2-17-6377/31 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

11.Kohustada V R (isikukood XXX) täitma võlgniku usaldusisiku kohustusi ja esitama kohtule iga-aastaselt aruandlust PankrS § 172 lg 2 sätestatud väljamaksete kohta. Määrus saata menetlusosalistele, Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 28.06.2017.a määrusega kuulutati välja L R pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Hillar Villersi. 18.01.2018.a esitatud taotluses palub haldur lõpetada L R pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; kinnitada pankrotihalduri tasu summas 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot), kinnitada kulud 120.00 eurot (sh käibemaks 20.00 eurot); määrata võlgnikule menetlusabi summas 693.60 eurot (s.o hüvitada riigi vahenditest 397.00 (lisandub käibemaks 79.40 eurot) TsMS § 183 lg 2 alusel ja ülejäänud 217.20 eurot kohustusega hüvitada riigile 3 aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist); algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. L R haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. L R pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul Eesti Vabariigi

(Maksu-ja Tolliameti kaudu) nõuet, PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel teise järgu nõudena, summas 21 833.43 eurot. Võlgnik ei ole esitanud vastuväidet tunnustatud nõude osas. Tunnustatud nõude osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajal on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga 28.06.2017.a oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 26.46 eurot. Nimetatud seis on muutunud, kuna võlgnik saab tema sõnade järgi igakuiselt pensioni 167.70 eurot, mida tal on õigus TMS lubatud määras kasutada (võlgniku kontol pankrotiperioodil vastavasisulisi laekumisi ei ole olnud). Arvestades, et tegemist on mittearestitava summaga, siis ei kuulu see võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu. Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud ühe palga alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Seega võib asuda seisukohale, et pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotivarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid 0.00 eurot. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustusi PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel ei ole. Pankrotimenetluse kulud (sh halduri tasu ja kulud) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 693.60 eurot ning kulud/ tasu on hüvitamata. Seega jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata 693.60 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 480.00 eurot, väljamõistetud 28.06.2017.a kohtumäärusega ja millest 476.40 eurot on hüvitatud riigieelarvelistest vahenditest. Välja maksmata on: ajutise halduri kulud summas 03.60 eurot; pankrotihalduri tasu 475.00 eurot (5 tundi x 95.00 eurot), lisandub käibemaks 95.00 eurot; bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 28.06.2017.a kuni 28.11.2017.a kokku summas 120.00 eurot (5 kuud x 20.00 eurot kuus + käibemaks 20 %). Kokku on välja maksmata pankrotimenetluse kulud summas 693.60 eurot. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2014 aasta. Võlgnikul puuduvad arvestatavad sissetulekud ja vara ning tal puudub võimalus täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on seega halduri hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 alusel. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 14.07.2017.a vande kooskõlas PankrS § 86 lg 2. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 5 h. Pankrotihaldur on suhelnud pankrotimenetluse raames võlgnikuga, esitanud taotlusi kohtule, ette valmistanud ja viinud läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku Viru Maakohtu Narva kohtumajas, analüüsinud nõudeid, ette valmistanud ja viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku, haldur on koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku ja koostanud ning esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks. Lähtudes töötundidest ja tunnihinnast (1 tund on 95.00 eurot) moodustab tasu 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot). Kohus leiab, et halduri tasu summas 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud (s.o paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) kokku summas 120.00 eurot käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele. Halduri tasu summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest ning määrata võlgnikule menetlusabi ka ülejäänud 217.20 euro hüvitamiseks, s.o kohustusega hüvitada riigile 3 aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise määruse jõustumist. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 18.01.2018.a üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et halduri taotlus määrata võlgnikule menetlusabi TsMS § 180, § 183 ja 179 lg 5 alusel ka ülejäänud 217.20 euro hüvitamiseks on samuti asjaolusid arvestades põhjendatud. Samas ei pea kohus põhjendatuks taotluses märgitud kohustuse tasumise tähtaega, s.o 3 aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist. Kohus määrab võlgnikule menetlusabi kohustusega hüvitada riigituludesse pankrotimenetluse kulud summas kokku 217.20 eurot, 20-euroste osamaksetena 10 kuu jooksul, 11 kuu osamakse suurus on 17.20 eurot. Esimese osamakse tasumise tähtaeg on käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu 10. kuupäev. Osamaksed tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks. Kohus selgitab ka, et menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Vastavalt PankrS §-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks PankrS §-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlausaldaja ei ole esitanud ettepanekuid usaldusisiku määramise kohta. Haldur on teinud ettepaneku nimetada võlgniku usaldusisikuks V R, kes on esitanud ka vastava nõusoleku. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab V R täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruandlust võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PanksS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.