Puhas Kodu OÜ hagi Scandic Rock OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes 88 930,80 eurot. Hageja: Puhas Kodu OÜ (registrikood 11105208, asukoht Ringtee 41, Tõrva alevik, Ülenurme vald, Tartu maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk (e-post [email protected]). Kostja: Scandic Rock OÜ (registrikood 12538495, asukoht Uus-Pärtma, Mäebe küla, Torgu vald, Saare maakond), seaduslik esindaja Tarmo Noot (e-post [email protected]), lepinguline esindaja Reet Vokk (e-post: [email protected])
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Scandic Rock OÜ-lt (registrikood 12538495) Puhas Kodu OÜ (registrikood 11105208) kasuks kahjuhüvitis 88 930,80€;
3.Välja mõista Scandic Rock OÜ-lt (registrikood 12538495) Puhas Kodu OÜ (registrikood 11105208) kasuks viivis TsMS §367 järgi VÕS §113 lg1 sätestatud määras põhivõla summalt 88 930,80€ alates hagiavalduse esitamisest ehk 22. aprillist 2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Selgitus Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt Tss § 177 lg. 2 mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lk 2 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.1 Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ ostis Puhas Kodu OÜ (edaspidi hageja) 9. juunil 2014. a Scandic Rock OÜ-lt (edaspidi kostja) erinevaid ehitusmaterjale, millede hulgas oli Magrock plaat (lisa 1). 1.2 Hageja kasutas ostetud ehitusmaterjale objektidel asukohaga Renneoru 4 ja 6 VäikeMaarja vald. Peale Magrock plaatide paigaldamist ilmnes, et tegemist on praaktootega. 1.3 Kostja tolleaegne esindaja Igor Miller on korduvalt tunnistanud, et tegemist oli Magrock plaatide puhul praagiga ja on lubanud hüvitada praaktoote vahetamisega seotud kulud. 1.4 Kostja tolleaegne esindaja Igor Miller teatas 9. juunil 2015, et kostjal puudub hetkel suutlikus hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks enne kui on saavutatud kokkulepe AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaaliga (lisa 2). 1.5 Hagejale teadaolevalt on kostja saavutanud kokkuleppe AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaaliga hüvitise suuruse osas, kuid kostjale ei ole veel tehtud väljamakset. 1.6 21.04.2016 sai hagejale teatavaks, et Äriregistris on 11. aprillil 2016 tehtud kanded, millega kohaselt on kostja asukohaks Uue-Pärtma, Mäebe Küla, Torgu vald ja juhatuse liikmeks Tarmo Noot (isikukood 36710110260). Äriregistri andmetel on Tarmo Noot seotud kuueteistkümne (16) äriühinguga, milledest üks on pankrotis, üks likvideerimisel ja seitse (7) kustutamishoiatusega (lisa 3). Hagejal on õigustatud kahtlus, et kostja asukoha ja juhatuse muutus on tehtud eesmärgiga vältida kohustuste täitmist võlausaldajate (sh hageja) ees. II Õiguslik põhjendus
2.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) §76 lg1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
2.2.Kuna kostja ei ole hagejale tekitatud kahju käesoleva ajani tasunud on kostja jätnud täitmata tehingust tuleneva kohustuse ehk kohustust VÕS §100 mõistes rikkunud.
2.3.Tulenevalt VÕS §101 lg1 p1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist ja sama sätte p 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lk 3
2.3.VÕS §113 lg1 täpsustab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks on tulenevalt VÕS §113 lg1 ja §94 koosmõjust Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Viivise suurus on praegu 8,05%.
2.4.Hageja nõue kujuneb alljärgnevalt:
2.4.1.Hageja nõuab Lepingu alusel kahjuhüvitise 88 930,80€ tasumist.
2.4.2.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
2.4.5.Nimetatud sätte alusel palub hageja kostjatelt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivist 19,8859 € päevas VÕS §113 lg1 sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt 88 930,80 € alates hagiavalduse esitamisest ehk 22. aprillist 2016 iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse 88 930,80 € tasumiseni. Eelneva alusel palub hageja:
1.rahuldada hagi ja mõista Scandic Rock OÜ-lt (registrikood 12538495) Puhas Kodu OÜ (registrikood 11105208) kasuks välja kahjuhüvitis 88 930,80€;
2.mõista Scandic Rock OÜ-lt (registrikood 12538495) Puhas Kodu OÜ (registrikood 11105208) kasuks välja viivis TsMS §367 järgi VÕS §113 lg1 sätestatud määras põhivõla summalt 88 930,80€ alates hagiavalduse esitamisest ehk 22. aprillist 2016 viivitatud päeva eest 19,8859 € kuni põhivõlgnevuse 88 930,80 € tasumiseni;
3.panna kõik menetluskulud Scandic Rock OÜ kanda; Hagi täpsustuses /t.l. 17/ märkis hageja järgmist:
3.Hageja nõude summa on kujunenud alljärgnevalt:
3.1.Kostja poolt müüdud ebakvaliteetsed tooted tuli hagejal objektidel asukohaga Renneoru 4 ja 6 Väike-Maarja vald garantii korras välja vahetada.
3.2.Vastavalt 26.11.2014 toimunud koosolekul lepiti kokku, et kulud katab toote edasimüüja (Scandic Rock OÜ) (lisa 1)
3.3.Garantiitööde maksumus oli 88 930€. Vastav kalkulatsioon (lisa 2) oli kostjale esitatud 09.12.2014 (lisa 3).
3.4.Kostja ei esitanud kalkulatsioonile ühtegi vastuväidet ja garantiitööd on hageja poolt tänaseks teostatud. Kalkulatsioon oli esitatud ka AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile ja hagejale teadaolevalt on kostja ning tema kindlustusandja saavutanud kokkuleppe kindlustus hüvituse väljamaksmises summas, mis katab kostja kohustuse tasuda garantiitööde maksumus.
lk 4 Vahetult enne kokkuleppe saavutamist kindlustusandjaga vahetas kostja asukohta ja juhatuse liikmeid. Arvestades eeltoodut palub hageja:
1.hagi tagamise abinõuna keelata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalil kindlustushüvitise väljamaksete tegemine Scandic Rock OÜ-le (registrikood 12538495) kuni 88 930,80€ suuruses summas;
2.rahuldada hagi ja mõista Scandic Rock OÜ-lt (registrikood 12538495) Puhas Kodu OÜ (registrikood 11105208) kasuks välja kahjuhüvitis 88 930,80€;
3.mõista Scandic Rock OÜ-lt (registrikood 12538495) Puhas Kodu OÜ (registrikood 11105208) kasuks välja viivis TsMS §367 järgi VÕS §113 lg1 sätestatud määras põhivõla summalt 88 930,80€ alates hagiavalduse esitamisest ehk 22. aprillist 2016 viivitatud päeva eest 19,8859€ kuni põhivõlgnevuse 88 930,80€ tasumiseni; panna kõik menetluskulud Scandic Rock OÜ kanda; Nõude täienduses /t.l. 160/ palub hageja hagi rahuldamise korral kohustada AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali tasuma Scandic Rock OÜ-le määratud kindlustushüvitis Puhas Kodu OÜ arveldusarvele kostjalt välja mõistetud summa ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidleb haginõudele vastu /t.l. 37/ ja palub jätta hagi rahuldamata.
Hageja väitel on kostja jätnud täitmata tehingust tuleneva kohustuse ehk kohustust VÕS §100 mõistes rikkunud sellega, et kostja ei ole tasunud hagejale kahju, mis oli väidetavalt tekkinud seoses kostjalt ostetud Magrock plaatide paigaldamisega, mis osutusid praaktooteks ja tuli peale paigaldamist välja vahetada.
4.1.Kostja ei nõustu hageja niisuguse seisukohaga ja leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15 ja 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13015) leidnud, et „VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused : • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).”
17.märtsi 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09 tehtud otsuse punktis 14 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et „Kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi on eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel. Selline kahju on kolleegiumi arvates hõlmatud ka VÕS § 127 lg 2 kaitse-eesmärgist, s.o praeguse kahju ärahoidmine on kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.“
lk 5 Seega, esitades kohtule hagi tehingust tuleneva kohustuse kostja poolt täitmata jätmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes tuleb hagejal esitada ka tõendid, mis kinnitaksid, et eelnimetatud Riigikohtu lahendites väljatoodud eeldused on täidetud. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole. Esiteks märgib kostja, et kõik hageja poolt hagiavaldusele tõenditena lisatud dokumendid (sh Scandic Rock OÜ poolt 09.06.2014 väljastatud arve nr 189-06/14, 26.11.2014 alltöövõtjatega kohtumise koosoleku protokoll, Puhas Kodu OÜ 09.12.2014 hinnapakkumine, Igor Milleri 09.07.2015 e-kiri) on allkirjastamata, mistõttu ei ole need tõenditeks, mis kinnitaksid seda, et hageja oleks kostjalt kõnealused plaadid ostnud; hageja oleks need paigaldanud; plaadid oleksid osutunud praaktooteks ning need oleks välja vahetatud. Eeltoodu tõendamiseks ei ole hageja ühtegi teist tõendit esitanud, hagiavaldusele lisatud muud dokumendid niisugusteks tõenditeks ei ole. Seega puuduvad antud juhul tõendid selle kohta, et oleksid täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel. Seetõttu on hageja väide, nagu oleks kostja jätnud täitmata tehingust tuleneva kohustuse ehk kohustust VÕS §100 mõistes rikkunud, tõendamata ja seetõttu paljasõnaline ning esitatud hagi tuleb seepärast jätta rahuldamata.
4.2.Teiseks, isegi juhul, kui eelpoolnimetatud allkirjastamata dokumente ka arvestada tõenditena, mis kinnitaksid seda, et hageja kostjalt kõnealused plaadid ostis, ei tõenda need dokumendid kuidagi seda, et hagejale oleks kahju tekkinud seoses nende Magrock plaatide paigaldamisega, mis olid ostetud justnimelt kostjalt. Selle kinnituseks, et aadressil Renneoru 4 ja 6, Väike-Maarja paigaldati nimelt kostjalt ostetud plaate, ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit. Niisuguseks tõendiks ei ole seejuures 26.11.2014 alltöövõtjatega kohtumise koosoleku protokoll, kuivõrd lisaks sellele, et see protokoll on allkirjastamata, ei ole selles kostja esindajana märgitud Tauno Kont isikuks, kes oleks olnud kostja seaduslik või volitatud esindaja. Samuti ei ole nimetatud protokoll selliseks tõendiks, mis tõendaks seda, et hagejale kahju üldse tekkis. Pelgalt protokollis sisalduvad märked, et „hoonete fassaadid laigulised; objekti külastusel selgus, et kasutatud fassaadiplaat Magrock Basic imab liigselt õhuniiskust endasse ja ei kuiva välja; külastuse hetkel oli fassaadiplaadi niiskussisaldus 100%, seetõttu on hoonete fassaadikrohvil näha märgumist“ ei tõenda kahju tekkimist, kuivõrd puuduvad igasugused foto- või videosalvestised, mis võimaldaksid sellise protokolli lugejal veenduda, et väidetav kahju tõepoolest ka tegelikkuses tekkis ja et see kahju on selline, mida võib mõistliku arusaama kohaselt kahjuks ka pidada. Niisuguseks asjaoluks, mis kinnitaks, et aadressil Renneoru 4 ja 6, Väike-Maarja olid paigaldatud justnimelt kostjalt ostetud plaadid, ei ole ka Igor Milleri 09.07.2015 e-kiri. Esiteks on see e-kiri allkirjastamata, mistõttu ei ole tõendatud, et tegemist on Igor Milleri kirjaga. Teiseks ei tõenda pelgalt asjaolu, et Igor Milleri nimeline isik kirjas väidetavalt on väljendanud seisukohta kahju hüvitamise võimalikkuse kohta, seda, et hagejale ka tegelikult kahju oli tekkinud ja et see kahju oli tekkinud kostjapoolse kohustuse mittetäitmise tulemusena. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et esitatud hagiavaldus on alusetu ja põhjendamatu, mistõttu selle rahuldamiseks puudub alus. Lähtudes eeltoodust palub kostja:
1.jätta hagiavaldus rahuldamata;
2.jätta menetluskulud hageja kanda.
lk 6
5.Vastuses hagejale /t.l. 185/ jääb kostja selle juurde, et kohtule hagi tehingust tuleneva kohustuse kostja poolt täitmata jätmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes tuleb hagejal esitada ka tõendid, mis kinnitaksid, et kahju tekitamise eeldused on täidetud, sh esineb põhjuslik seos kahju tekitamise ja tagajärje vahel. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole.
6.Hageja sõlmis müügilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, seega pidi ta kauba üle vaatama. Hageja kui ehitusega tegelev isik peab tundma ehitusmaterjale. Tunnistaja Algis Ilves, kes kostjalt ehitusmaterjalid tellis kinnitas, et omab ehitusalast eriharidust. Tunnistaja Valter Kõrgekuhi vastates kostja esindaja küsimusele oma ehitusalaste teadmiste kohta, avaldas, et peab ennast kõvaks spetsalistiks. Ehitusettevõtjana omas hageja vaieldamatult kogemust ja erialaseid teadmisi ehitusmaterjalidest. Hageja tegutseb ehitusvaldkonnas ka eksperdina, kes oma kodulehel --http://www.puhaskodu.ee/hinnakiri/ - avaldab osundatavate teenustena: Ehitusvigade avastamine, ehitise garantiilõpu ülevaatus ja ostueelne ülevaatus koos kirjaliku ülevaatusakti vormistamisega, lisatakse fotod vigadest (kostja esitab tõendina koopia internetileheküljest). Kostjal, kui eriteadmistega isikul tuli eelnevalt tutvuda asja ja selle omadustega. Tunnistaja Algis Ilvese ütluste kohaselt tutvus ta materjali omadustega ja oli veendunud, et plaat sobib. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
7.Kindlustuse poolt esitatud 21.05.2015 ekspertarvamuses „Ehitustoote nõuetekohasuse kohta“ märgib riiklikult tunnustatud ekspert Toivo Ratassepp punktis 4.2. (lk 16), et Objektide kahjustuste ja defektide põhjuseks on Eesti klimaatilistesse tingimustesse mittesobiva magneesiumoksiidplaadi kasutamine.... Ehitustoote lisandina soovitatakse magneesiumkloriidi kasutada ainult kuivas kliimas. Plaadi niiskumine võib põhjustada hallitus- ja majaseente levikut, eriti arvestades asjaolu, et Magrock koostises on kuni 15% ulatuses orgaanilist ainet (saepuru). Seega ei ole kostja hagejale müünud lepingule mittevastavat kaupa. Kostja palub nimetatud ekspertiisiakti võtta tõendina asja materjalide juurde.
8.Eeltoodust tulenevalt pidi hagejale olema teada, et selliste omadustega plaat ei sobi kasutamiseks Eesti kliimas. Hageja ostis Magrock plaadid majandustegevuse raames ja ta oli teadlik, milliste omadustega materjali ta omandab. Sellest tulenevalt oli hageja koheselt ka teadlik, et asi ei sobi paigaldamiseks välistingimustes Eesti kliimas. Kostja kui müüja ei saa teada, kus ostja soovib materjali kasutada. Kuna hagejal tuli arvestada võimalike tekkivate puudustega lähtuvalt asja omadustest, siis ta oli ka teadlik alates plaatide soetamisest selle võimlikest puudustest. Kostja leiab, et majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab ostja õiguse tugineda VÕS § 220 lg 3 järgi ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, üksnes juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja üle vaatamisel avastada (vt ka Riigikohtu 30.11.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 p 13). Kuna hageja ostis plaadid juunis 2014 ja nn puudused ilmnesid detsembris 2014, siis puudustest teatamisel ei järgitud mõistliku aega.
9.Kahju suurus
9.1.Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud koos hagiga tema enda poolt koostatud hinnapakkumise, mis väidetavalt kattis tehtavad tööd tekkinud väidetava kahju
lk 7 hüvitamiseks. Kostja jääb selle juurde, et hageja ei ole kahju suurust tõendanud. Hageja ei ole tõendanud esitatud kulude seotust konkreetsete objektidega ega kulutuste põhjendatust. Tõendamata on, et märgitud tööd olid vajalikud just Renneoru 4 ja 6 objektidega. Hageja ei ole ka tõendanud, et oleks tekkinud kulusid hüvitanud. Hageja poolt täiendavalt esitatud väljavõte hageja pearaamatust ei tõenda kuidagi märgitud kulude seotust Renneoru 4 ja 6 objektidega. Samuti ei ole hageja tõendanud, millist konkreetset tööd/töid nende kuludega kaeti. Teada ei ole ka, kas ja kes töid teostas. Sama käib ka sõidukite tehtud sõitude aruanne. Täiendavalt esitatud tõendid ja nendele lisatud selgitused, et tegelik kulu oli veelgi suurem, so ca 121 000 eurot, tõendavad pigem seda, et hagejal endal puudub ülevaade tehtud väidetavatest kulutustest ja nende seotusest Renneoru 4 ja 6 objektidega. Hageja, kes arvatavasti soovis täiendavaid tõendeid esitada jõudis tõendite vabritseerimisel tõdemuseni, et matemaatiliselt mahtusid kujundades saab veel suurema tulemi. Pearaamatust nähtuvalt kannab hageja siiani väidetavaid kulusid. Samuti ei ole hageja näidanud, milliseid samme on hageja teinud selleks, et vähendada kahju ulatust.
10.Hageja taotleb hagi rahuldamise korral kohustada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali tasuma Scandic Rock OÜ-le määratud kindlustushüvitis Puhas Kodu OÜ arveldusarvele EE303300334302460001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis kostjalt välja mõistetud summa ulatuses. Kostja leiab, et hageja taotlus on põhjendamatu ega vasta seadusele. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja ei ole nõuet kindlustuse vastu esitanud ja sellest tulenevalt ei ole kindlustus ka menetlusosaliseks, siis menetlusosaliseks mitteolevat isikut ka kohustada hagi rahuldamisel teataval viisil käituma või käitumisest hoiduma. Kohtuotsuse resolutsioon saab õiguslikud tagajärjed kaasa tuua üksnes pooltele. Jätta hageja vastavasisuline taotlus rahuldamata. Lähtudes eeltoodust palub kostja: 1) jätta hageja tõendid vastu võtmata; 2) võtta asja materjalide juurde hageja tõendid (väljavõte internetileheküljest ja 21.05.2015 ekspertarvamuses „Ehitustoote nõuetekohasuse kohta“.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud asjas esitatud tõendite, poolte seisukohtadega ja kuulanud ära tunnistajad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel.
11.9. juunil 2014 ostis hageja Puhas Kodu OÜ kostjalt Scandic Rock OÜ ehitusmaterjale s.h. Magrock plaat /t.l. 5/ maksumusega 3025,51 eurot, lisandub käibemaks. Kostja on oma esialgses vastuses vaidlustanud selle, et hagis nimetatud objektidel kasutatud plaadid temalt osteti. Kohtu hinnangul on vastuväited otsitud ja põhjendamata, sest kostja ise on seda tunnistanud kindlustusfirmale saadetud taotluses, mida käsitleb kostjale kindlustusfirma poolt saadetud kiri /t.l. 54/, mille kohaselt on kostja ise teatanud pretensioonist seoses objektidega Renneoru 4 ja 6, objektidel kasutatud fassaadiplaatide Magroc kvaliteedi tõttu, lisades sellele ka hageja poolt esitatud arve. See tähendab, et kostja on varasemalt ise tunnistanud, et nendel objektidel kasutatud fassaadiplaadid olid ostetud kostjalt. Ka on plaatide saamine ja maksmine tõendatud tunnistaja V. Kõrgekuhi ütlustega /t.l. 152/, kelle sõnul maksis tema arve ja tegi päringu selle kohta, kuidas täpselt tuleks saadud plaat paigaldada.
lk 8 Plaate kasutati objektidel Renneoru 4 ja 6, Väike-Maarja vallas. Seega on poolte vahel sõlmitud ostu-müügi leping.
12.Lepingu rikkumine
12.1.Objektide ülevaatusel 26. 11. 2014 /t.l. 19/ selgus, et hoonete fassaadid on laigulised , kasutatud fassaadiplaadi niiskusesisaldus 100 %, õhuniiskus ei kuiva välja. Fassaadiplaadid paigaldatud nõuetekohase tuulutusvahega. Asjaolu, et mõlemad pooled objektil käisid kinnitab ka kirjavahetus /t.l. 70/. Muu hulgas fikseeriti ka, et fassaadiplaadi liigniiskusest tingitud kulud katab toote edasimüüja e. kostja. Et tegemist on praaktootega, kinnitavad ka kindlustusmaakleri MUAB DK PZU Lietuva Eesti filiaali poolt tellitud ja kindlustusfirma poolt kohtule esitatud ekspertiisid /t.l. 90146/.
12.2.Muu hulgas märkis kindlustusfirma oma vastuses kostja esitatud kahjuteatele , et kostja on oma veebilehel deklareerinud , et plaadid on veekindlad, hallituskindlad, ei lagune vees ega pragune külmumise- sulamise tsükli tulemusena. Plaadid ei pundu ega muuda kuju.
12.3.Ekspertiis tuvastas, et plaatidel on suur niiskuseimavus ja orgaanilised lisandid koostises (n. saepuru) võivad põhjustada hallitust. Plaadi koostisesse kuuluv magneesiumkloriid absorbeerib endasse õhuniiskust alates 32 % RH, vee hüdratsioonil ja dehüdratsioonil tekivad plaatide mahukahanemisest praod, krohv- ja värvkatete kahjustused ning muutused. Kui ehitusteabe lehel oli plaatide keskmiseks niiskuseimavuseks märgitud 32 % siis Renneoru objektilt võetud plaatide niiskuseimavus oli 41-45 % ja keskmine niiskusesisaldus 20 %. Seega oli Magrock plaatide kohta kostja poolt esitatud vale teave .
12.4.Ekspertiis tuvastas, et plaadid ei kannata Eestis tavapärast õhuniiskust. Kostja on samasuguse kvaliteediga plaate müünud ka varasemalt ja saanud ostjatelt pretensioone. Seega oli ta hagejale müües teadlik plaatide halvast kvaliteedist. Kindlustusfirma andmetel oli kostja plaatide kvaliteedi kohta pidanud kirjavahetust juba 23. 05.- 04. 06. 2014. 27. 03. 2014 teatas vahendaja, et plaatide tarnimine viibib, sest plaadid said märjaks ja nende kuivamine võtab aega, mis iseenesest oli ohu märk. Et kõlbmatud plaadid olid samast partiist kui need mida müüdi juba varem, on kinnitust leidnud ka ekspertiisiaktiga.
12.5.09. 04. 2014 müüdi praakplaate Tööstuse 27/21 objektile. 15. 07. 2014 esitas Decol OÜ pretensiooni seoses Magroc plaatide kvaliteediga, mis niiskust saades lagunesid. Seega on kindlustusfirma asunud seisukohale, et kostjal oli juba 15. 07. 2014 võimalik seniseid ostjaid hoiatada, et ostetud fassaadiplaatide kvaliteediga on probleeme ja sellega kahju tekkimist vältida, s.t. et kostja müüs klientidele teadlikult ehitusplaate, mis ei sobinud kasutamiseks Eesti oludes.
12.6.Kindlustusfirma on hüvitise maksmisest keeldunud, kuna klient /kostja/ esitas neile valeandmeid. Renneoru 4 ja 6 objektidel kasutatud plaadid olid samast partiist, mida müüdi juba 09. 04. 2014, mille kvaliteedi kohta oli teave olemas juba 23. 05. 2014.a. kui kostja pidas kirjavahetust vahendajaga. Kostja ei teinud midagi plaatide kvaliteedi kontrollimiseks.
12.7.Tunnistaja V. Kõrgekuhi sõnul helistas ta probleemi ilmnemisel Igor Millerile ja Taunole, mille peale ütles Igor, et ka varasemalt on olnud analoogiline juhus ja tegemist on praakpartiiga. Tunnistaja sõnul on seda plaati ka varem kasutatud, kuid siis probleemi ei olnud. Plaate paigaldati juulis ja augustis, mis tähendab, et juhul kui kostja oleks probleemide ilmnemisel kohe ostjat hoiatanud, oleks kahju kui mitte tekkimata siis vähemalt vähenenud.
lk 9 Kostjaga enne plaatide ostmist suhelnud ja tunnistajana ütlusi andnud A. Ilvese sõnul /t.l. 153/ suhtles ta kostjaga enne plaatide ostmist ja veendus, et plaate on võimalik kasutada välistingimustes, sellise mulje jätsid talle kostja vastused. Hoonete plaatimine toimus juulis ja sügisel selgus, et fassaad koorub ja on laiguliseks muutunud. Siis ilmnes, et plaat on kõlbmatu. Plaadid toodi objektile juuni lõpus, vist peale jaanipäeva. Seega on esitatud dokumentidega tõendamist leidnud, et kostja rikkus lepingut, müües hagejale teadvalt ehitusplaate, mis ei sobinud kasutamiseks Eesti klimaatilistes tingimustes ja ei teavitanud sellest hagejat, et vältida kahju tekkimist.
13.Kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kostja on küll viidanud sellele, et hageja, ostes fassaadiplaadid majandustegevuse raames, pidi saadava kauba üle vaatama ja veenduma, et see ei vasta lepingutingimustele ehk siis, et plaadid ei ole sobivad Eestis kasutamiseks ja kostja ei saanud teada kus ostja neid plaate kasutab. Sellega on kostja võtnud õigeks, et tegelikult oli plaatide kvaliteet asjatundliku vaatlusega kontrollitav ja talle oli teada, et neid ei saa kasutada Eestis välistingimustes. Samas on kostja nii enda kodulehel kui hageja esindajaga suheldes andnud plaatide kohta väärinformatsiooni, väites, et need on niiskus ja külmakindlad. Demagoogiliseks võib siinkohal lugeda kostja väidet, et ta ei teadnud kus Eesti Vabariigi tegevuskohta omav hageja ostetud fassaadiplaati kasutab.
14.VÕS § 221 lg. 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest ja ei avaldanud seda ostjale. Antud juhul oli kostjal võimalus kahju ära hoida, kui ta oleks vahetult teatanud ostjale plaatide sobimatusest Eesti tingimustesse. Seda kostja ei teinud ja seetõttu vastutab plaatide väljavahetamisega hagejale tekkinud kahju eest.
15.Kahju tekkimine ja suurus Hoonete garantiiremondi maksumuseks vastavalt hinnapakkumisele kujunes 88 930,80 eurot /t.l. 20/. Tööd teostas hageja kostja tellimisel, mida kinnitab Sense OÜ poolt antud kinnituskiri /t.l. 174/ ja hageja tõendid /t.l.162-173/ sõidu ja tööjõukulude kohta vaidlusalustel objektidel. Samas on kostja sama kalkulatsiooni lisanud kindlustusfirmale esitatud kahjuteate juurde. Kostja on küll püüdnud vaidlustada nii kahju olemasolu hageja poolt nimetatud objektidega seoses kui selle suuruse, mis kohtu hinnangul ei ole põhjendatud. Kostja on PZU-ga (kontsern millesse kuulub ka AB „Lietuvas draudimas) vastutuskindlustuse lepingu, poliis nr. 568637290, periood 06. 03. 2014 kuni 05. 03. 2015, mida kinnitab kindlustusfirma poolt kostja taotlusele saadetud vastus. Ka on kostja varasem juhatuse liige tunnistanud kahju olemasolu seoses praakplaatide müügiga /t.l. 6/, tunnistades samade probleemide ilmnemist sama partiiga ka varasemalt . Kohus ei nõustu siinkohal kostjaga, et e-kirja saatja ei ole kindlaks määratav. Kiri on saadetud 9. 07. 2015 ja selles tunnistab Igor Miller kahju hüvitamise kohustust kuid annab teada, et firmal puudub suutlikkus. Igor Miller on teinud kindlustusfirmale päringu seoses nõude suurusega /t.l. 180/. Kas sellele vastus saadi, pole menetluses selgunud. Ka ei ole kostja kuidagi tõendanud, et kahju suurus võiks olla väiksem.
16.Kahju tekkimine oli kostjale lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena ette nähtav, sest teades asja lepingutingimustele mittevastavusest ei teavitanud ta sellest ostjat ja seega pidi olema valmis selleks, et plaatide kvaliteedist tulenevalt võib ostjal tekkida kahju.
lk 10 Kahju on otseses seoses kostja tegevusega sest juhul kui kostja oleks kauba puudustest ostjat teavitanud, ei oleks viimane plaate paigaldanud ja kahju oleks jäänud tekkimata. Kostja lepingurikkumine ei ole vabandatav. Seega on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult.
17.Kostja on leidnud, et esitatud nõue ei ole tõendatud kuna esitatud tõendid ei ole nõuetekohased. Kohtu hinnangul on hageja kõigi esitatud ja taotletud tõenditega kogumis siiski tõendanud nõude olemasolu. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-173-12 punktis 17 on asunud seisukohale, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolude tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kostja on jätnud täitmata kohtu nõude esitada kohtule kõik kindlustusfirmale esitatud dokumendid, mis omakorda viitab asjaolule, et kostja on püüdnud menetlust takistada. Kohus tegi hageja taotlusel nõude kindlustusfirmale, kuid ka sealt on kohus saanud, peale korduvat päringut ja trahvihoiatuse tegemist, valiku dokumente, mis seab kahtluse alla kostja heausksuse protsessis.
18.VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks on tulenevalt VÕS §113 lg1 ja §94 koosmõjust Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Viivise suurus on praegu 8,05%. Hageja taotleb viivise väljamõistmist hagejalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmisena seaduses ettenähtud määras, mis kohtu hinnangul on põhjendatud.
19.Hageja nõude kindlustushüvitise välja maksmiseks hageja kontole jätab kohus rahuldamata, kuna kohtumenetluses ei saa panna kohustusi isikule, keda ei ole menetlusse kaasatud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et kostja taotlus hüvitise saamiseks rahuldati. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg. 2 mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.