Eesistuja Liis Arrak, liikmed Indrek Soots ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-6471
Kohtuasi
PUHAS KODU OÜ hagi Scandic Rock OÜ vastu 88 930 euro 80 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Scandic Rock OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
96 045 eurot 26 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (vastustaja) PUHAS KODU OÜ (registrikood 11105208; asukoht Ringtee 41, Tõrvandi alevik, Ülenurme vald, Tartumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk Kostja (apellant) Scandic Rock OÜ (registrikood 12538495; asukoht Uus-Pärtma, Mäebe küla, Torgu vald, Saaremaa) seaduslik esindaja TN
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-6471 muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta Scandic Rock OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Scandic Rock OÜ kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-16-6471 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PUHAS KODU OÜ (hageja) esitas 22. aprillil 2016 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus Scandic Rock OÜ-lt (kostja) välja mõista kahjuhüvitise 88 930 eurot 80 senti ning seadusjärgse viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt ostis hageja 9. juunil 2014 kostjalt fassaadiplaate Magrock Basic ja kasutas neid plaate Väike-Maarja vallas Renneoru 4 ja 6 asuvatel ehitusobjektidel. Pärast plaatide paigaldamist ilmnes, et plaadid ei olnud kvaliteetsed (imasid liigselt niiskust) ja tuli välja vahetada. 26. novembril 2014 toimunud koosolekul leppisid pooled kokku, et plaatide väljavahetamise kulud kannab kostja. Plaatide väljavahetamise maksumus oli 88 930 eurot. Hageja esitas kostjale hinnakalkulatsiooni 9. detsembril 2014 ja kostja ei esitanud sellele vastuväiteid. Hageja tegi hinnakalkulatsioonis märgitud tööd 2015. ja 2016. aastal. Kostja juhatuse liige IM (kostja endine juhatuse liige) tunnistas korduvalt, et tegemist oli ebakvaliteetsete fassaadiplaatidega, ning lubas plaatide vahetamise kulud hüvitada. 9. juunil 2015 teatas ta, et kostja ei suuda tekitatud kahju hüvitada enne, kui on saavutatud kokkulepe AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaaliga (kostja kindlustusandja). Hagejale teadaolevalt saavutas kostja kindlustusandjaga kokkuleppe.
11.arpillil 2016 on tehtud äriregistrisse kanded, mille kohaselt on kostja uus asukoht Saare maakonnas ja kostja uus juhatuse liige TN, kes on seotud 16 äriühinguga, millest üks on pankrotis, üks likvideerimisel ja seitse kustutamishoiatusega. Hageja hinnangul võivad nimetatud muudatused olla tehtud eesmärgiga vältida kohustuste täitmist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh kahju olemasolu ja põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju vahel. Hagile lisatud tõendid on allkirjastamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta ostis kostjalt fassaadiplaadid, paigaldas kostjalt ostetud plaadid nimetatud objektidele ja vahetas plaadid välja, kuna ostetud plaadid ei olnud kvaliteetsed. 26. novembri 2014. a koosoleku protokoll eeltoodut ei tõenda, sest protokoll on
2-16-6471 allkirjastamata ja protokollis on kostja esindajana märgitud TK, kellel ei ole esindusõigust. Samuti ei tõenda protokoll, et hagejale kahju üldse tekkis. Puuduvad foto- või videosalvestised, mis võimaldaksid protokolli alusel veenduda kahju tekkimises. Ekspertarvamuses „Ehitustoote nõuetekohasuse kohta“ märkis riiklikult tunnustatud ekspert, et objektide kahjustuste ja defektide põhjuseks on Eesti klimaatilistesse tingimustesse mittesobiva magneesiumoksiidplaadi kasutamine. Seega ei ole kostja hagejale müünud lepingule mittevastavat kaupa. Hagejale pidi teadma, et selliste omadustega plaat ei sobi kasutamiseks Eesti kliimas. Müüja ei saa teada, kus ostja soovib materjali kasutada. Kuna hagejal pidi asja omaduste tõttu arvestama võimalike tekkivate puudustega, siis oli ta alates plaatide soetamisest teadlik võimalikest puudustest. Hageja sõlmis müügilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, seega pidi ta kauba üle vaatama. Ehitusettevõtjana olid hageja kogemused ja erialased teadmised ehitusmaterjalide kohta. Hageja ei ole teatanud puudustest mõistliku aja jooksul. Hageja ostis plaadid juunis 2014 ja väidetavad puudused ilmnesid detsembris 2014. Hageja enda koostatud hinnapakkumine garantiitööde kohta ega väljavõte hageja pearaamatust ei tõenda kahju suurust, kulutuste põhjendatust ja vajadust ega seotust konkreetsete objektidega. Samuti ei ole hageja tõendanud, millist konkreetset tööd nende kuludega kaeti või kes töid tegi. Samuti ei ole hageja näidanud, mida on ta teinud selleks, et vähendada kahju suurust. Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus rahuldas 15. detsembri 2016. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 88 930 eurot 80 senti ning viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt fassaadiplaate Magrock, ning hageja kasutas neid plaate Renneoru 4 ja 6 asuvatel objektidel. Kostja rikkus lepingut sellega, et müüs hagejale teadvalt fassaadiplaate, mis ei sobinud kasutamiseks Eesti klimaatilistes tingimustes, ega teavitanud sellest hagejat, vältimaks kahju tekkimist.
26.novembril 2014 toimunud objektide ülevaatusel selgus, et hoonete fassaadid on laigulised, kasutatud fassaadiplaadi niiskusesisaldus on 100% ja õhuniiskus ei kuiva välja. Fassaadiplaadid olid paigaldatud nõuetekohase tuulutusvahega. Asjaolu, et mõlemad pooled käisid objektil, kinnitab poolte kirjavahetus. Mh leppisid pooled kokku, et fassaadiplaadi liigniiskusest tingitud kulud kannab toote edasimüüja ehk kostja. Asjaolu, et plaadid ei olnud kvaliteetsed, kinnitavad kindlustusmaakleri MUAB DK PZU Lietuva Eesti filiaali tellitud ja esitatud ekspertiisiaktid. Ekspert tuvastas, et plaatidel on suur niiskuseimavus ja orgaanilised lisandid koostises (saepuru) võivad põhjustada hallitust. Plaadi koostisesse kuuluv magneesiumkloriid absorbeerib endasse õhuniiskust alates 32% RH, vee hüdratsioonil ja dehüdratsioonil tekivad plaatide mahukahanemisest praod, krohv- ja värvkatete kahjustused ning muutused. Kui ehitusteabe lehel oli plaatide keskmiseks niiskuseimavuseks märgitud 32% siis Renneoru objektil oli plaatide niiskuseimavus 41–45% ja keskmine niiskusesisaldus 20%. Kindlustusfirma märkis vastuses kostja esitatud kahjuteatele, et kostja on oma veebilehel deklareerinud, et plaadid on veekindlad,
2-16-6471 hallituskindlad, ei lagune vees ega pragune külmumise-sulamise tsükli tulemusena, plaadid ei pundu ega muuda kuju. Seega esitas kostja Magrock plaatide kohta vale teavet. Ekspert tuvastas ka seda, et plaadid ei kannata Eestis tavapärast õhuniiskust. Kuna kostja müüs samasuguse kvaliteediga plaate ka varem ja sai ostjatelt pretensioone, oli ta hagejale müües teadlik plaatide halvast kvaliteedist. Kindlustusfirma andmetel oli kostja plaatide kvaliteedi kohta pidanud kirjavahetust juba 23. maist kuni 4. juunini 2014. Vahendaja teatas
27.märtsil 2014, et plaatide tarnimine viibib, sest plaadid said märjaks ja nende kuivamine võtab aega, mis iseenesest oli ohu märk. Et kõlbmatud plaadid olid samast partiist kui need, mida müüdi juba varem, on kinnitust leidnud ka ekspertiisiaktiga. Praakplaate müüdi
9.aprillil 2014 ka Tööstuse 27/21 objektile ning Decol OÜ esitas 15. juulil 2014 pretensiooni seoses plaatide kvaliteediga, mis niiskust saades lagunesid. Seega asusid kindlustusfirmad seisukohale, et kostjal oli juba 15. juulil 2014 võimalik seniseid ostjaid hoiatada, et ostetud fassaadiplaatide kvaliteediga on probleeme ja sellega kahju tekkimist vältida, st kostja müüs klientidele teadlikult ehitusplaate, mis ei sobinud kasutamiseks Eesti oludes. Kindlustusfirma keeldus hüvitist maksmast, kuna kostja esitas neile valeandmeid. Renneoru 4 ja 6 objektidel kasutatud plaadid olid samast partiist, mida müüdi varem ning mille kvaliteedi kohta oli teave olemas. Kostja ei teinud midagi plaatide kvaliteedi kontrollimiseks. Tunnistaja VK sõnul helistas ta probleemi ilmnemisel IM-le ja TK-le. IM teatas, et ka varem on olnud analoogne juhus ning tegemist on praakpartiiga. Tunnistaja sõnul on seda plaati ka varem kasutatud, kuid siis probleemi ei olnud. Plaate paigaldati juulis ja augustis, mis tähendab, et juhul kui kostja oleks probleemide ilmnemisel kohe ostjat hoiatanud, oleks kahju jäänud tekkimata või vähenenud. Tunnistaja AI sõnul suhtles ta kostjaga enne plaatide ostmist ja veendus, et plaate on võimalik kasutada välistingimustes. Sellise mulje jätsid talle kostja vastused. Hoonete plaatimine toimus juulis ja sügisel selgus, et fassaad koorub ning on laiguliseks muutunud. Siis ilmnes, et plaat on kõlbmatu. Plaadid toodi objektile juuni lõpus. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kostja on viidanud sellele, et hageja pidi kauba üle vaatama ja veenduma, et plaadid ei sobi Eesti oludes kasutamiseks. Sellega võttis kostja õigeks, et plaatide kvaliteet oli asjatundliku vaatlusega kontrollitav ja talle oli teada, et neid ei saa kasutada Eestis välistingimustes. Samas on kostja nii enda kodulehel kui hageja esindajaga suheldes andnud plaatide kohta väärinformatsiooni, väites, et need on niiskus- ja külmakindlad. Demagoogiline on kostja väide, et ta ei teadnud, kus kasutab Eesti Vabariigis tegevuskohta omav hageja ostetud fassaadiplaate. Kostjal saanuks kahju ära hoida, kui ta oleks teatanud ostjale plaatide sobimatusest Eesti oludesse. Seda kostja ei teinud ja seetõttu vastutab ta VÕS § 221 lg 1 järgi hagejale plaatide väljavahetamisega tekkinud kahju eest. Hageja on tõendanud, et lepingu rikkumise tõttu tekkis tal kahju 88 930 eurot 80 senti. Hageja tegi objektidel garantiitööd ja plaatide vahetamise maksumus oli 88 930 eurot 80 senti. Kostja endine juhatuse liige on kahju tekkimist tunnistanud. Seega on kahju tekkimine tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et kahju oli väiksem. Kahju tekkimine oli kostjale lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena ettenähtav, sest teades asja lepingutingimustele mittevastavusest ei teavitanud ta sellest ostjat ja seega pidi olema valmis selleks, et plaatide kvaliteedist tulenevalt võib ostjal tekkida kahju. Kahju on otseses seoses kostja tegevusega, sest kui kostja oleks hagejat puudustest teavitanud, ei oleks hageja plaate paigaldanud ja kahju ei oleks tekkinud. Kostja lepingurikkumine ei ole vabandatav.
2-16-6471 Seega on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et kostja rikkus lepingut, müües hagejale teadvalt fassaadiplaate, mis ei sobinud Eesti kliimas kasutamiseks, ega teavitanud sellest hagejat. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja ei teadnud ega pidanud teadma, et hageja kavatseb kasutada plaate Eestis välistingimustes ja ei pidanud seetõttu ka hagejat teavitama, et plaadid ei sobi Eestis välistingimustes kasutamiseks. Asjas ei ole tõendatud, et kostja neid asjaolusid teadis. Hageja kui ehitusvaldkonna ekspert pidi kauba üle vaatama ja kohe aru saama, et plaadid ei sobi kasutamiseks välistingimustes. Kostja kodulehel olnud info selle kohta, et plaadid on niiskus- ja külmakindlad ei tähenda seda, et need sobivad kasutamiseks Eesti välistingimustes. Seega teadis hageja plaate ostes nende puudustest ning kostja ei vastuta VÕS § 218 lg 4 järgi plaatide mittevastavuse eest. Kuna hageja ostis plaadid juunis 2014 ja väidetavad puudused ilmnesid detsembris 2014, siis ei ole hageja järginud puudustest teatamisel mõistliku aega VÕS § 220 lg 3 tähenduses. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt ei teatanud kostja hagejale, et plaadid ei sobi kasutamiseks välistingimustes. Hagejale ei saanud olla eksperdi arvamusega hiljem kindlaks tehtud puudustest plaate ostes teadlik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb apellatsioonkaebuse väiteid puudutavas osas muuta ja täiendada kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi, sest maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata.
7.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kahju, mis tekkis hagejal seetõttu, et kostja müüs hagejale puudustega fassaadiplaate. Kuigi kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse resolutsiooni tervikuna, ei vaide pooled apellatsioonimenetluses enam selle üle, et nad sõlmisid müügilepingu, mille alusel ostis hageja kostjalt fassaadiplaate ja kasutas neid Väike-Maarjas Renneoru 4 ja 6 asuvatel objektidel. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et fassaadiplaadid ei kannatanud Eestis tavapärast õhuniiskust, st suure niiskusimavuse tõttu ei sobinud need Eestis välistingimustes kasutamiseks. Vaidlust ei ole enam ka selle üle, et hageja objektidel tekkisid fassaadikahjustused ja need olid põhjustatud niiskust liigselt imavatest fassaadiplaatidest, ega
2-16-6471 selle üle, et hagejal tekkis seetõttu kahju 88 930 eurot 80 senti. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes üksnes selle üle, kas kostja rikkus müügilepingut ja vastutab rikkumise eest, ning kas juhul, kui müüja vastutab lepingurikkumise eest, on hageja teatanud müüjale puudustest mõistliku aja jooksul.
8.Kolleegium selgitab, et hageja nõuet saab pidada müügilepingu rikkumisest tulenevaks kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 järgi, mille puhul saab müüja rikkumiseks pidada seda, et müüdud asi oli puudustega (ei vastanud lepingutingimustele). Müüja kohustub müügilepinguga andma VÕS § 208 lg 1 järgi ostjale üle müüdud asja, mis peab VÕS § 217 lg 1 I lause järgi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas, sh ei vasta asi VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Seejuures peab müüja täitma oma kohustuse VÕS § 77 lg 1 järgi vähemalt keskmise kvaliteediga. Seda arvestades pidid kostja müüdud fassaadiplaadid vastama kas kokkulepitud tingimustele või sobima vastavaks otstarbeks. Pooled ei ole asjas väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et neil oli kokkulepe selle kohta, millistele tingimustele pidid fassaadiplaadid vastama. Küll aga ei vaidle pooled selle üle, et müüdud fassaadiplaate kasutati krohvialusplaatidena, mida kinnitab ka eksperdiarvamusele lisatud Magrock Basic 12 mm plaadi paigaldusjuhend (I kd, tl 110–117). Paigaldusjuhendi kohaselt kasutatakse Magrock Basic 12 mm plaati ventileeritava fassaadi konstruktsioonidel krohvialuse fassaadiplaadina. Kuna kostja müüs plaate Eestis ning plaatide kohta oli koostatud eestikeelne paigaldusjuhend, mille kohaselt võis plaate kasutada mh välisfassaadiplaatidena, siis pidid plaadid sobima kasutamiseks Eestis välistingimustes. Eksperdiarvamusega on aga asjas tuvastatud, et müüdud fassaadiplaadid ei sobinud koostisainetest tuleneva suure niiskusimavuse tõttu Eesti kliimas hoonete välisfassaadil kasutamiseks (I kd, tl 107 pöördel). Seega ei vastanud kostja müüdud fassaadiplaadid otstarbeks, milleks neid tavaliselt kasutatakse VÕS § 217 lg 1 p 2 viimase alternatiivi tähenduses. Kuna fassaadiplaadid ei vastanud tavapärasele kasutusotstarbele, ei ole tähtsust asjaolul, kas kostja teadis või pidi teadma, et hageja soovib kasutada plaate Eesti kliimas välistingimustes. Nimetatud asjaolul oleks tähtsust VÕS § 217 lg 1 p esimese alternatiivi järgi üksnes siis, kui plaatide tavapäraseks kasutusotstarbeks ei oleks olnud nende paigaldamine hoonete välisfassaadidele, kuid hageja oleks soovinud neid välistingimustes, s.o erilisel otstarbel kasutada. Eeltoodut arvestades järeldas maakohus õigesti, et kostja rikkus lepingut, kui müüs hagejale fassaadiplaate, mis ei sobinud Eesti kliimas välistingimustes kasutamiseks. Kuna aga maakohus ei ole seda järeldades viidanud ühelegi materiaalõiguse normile, tuleb selles osas maakohtu otsus täiendada ja vastavalt eeltoodule osaliselt ka muuta.
9.Edasi leiab kostja apellatsioonkaebuses, et ta ei vastuta hagejal plaatide puuduste tõttu tekkinud kahju eest. Müüja vastutab VÕS § 218 lg 1 järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
2-16-6471
Riigikohus on selgitanud, et müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste eest tähtsust sellel, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1), 2) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3), 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4), 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ning 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1), v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2) (vt ka Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19 ja 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21).
10.Kostja väitel ei vastuta ta kahju eest, sest hageja kui ehituse ala asjatundja pidi ise aru saama, et plaadid ei sobi Eesti kliimas välisfassaadil kasutamiseks VÕS § 218 lg 4 tähenduses. Müüja ei vastuta VÕS § 218 lg 4 järgi asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja on oma väite kinnitamiseks esitanud koos 15. novembri 2016. a vastusega väljavõtte hageja kodulehelt, mille kohaselt osutab hageja järgmisi teenuseid: „ehitusvigade avastamine, ehitise garantiilõpu ülevaatus ja ostueelne ülevaatus koos kirjaliku ülevaatusakti vormistamisega, lisatakse fotod vigadest“ (I kd, tl 188) ning tugineb tunnistaja AI ütlustele, mille kohaselt tutvus ta materjali omadustega ja oli veendunud, et plaat sobib (I kd, tl 153). Kolleegium hinnangul ei kinnita need tõendid kostja väidet. Asjaolu, et hageja tegeleb ehitusvigade tuvastamisega, ei tähenda seda, et hageja pidi fassaadiplaate tellides mõistma, et need ei sobi hoonete välisfassaadil kasutamiseks olukorras, kus paigaldusjuhend seda lubas. Samuti ei saa tunnistaja AI ütlustest järeldada, et hageja pidi aru saama, et plaadid selleks otstarbeks ei sobi. Tunnistaja ütlustest nähtub kostja väidetu asemel hoopis see, et hageja töötaja sai kostjalt piisavalt infot selle kohta, et plaadid sobivad välisfassaadil kasutamiseks. Plaatide tellimise kohta selgitas tunnistaja järgmist: „Siis läksime üle Scandicu plaadile. Telefoni teel oli võimalik kindlaks teha kvaliteet. Sain piisavalt vastuseid ja veendusin, et see plaat sobib“. Plaatide vastuvõtmise kohta selgitas tunnistaja järgmist: „Tundus, et tehase poolt alustega tulid, esmapilgul tundus kõik korras. Väliselt kontrollisin, et õige toodang oli olemas. /.../ Plaat pidi sobima välistingimustes ja sinna oli võimalik kanda täiendav viimistluskiht“. Neist ütlustest ei saa kolleegiumi hinnangul kuidagi järeldada, et hageja teadis või pidi teadma, et plaadid ei sobi välistingimustes kasutamiseks. Seega ei saa asjas esitatud tõenditest järeldada, et hageja teadis või pidi teadma plaatide puudustest juba lepingu sõlmimise ajal. Kuna maakohus ei ole kostja selle väite kohta seisukohta võtnud, tuleb kohtuotsust selles osas täiendada.
11.Õige ei ole ka apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei vastuta kahju eest seetõttu, et hageja ei teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 3 tähenduses.
2-16-6471
Ostja peab VÕS § 220 lg 1 I lause järgi teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sellest teada sai või pidi teada saama. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja VÕS § 220 lg 3 järgi lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Siiski võib ostja seda VÕS § 221 lg 1 järgi teha, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kostja tõi esile, et hageja ostis plaadid 2014. a juunis ja pidi puudustest juba plaate ostes teadma, kuid väidetavad puudused ilmnesid alles 2014. a detsembris. Kuna kolleegiumi hinnangul ei pidanud hageja fassaadiplaate ostes teadma, et need ei sobi kasutamiseks Eesti kliimas välistingimustes (vt ülal p 10), ei ole kostja väide asjakohane. Asjas on tunnistaja VK ütlustega (I kd, tl 152) tõendatud, et hoonete fassaadiprobleemid tekkisid novembrisdetsembris 2014 ning objektide peatöövõtja e-kirjavahetus kostjaga kinnitab, et hiljemalt 13. novembril 2014 sai kostja tehniline juht TK probleemidest teada ja pakkus välja kohtumise
26.novembril 2014 (I kd, tl 70). 26. novembri 2014. a kohtumise protokolli kohaselt fikseeriti TK juuresolekul fassaadide probleemid, sh fassaadiplaatide niiskussisaldus 100% (I kd, tl 19). Seega on hageja teavitanud kostjat fassaadiplaatide puudustest mõistliku aja jooksul. Eelnevat arvestades ei ole asjas tähtsust sellel, kas kostja teadis või pidi plaate müües teadma, et need on puudustega, kuid ei teatavitanud sellest hagejat (VÕS § 221 lg 1 p 2). Seetõttu tuleb selles osas maakohtu põhjendusi muuta.
12.Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Menetluskulud
13.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.