Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu 29. jaanuar 2018
Tsiviilasja number
2-17-117062
Tsiviilasi
Rävala Õigusbüroo OÜ hagi XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
552,95 eurot Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8 10143 Tallinn); esindaja Alla Žulinskaja (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht teadmata) Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista XXXX põhivõlgnevus 296 (kakssada üheksakümmend kuus) eurot, intress 62,97 eurot (kuuskümmend kaks eurot ja 97 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivis 8,60 eurot (kaheksa eurot ja 60 senti), kokku 367,57 Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks.
3.Välja mõista XXXX Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 296 eurot alates 30.09.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta 89% ulatuses XXXX kanda ja 11% ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.
Mõista XXXX välja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks riigilõiv 111,25 eurot (ükssada üksteist eurot ja 25 senti).
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (111,25 eurot) Rävala Õigusbüroo OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud
1.14.10.2016.a sõlmis kostja Express Credit AS`iga laenulepingu nr XXXX summa 300 euro saamiseks (laenuperiood 10 kuud). Laenutaotluse esitati Express Credit AS-i internetikeskkonnas www.ekspressraha.ee. Kostja isikusamasus on tuvastatud 12.02.2016 ID-kaardi alusel Tallinna postkontoris. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 14.08.2017 summas 368,03 eurot, s.h laenu põhiosa 300,00 eurot ja intressid 68,03 eurot. Peale laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud 39 eurot, millest 35 eurot on kantud sissenõudmisega seotud kulude katteks ja 4 eurot põhivõla katteks. Express Credit AS ütles laenulepingu erakorraliselt üles 06.06.2017. Express Credit AS loovutas 19.07.2017 talle kuuluva nõude kostja vastu Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Express Credit AS kostjale 19.07.2017 teatise.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 296 eurot, intress 68,03 eurot, seisuga 29.09.2017 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 50,39 eurot ning viivis alates 30.09.2017.a põhinõudelt 296 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,13% päevas. Hageja palub välja mõista menetluskulud 485 eurot, mis koosnevad riigilõivust 125 eurot ja õigusabikulust 360 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 08.12.2017 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
5.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 14.10.2016 laenuleping, mida tõendavad leping nr XXXX ja laenulepingu üldtingimused. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel 10 osamaksega. Tulenevalt laenulepingust moodustavad intressid perioodi 14.10.2016 kuni 14.08.2017 eest 68,03 eurot. Laenuleping öeldi üles 06.06.2017 laenumaksete tasumata jätmise tõttu. Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 46,8% ja krediidikulukuse määr 58,23%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,49%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
6.Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni.
7.Hagiavaldusest nähtub, et laenulepingus välja toodud maksegraafiku näol on tegemist annuiteetgraafikuga, mille intress arvestatakse põhiosa jäägile, s.t kuna iga perioodiga (30 päeva kaupa) põhiosa väheneb, siis ka intressi arvestatakse väiksema summa pealt. Kuivõrd laenuleping öeldi erakorraliselt üles enne laenu tagastamise tähtaja saabumist, siis saab hageja nõuda intressi ainult perioodi 14.10.2016 kuni 06.06.2017 eest. Maksegraafikus on välja toodud, et perioodil 14.10.2016 kuni 14.05.2017 pidi kostja tasuma intressi 59,95 eurot. Perioodi 15.05.2017 kuni 06.06.2017 eest on laenujäägilt 102,35 eurot arvestatud intress 3,02 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress kokku summas 62,97 eurot (59,95+3,02).
8.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust on pooled leppinud kokku 0,13% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, seega aastas 46,8%.
9.Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)
10.Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8%
aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.
11.Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu kuus korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.
12.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 296 eurot on kokku 8,60 eurot: Võlaperiood 15.11.2016-23.11.2016 15.12.2016-14.01.2017 15.01.2017-14.02.2017 15.02.2017-14.03.2017 15.03.2017-14.04.2017 15.04.2017-14.05.2017 15.05.2017-06.06.2017 07.06.2017-29.09.2017
Võla summa
% aastas
25,10 26,08 27,10 28,15 29,25 30,39 31,58
Viivitatud päevade arv
viivise summa 0,05 0,18 0,18 0,17 0,20 0,20 0,16 7,46
13.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 296 eurot, intressid 62,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 29.09.2017 summas 8,60 eurot, kokku 367,57 eurot. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 89% ja hageja kanda 11% ulatuses.
15.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, kokku 485 eurot. Õigusabikulude tõendamiseks on hageja lisanud STIX KV OÜ poolt 19.10.2017 väljastatud arve 19/10. Hageja on lisanud hagiavaldusele 27.03.2017 Rävala Õigusbüroo
poolt välja antud volikirja, millega volitatakse Alla Žulinskajat esindama Rävala Õigusbüroo OÜ-d. Nimetatud volikirjast ei tulene, et hageja on volitanud end esindama Stix KV OÜ-d. Maksu- ja Tolliameti e-päringust nähtub, et Alla Žulinskajale teeb väljamakseid Rävala Õigusbüroo OÜ, mitte aga Stix KV OÜ. Sellest järeldub, et Alla Žulinskaja on esindanud hagejat töötajana. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 2 hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, mistõttu jätab kohus taotluse õigusabikulude osas rahuldamata. Arvestades menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 111,25 eurot (125*89%).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.