53 eurot, jaotus 100%, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldaja üldse raha saanud. Võlgnik ei ole nõudele vastuväidet esitanud.
12.Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on maksukuritegu. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 157 p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 4 (6)
2-16-8110
13.PankrS § 65 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Käesolevas pankrotiasjas on pankrotivarasse halduri osavõtul laekunud 16 096.21 eurot. PankrS § 651 lg 1 järgi halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 16 096.21 eurot on 3 199.58 eurot (6 200 x 20% + 1 597 + (16 096.21 – 12 800) x 11%). Haldur taotleb määrata tasu 2 918.47 eurot, millele lisandub käibemaks 583.69 eurot, millest 3 190.40 eurot (2 658.67 eurot + käibemaks 531.73 eurot) mõista välja pankrotivara arvelt ja 311.76 eurot (259.80 eurot + käibemaks 51.96 eurot) mõista välja menetlusabina riigi vahenditest. Tasu palub haldur vastavalt PankrS 65 lg 1 ls 3 määrata OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu haldur tegutseb.
14.Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 122 on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt võib kohtuvälised kulud jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
15.Eeltoodu alusel rahuldab kohus halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude riigi vahenditest hüvitamise taotluse summas 259.80 eurot, millele lisandub käibemaks 51.96 eurot, kokku 311.71 eurot. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Sentire M.K. PankrS § 65 lg 1 kolmanda lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsMS § 183 lg 2 ning PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. pankrotihalduri tasu 259.80 eurot, millele lisandub käibemaks 51.96 eurot, kokku 311.76 eurot. Kuna 259.80 eurot ulatuses halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, siis peab kohus põhjendatuks määrata haldurile pankrotivara arvelt halduri tasu katteks 2 658.67 eurot (2 918.47 - 259.80) eurot, millele lisandub käibemaks 531.73 eurot, kokku 3 190.40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine
16.Võlgnik on 23.05.2016 esitanud koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. 5 (6)
2-16-8110
17.PankrS § 171 lg 1 1 kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Halduri aruande kohaselt võlgniku ainsa võlausaldaja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõude aluseks on Maksu- ja Tolliameti 15.12.2015 vastutusotsusega väljamõistetud OÜ xxxx maksuvõlg. Vastutusmenetluse raames on tuvastatud ja tõendamist leidnud, et A. R osales ainuisikuliselt OÜ xxxx juhtimises ning üksnes temal oli äriühingu nimel õigus tehinguid teha. Maksumenetluse raames jõudis maksuhaldur järeldusele, et OÜ xxxx raamatupidamises kasutati tegelikule majandustegevusele mittevastavaid arveid eesmärgiga vähendada maksukohustust. Maksuhaldur oli seisukohal, et A. R on tahtlikult ja teadlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Lisaks määras Maksu- ja Tolliamet A. R’ile MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahvi. Seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks maksukuritegu. Lähtudes eeltoodust leidis haldur, et kohustustest vabastamise menetlus ei täida oma eesmärki, sest PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kohus leiab seda asjaolu piisavaks võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puudub igasugune perspektiiv, sest võlgnik ei suuda kohustusest vabastamise menetluse käigus võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet 114 629.53 eurot üldse täita. Võlgnik on kinnitanud oma 10.60.2016 täiendavas selgituses, et tema sissetulek on väike ning võttes arvesse ka igakuised elamiskulud, ei ole tal võimalik võlgasid tagasi maksta (I kd, t.lk. 84). Pankrotihalduri 29.12.2017 aruande kohaselt võlgnik töötab alates 01.04.2017 OÜ-s xxxx ning tema töötasust pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole (II kd, t.lk. 132).
18.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning PankrS § 5 lg 1, § 23 lg 1-3, § 65 lg 1, lg 11, § 158 lg 4, § 164 lg 1, § 171 lg 1, lg 3 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.