Vertera OÜ hagi XXX vastu 10 235,55 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
10 235,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Vertera OÜ (registrikood 14137122; asukoht Mustamäe tee 84-52, 12916 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Oksana Smirnova (S.O.L.A. Company OÜ; e-post [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: Riho Sillar (Õigusbüroo RIHO SILLAR; e-post [email protected]) 09.01.2018
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Oksana Smirnova, kostja esindaja Riho Sillar
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Vertera OÜ kanda.
3.Välja mõista Vertera OÜ-lt XXX kasuks menetluskuluna 1351,50 eurot.
4.Vertera OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda XXXle viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Vertera OÜ esitas 03.07.2017 Harju Maakohtusse hagi XXX vastu 10 235,55 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja ja hageja vahel sõlmitud sõiduauto müügileping, mille kohaselt kostja müüjana andis üle hagejale sõiduauto Peugeot Boxer registreerimisnumbriga XXX. Hageja on omakorda tasunud kostjale ostuhinna 9999 eurot sularahas. 11.05.2017 sõlmitud müügilepingu punkti 4 kohaselt kinnitas kostja (müüja), et üleantav sõiduk on müüja ainuomandis ja müüdavale sõidukile ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi. Hageja leiab, et omandiõigus sõidukile läks kostjalt hagejale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist, so 11.05.2017.
3.Hageja toob välja, et 17.05.2017 Ungaris Nagylaki maantee piiriületuspunktis koostati hageja seadusliku esindaja suhtes sõiduki arestimise protokoll, millest ta sai teada, et ostetud sõiduk on kantud SIS II infosüsteemi Itaalia Schengeni registreerimistunnistusega arestimise või kriminaalmenetluse tõendina otsitavate esemete hulka. Seega hageja ostetud sõiduk oli varasemalt varastatud ning käesoleval ajal tagastatud seaduslikule omanikule.
4.Hageja leiab, et ta on sõidukist ilma jäänud, kuna kostja on oluliselt rikkunud müüja kohustusi ning sellega tekitanud hagejale materiaalset kahju. Vastavalt VÕS § 220 lg-le 1 teatas hageja kostjale asja sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. Hageja saatis kostjale avalduse müügilepingust taganemiseks ning kahju hüvitamise nõude. Kostja ei soovinud hageja avaldust kätte saada ning avaldus tagastati hagejale hoiutähtaja möödudes.
5.Hageja on seisukohal, et sõiduk oli müüdud olulise puudusega, mille tõttu kannab müüja (kostja) vastutust müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Puudus seisneb selles, et sõiduk on võetud hageja valdusest ära ja seda pole seniajani hagejale tagastatud. Hagejal puudub võimalus saada sõiduk enda omandisse, kuna sõidukile on õigused kolmandal isikul.
6.Hageja leiab, et ka hoiatusteate olemasolu müügieseme üleandmisel on müügieseme oluline puudus, kuna juhul, kui hageja oleks teadnud sellest, ei oleks ta sõlminud ostu-müügilepingut. Sõiduki valdamist ja kasutamist piiratav hoiatusteade kujutab endast üldjuhul lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 tähenduses. Hageja leiab, et kuivõrd on tuvastatud, et hoiatusteade sõiduki kohta oli tehtud enne sõiduki hagejale üleandmist, kannab kostja hageja ees vastutust müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja on seisukohal, et kostja vastutab sõiduki müüjana VÕS § 218 lg 1 järgi selle puuduse eest, mis oli olemas sõiduki üleandmise ajal.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 10 235,55 eurot (sõiduki ostuhind, lennupiletite ja majutusteenuse hind). Hageja hinnangul on hageja kahjuhüvitise suurus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on tõendanud, et sõiduki maksumuseks oli 9999 eurot ning kostja pole seda vaidlustanud. Samuti on hageja poolt tõendatud muud sõiduki arestimisega seotud kulud. Hageja hinnangul ei põhjusta kahjuhüvitise väljamõistmine hageja põhjendamatut rikastumist. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja tegi võimalikuks sõiduki kui vallasasja omandi ülemineku hagejale, kostja andis sõiduki valduse üle hagejale ja hagejast sai sõiduki omanik. Nimetatuga olid kõik kostja kui sõiduki müüja kohustused hageja kui sõiduki
ostja ees nõuetekohaselt täidetud. Hageja on sõiduki valduse ja omandi ülemineku hagiavalduses omaks võtnud, mistõttu on hageja nõuded kostjale arusaamatud.
9.Kostja leiab, et tõendamata ja paljasõnaline on hageja väide, et sõiduk oli enne 11.05.2017 müügilepingu sõlmimist varastatud. Asjas kogutud tõendid ei kinnita, et sõiduk oleks olnud varastatud või muul viisil algse omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või et kolmandal isikul oleks olnud sõiduki suhtes nõue või muu õigus, mis oleks takistanud hagejal omanikuõiguste teostamist. Kuna hageja esitatud väidete kohaselt on alates 11.05.2017 sõiduki omanikuks hageja ise, on väär ning ei ole õiguslikult võimalik hageja väide, et sõiduk on tagastatud seaduslikule omanikule.
10.Kostja toob välja, et vastuseks hageja järelepärimisele on Riigiprokuratuur teatanud, et Riigiprokuratuuril puuduvad andmed hageja poolt nimetatud sõiduki rahvusvahelise tagaotsimise ning sellega seonduvate algpõhjuste kohta. Riigiprokuratuur märkis, et lisaandmete saamiseks peaks hageja pöörduma Ungari või Saksamaa Liitvabariigi ametiasutuste poole. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja ühegi nimetatud ametiasutuse, sh. Ungari, Saksamaa ega Itaalia asjaomase asutuse poole pöördunud. Kostjale on mõistmatu ka see, miks on hageja (selgitamata välja 17.05.2017 Ungari piiril toimunud arestimise aluse, selle tegelikud põhjused ja seaduslikkuse) nõustunud sõiduki väljaandmisega ega ole arestimistoiminguid vaidlustanud. Seda enam, et hagiavalduse lisaks 8 olevas menetlusdokumendis on hageja kinnitanud, et kavatseb Ungari ametiasutuse arestimisotsuse edasi kaevata. Seega on kostja arvates võimalik, et hageja kui sõiduki ainuomanik peab pidama õigusvaidlust välisriigi ametiasutuse, kuid mitte kostjaga. Kostja ei saa välisriigi ametiasutuse võimalike õigusvastaste toimingute eest vastutada.
11.Kostja on seisukohal, et hageja esitatud tõendid on vastuolulised ega ole usaldusväärsed, mistõttu on alust arvata, et 17.05.2017 Ungari piiril väidetavalt toimunud sõiduki arestimine ei olnud õiguspärane ning hagejal kui sõiduki omanikul on õigus taotleda sõiduki vabastamist arestist.
12.Kostja leiab, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, et sõidukil esines puudusi, mistõttu sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Hageja ei ole muu hulgas välja toonud, millised õigusakti sätted takistavad hagejal sõidukit kasutamist, mida kostja müügilepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma ja kes on see kolmas isik, kellel on sõiduki suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Hageja ei ole nimetatud asjaolusid, sh. väidetava õigustatud omaniku andmeid, välja selgitanud. Kostja leiab, et tõendamata hoiatusteade ei saa olla käsitletav sõiduki õigusliku puudusena, mis takistab sõiduki kasutamist. Kui hoiatusteade oleks olnud põhjendatud, ei oleks prokuratuur palunud Itaalia ametiasutusel hoiatusteate kustutamist. Ainuüksi sellest asjaolust, et 17.05.2017 toimus Nagylaki maantee piiriületuspunktis sõiduki arestimine, ei tulene, et sõidukil esinesid 11.05.2017 seisuga õiguslikud puudused ja et sõiduk ei vastanud seetõttu lepingutingimustele.
13.Hageja ei ole tõendanud ja seetõttu on jätkuvalt selgusetu, millistel asjaoludel ja põhjustel toimus 17.05.2017 sõiduki arestimine. Tõendamata ja sisustamata on ka hageja väidetu, et väidetav puudus tekkis kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu või et kostja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda hagejale. Kostja ei teadnud ega saanudki teada, et sõiduki suhtes on aastaid tagasi kantud SIS II registrisse hoiatusteade.
14.Kostja leiab, et isegi juhul, kui hageja väited sõiduki puuduste kohta oleksid põhjendatud (millega kostja ei nõustu), ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Esiteks on väär hageja väide, et hageja on sõiduki müügilepingust kehtivalt taganenud. Hageja ei ole taganemisavaldust kostjale kehtivalt teatavaks teinud ega kätte
toimetanud. Kostja ei ole müügilepingust tulenevaid kohustusi kunagi rikkunud, veel vähem rikkunud neid oluliselt. Seega on hageja taganemisavaldus alusetu ja seetõttu tühine.
15.Kostja jaoks on selgusetu, milles väidetav lepingurikkumine täpselt seisneb. Kostja on seisukohal, et isegi, kui hageja väidetud lepingurikkumist jaatada (kostja ei nõustu sellega), jääb arusaamatuks, miks peab hageja seda sedavõrd oluliseks lepingurikkumiseks, et taganeb lepingust ette hoiatamata, s.o andmata kostjale täiendavat mõistlikku tähtaega (VÕS § 114) rikkumise lõpetamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega rikkumise lõpetamiseks.
16.Kostja leiab, et kahju hüvitamise nõue on täies ulatuses alusetu. Taganemise korral on primaarseks nõudeks lepingu tagasitäitmise nõue. Ostuhinna tagastamise nõuet ei samastata kahju hüvitamise nõudega. Nimetatud nõudeõiguste suhtes kehtivad erinevad eeldused. Taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused on mõlemapoolsed ja vastastikused. Kostja teatab alternatiivselt, et keeldub hagejale sõiduki ostuhinna tagastamisest, tuginedes VÕS §-st 111 ja/või §-st 110 tulenevatele vastuväidetele. Kostja ei nõustu ka hüpoteetiliselt hageja käsitlusega, et lennupiletite ja majutusteenuse kulu on vaadeldav hüvitamisele kuuluva kahjuna. Hageja ei ole piisavalt esile toonud, milles seisneb põhjuslik seos nimetatud kulutuste ja väidetavalt kahju põhjustanud sündmuse vahel. Hagis toodud alustel ei ole võimalik kahju olemasolu kindlaks teha. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja ja kostja sõlmisid 11.05.2017 sõiduki ostu-müügilepingu (tlk 10); 2) omandiõigus sõidukile Peugeot Boxer registreerimisnumbriga XXX läks kostjalt hagejale üle pärast müügilepingu allkirjastamist 11.05.2017.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kehtivalt müügilepingust taganenud ja kas kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud müües hagejale puudusega sõiduki. Antud juhul on kohtu hinnangul keskseks lahendamist vajavaks küsimuseks, kas hageja on pooltevahelisest müügilepingust kehtivalt taganenud.
20.Hagejapoolne lepingust taganemine Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 järgi taganeb pool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kehtivaks taganemiseks peavad olema täidetud järgnevad eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) rikkumine on oluline; 4) taganemisavaldus; 5) mõistliku aja jooksul; 6) täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks.
20.1.Kehtiv leping VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müügilepingu peamine sisu kohustus võõrandada kokkulepitud ese tasu eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on müügihinna tasunud ja kostja on andnud müüdud asja hagejale üle. Seega oli poolte vahel sõlmitud kehtiv ostu-müügileping.
20.2.Lepingu rikkumine ja rikkumine on oluline Vastavalt VÕS § 116 lg-le 2 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Selleks, et otsustada, kas hageja võis müügilepingust taganeda, peab kohus seega hindama, kas kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 2 mõttes. Hageja hinnangul on kostja müügilepingut oluliselt rikkunud ja sõiduk on talle müüdud olulise puudusega. Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 4 kohaselt. Hageja leiab ka, et hoiatusteate olemasolu müügieseme üleandmisel on müügieseme oluline puudus, kuna juhul, kui hageja oleks teadnud sellest, ei oleks ta sõlminud ostu-müügilepingut. Kostja leiab, et hageja pole tõendanud, et sõidukil esines puudusi. Hageja ei ole välja toonud, millised õigusakti sätted takistavad hagejal sõiduki kasutamist, mida kostja müügilepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma ja kes on see kolmas isik, kellel on sõiduki suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Tõendamata hoiatusteade ei saa olla käsitletav sõiduki õigusliku puudusena, mis takistab sõiduki kasutamist. Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ja seetõttu on kostja rikkunud enda kohustust müügilepingu sõlmimisel. Hageja viitab VÕS § 222 lg-le 1 ja VÕS 223 lõigetele 1 ja
3.VÕS § 222 lg 1 alusel kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Lõige 3 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt nõudnud asja parandamist või asendamist. Seetõttu on hageja
viited VÕS § 223 lõigetele 1 ja 3 asjakohatud, mistõttu ei saa lugeda kostjat müügilepingut oluliselt rikkunuks. VÕS § 217 lg 2 p 4 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda tõendanud. Hageja pole tõendanud, et sõiduk arestiti selle tõttu, et see on varastatud. Maanteeamet on vastuseks päringule teatanud, et liiklusregistri andmetel ei olnud sõidukil 05.09.2017 seisuga liiklusregistris kasutamise või käsutamise keelumärkeid (tlk 91). Hageja ei ole tõendanud, et ostu-müügilepingu sõlmimisel ei olnud sõiduk kostja ainuomandis. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et ainuüksi Nagylaki maantee piiriületuspunktis toimunud arestimisest ei saa järeldada, et sõiduk ei vastanud lepingus väljatoodud tingimustele. Ka hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et sõiduk oleks olnud varastatud, ilmneb vaid see, et ostetud sõiduk on kantud SIS II infosüsteemi Itaalia Schengeni registreerimistunnistusega arestimise või kriminaalmenetluse tõendina ostitavate esemete hulka (tlk 16-19 pöördel). Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kolmandal isikul on sõiduki suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Veelgi enam, hageja pole ka tõendanud, kes oleks see kolmas isik. Seetõttu hageja ei saa tugineda VÕS § 217 lg 2 punktile 4. Hageja toob puudusena välja ka hoiatusteate olemasolu. Kohtu hinnangul ei saa hoiatusteate olemasolu sõidukil käsitleda kui müügieseme olulist puudust. Kohus leiab, et hoiatusteade kui selline ei takista sõidukit kasutamast. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest päringule nähtub, et hoiatusteade oli Schengeni infosüsteemi kantud alates 25.09.2013 (tlk 107). Eelnevalt mainitud Maanteeameti vastusest tulenevalt ei olnud sõidukil 05.09.2017 seisuga liiklusregistris kasutamise või käsutamise keelumärkeid. Seega juhul, kui hoiatusteade oleks takistanud sõidukit kasutamast, oleks selle kohta olnud ka märge liiklusregistris. Kohus lisab hoiatusteate kohta veel täiendavalt, et Politsei- ja Piirivalveameti poolt esitatud vastusest nähtub, et prokuratuur vabastas sõiduki aresti alt, millest teavitati ka Itaalia ametivõime. Samuti paluti hoiatusteate kustutamist, kuid Itaalia ametivõimud ei ole hoiatusteadet kustutanud ning selle kehtivuseks on märgitud kuni 25.09.2023 (tlk 107). Kohtu hinnangul on seega hoiatusteade ka põhjendamatu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud lepingut, mille puhul oleks rikkumine olnud VÕS § 116 lg 2 kohaselt oluline lepingurikkumine, mis annaks hagejale õiguse lepingust taganeda. Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja pole ostu-müügilepingut rikkunud, veelgi enam, et ta oleks lepingut rikkunud oluliselt. Kohus leiab, et lepingust taganemise hetkeks oli kostja oma lepingulised kohustused täitnud. Et hageja oleks saanud ostu-müügilepingust kehtivalt taganeda, oleks kostja pidanud rikkuma kohustust ja rikkuma seda oluliselt. Kohus on tuvastanud, et kostja pole hageja ees kohustusi rikkunud, veel enam oluliselt, seega on täitmata taganemise eeldused, mistõttu ei ole hagejapoole taganemine kehtiv. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud, ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks (tlk 145). Kostjale täiendava tähtaja andmine on lepingust taganemise üheks eelduseks tulenevalt VÕS § 116 lg-st 4. Ka täiendava tähtaja andmata jätmise tõttu ei oleks hageja poolt toimunud taganemine olnud kehtiv.
21.Kõige eeltooduga on kohus tuvastanud, et hageja pole ostu-müügilepingust kehtivalt taganenud. Kuivõrd hageja pole müügilepingust kehtivalt taganenud, langeb ära vajadus analüüsida hageja poolt esitatud kahju nõuet ja selle suurust. Toodud põhjustel jätab kohus hagi täielikult rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja kulud menetluskuludele on 2251,66 eurot. Kostja kulud õigusabile on 2247,66 eurot. Kostja esindajal on õigusabi osutamise teenusele kulunud 19 tundi ja 43 minutit tunnihinnaga 110 eurot. Kostja õigusabikulud koosnevad kolmest arvest. Arve nr 17081001 alusel on õigusabi osutatud järgnevalt: 1) kohtumine kliendiga ja esmase õigusülesande püstitamine 35 minutit hinnaga 64,17 eurot; 2) tutvumine tsiviilasja materjalidega 55 minutit hinnaga 100,83 eurot; 3) haginõuete õiguslik analüüs ja vaidluse perspektiivide hindamine 1 tund ja 15 minutit hinnaga 137,50 eurot; 4) asjaolude täpsustamine, konsultatsioon kliendiga 25 minutit hinnaga 45,83 eurot; 5) tõendusteabe kogumine ja tõendite analüüs 25 minutit hinnaga 45,83 eurot; 6) kohtupraktika analüüs 20 minutit hinnaga 36,67 eurot; 7) hagile vastuse koostamine 1 tund ja 45 minutit hinnaga 192,50 eurot; 8) hagile vastuse koostamine (jätk) 2 tundi ja 25 minutit hinnaga 265,83 eurot; 9) hagivastuse ja selle lisade vormistus ning esitamine kohtule 10 minutit hinnaga 18,33 eurot. Arve nr 18010901 alusel on õigusabi osutatud järgnevalt: 1) kirjavahetus kohtuga, istungiaja kooskõlastamine 5 minutit hinnaga 9,17 eurot; 2) hageja menetluskulude nimekirja analüüs 25 minutit hinnaga 45,83 eurot; 3) kostja vastuväidete koostamine ja esitamine hageja menetluskulude nimekirjale 55 minutit hinnaga 100,83 eurot; 4) Maanteeametile järelepärimise koostamine ja esitamine 40 minutit hinnaga 73,33 eurot; 5) Politsei- ja Piirivalveametile järelepärimise koostamine ja esitamine 20 minutit hinnaga 36,67 eurot; 6) riigilõivu tasumine Maanteeametile tehtud päringu eest 4 eurot; 7) tutvumine Maanteeameti vastuskirjaga 8 minutit hinnaga 14,67 eurot; 8) korduv päring Politsei- ja Piirivalveametile ja prokuratuurile 12 minutit hinnaga 22 eurot; 9) telefonivestlus prokuratuuriga 3 minutit hinnaga 5,50 eurot; 10) tutvumine Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirjaga 8 minutit hinnaga 14,67 eurot; 11) tutvumine Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirjaga korduvale järelepärimisele 2 minutit hinnaga 3,67 eurot; 12) tutvumine hageja 08.09.2017 seisukohaga ja selle analüüs 45 minutit hinnaga 82,50 eurot; 13) kohtule taotluse koostamine ja esitamine 50 minutit hinnaga 91,67 eurot; 14) tutvumine kohtu 12.09.2017 kirjaga 6 minutit hinnaga 11 eurot; 15) nõupidamine kliendiga ja seisukohtade kooskõlastamine enne istungit 15 minutit hinnaga 27,50 eurot; 16) ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund hinnaga 110 eurot; 17) lepingulise esindaja osalemine kohtuistungil 15 minutit hinnaga 27,50 eurot; 18) tutvumine kohtuistungi protokolliga 4 minutit hinnaga 7,33 eurot; 19) tutvumine hageja 22.09.2017 taotluse ja selle lisadega ning dokumentide analüüs 25 minutit hinnaga 45,83 eurot; 20) tutvumine 25.09.2017 kohtumäärusega 10 minutit hinnaga 18,33 eurot; 21) tutvumine Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirjaga kohtunõudele 10 minutit hinnaga hinnaga 18,33 eurot; 22) tutvumine kohtu e-kirjaga hagejale 2 minutit hinnaga hinnaga 3,67 eurot; 23) tutvumine hageja 13.10.2017 seisukohaga ja selle analüüs 18 minutit hinnaga 33 eurot; 24) kirjavahetus kohtuga ja istungiaja kooskõlastamine 3 minutit hinnaga 5,50 eurot; 25) tutvumine hageja menetluskulude nimekirjaga ning kulude analüüs 15 minutit hinnaga 27,50 eurot; 26) kirjalike kohtuteeside koostamine 1 tund ja 35 minutit hinnaga 174,17 eurot; 27) kirjalike kohtuteeside koostamine (jätk) ja esitamine kohtule 45 minutit hinnaga 82,50 eurot; 28) ettevalmistus kohtuistungiks ja lepingulise esindaja istungieelne konsultatsioon kliendiga 1 tund hinnaga 110 eurot.
Arve nr 18011201 alusel on õigusabi osutatud järgnevalt: 1) lepingulise esindaja osalemine 09.01.2018 kohtuistungil 55 minutit hinnaga 100,83 eurot; 2) tutvumine 09.01.2018 kohtuistungi protokolliga 14 minutit hinnaga 25,67 eurot; 3) tutvumine hageja 09.01.2018 täiendatud menetluskulude nimekirjaga ning kulude analüüs 6 minutit hinnaga 11 eurot. Hageja ei pea kostja esindaja kulu põhjendatuks. Hageja hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas palju väljamõeldud teenuseid, mis on esitatud menetluskulude suurendamiseks. Hageja leiab, et kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb jätta olulises osas rahuldamata. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Hagiavaldusele vastuse koostamine ja sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid sellele 8 tundi ja 15 minutit kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlik aeg selleks võiks olla 5 tundi arvestades hagiavalduse vastuse mahtu, vähendades antud ajakulu 3 tunni ja 15 minuti võrra. Kohus leiab, et arves nr 18010901 väljatoodud menetlustoimingud ei ole täielikult põhjendatud. Kostja on minuti täpsusega välja toonud telefonivestlusi, kirjavahetusi kohtuga ja tutvumisi erinevate dokumentidega. Kokku on kostjal kõikidele nimetatud arve alusel osutatud menetlustoimingutele kulunud 10 tundi ja 13 minutit. Kohtu hinnangul võib põhjendatud ajakuluks arves välja toodud menetlustoimingutele olla 6 tundi, vähendades antud ajakulu 4 tunni ja 13 minuti võrra. Kuna kohus vähendas kostja esindaja ajakulu kokku 7 tunni ja 28 minuti võrra, on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 12 tunni ja 15 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot tunnis vastab kostja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 1347,50 eurot. Lisaks on kostja menetluskuluna välja toonud riigilõivu tasumise Maanteeametile tehtud päringu eest summas 4 eurot. Seega on kostja menetluskulud kokku 1351,50 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.