Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Asjaolud ja hageja nõue

põhjusliku seose olemasolu. Samuti jättis hageja arvestamata kokkuhoitud kütuse- ja muud kulud. Maakohtu otsus

sest kostja tegeles autode müümisega nii füüsilise isikuna kui ka oma äriühingu Pandiauto OÜ kaudu ja kostja ostis auto Pandiauto OÜ-lt. Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist (VÕS § 223 lg 2). Lisaks jättis kohus lahendi tegemisel ebaõigesti arvestamata VÕS § 223 lg-ga 1, mille kohaselt loetakse müüja müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kirjeldatud juhtudel ei ole täiendava tähtaja andmine lepingust taganemiseks nõutav (VÕS § 223 lg 3). Müüdud asjal oli oluline puudus, mis päädis piiripunktis auto äravõtmisega. Praegusel juhul ei vastanud müüdud asi VÕS § 217 lg-s 1 nimetatud kriteeriumidele, esmajoones ei vastanud auto kvaliteet nõutavale tasemele, sest sellega ei saanud sõita välismaale. Kostja pidi olema autot müües eelnevast teadlik. Lisaks ei vastanud auto lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 4 järgi, sest selle suhtes oli Schengeni infosüsteemis hoiatusteade. Kui hageja oleks seda teadnud, siis ta ei oleks autot ostnud. Samuti ei vasta asi lepingutingimustele, kui see ei sobi eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal pidi teadma, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 2 p 2). Sõiduki arestimise fakt oli tõendiks, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele. Arestimismenetluse käigus ning hoiatusteate kehtivuse tõttu tekitati hagejale kahju sõiduki kaotamise näol, mis tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastus apellatsioonkaebusele

kasutatakse (VÕS § 217 lg 2 p 2). Lepingute puhul, mille müügiobjektiks on auto, eeldatakse reeglina, et lepingut ei ole rikutud, kui üleantud autol on head sõiduomadused. Seda, et auto sõiduomadused olid halvad, hageja ei väitnud. Vastupidi, hageja kinnitas, et ta jõudis sellega edukalt sõita Ungari piirini, kus reis jäi katki mitte auto purunemise, vaid selle arestimise tõttu. Kohus selgitab, et Schengeni infosüsteemis hoiatusteate olemasolu ei vähenda sõiduauto kvaliteeti ja ei anna alust lugeda auto oma omaduste poolest sobimatuks viidatud VÕS-i sätete mõttes. Küll aga võib hoiatusteade viidata, et toimunud ei ole auto heauskset omandamist, sest auto oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud (asjaõigusseadus (AÕS) § 95 lg 3) või müüja on müügilepingut rikkunud, sest kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada (VÕS § 217 lg 4). Samas on kohus vaidlustatud lahendis leidnud õigesti, et hageja jättis tõendamata väited, et auto on omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud ja/või on kolmandal isikul asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Seega leidis maakohus õigesti, et puuduvad tõendid selle kohta, et kostja rikkus müügilepingut. Kuivõrd kohus rikkumise fakti ei tuvastanud, ei olnud paslik rääkida ka müügilepingu olulise rikkumise olemasolust, mis on taganemise eelduseks. Eelnevast tulenevalt ei saanud hageja lepingust taganeda ja selle kaudu nõuda kostjalt tagasi auto eest tasutud 9 999 eurot ning lennukipiletitele ja majutusele kulunud raha. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.